2-12-12104 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2013.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12- 12104 Tsiviilasi J Si pankrotimenetlus Mene

§ 175lg 1, lg 11).

1. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses J Si usaldusisikuks N S 1 2-12-12104 (ik XXXXXXXXXXXX).
2. Usaldusisikul (N S) kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arveldusarvele üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
3. N Sil esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (23.11.2012 seisuga 290 euro) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded järgmisel kujul.

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja avaldab Pankrotiseaduse § 29 lg 4 alusel alltoodud kohtumääruse. Pärnu Maakohtu
2. märtsi 2013 kohtumäärusega lõpetas kohus J Si (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXXX, pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks;
3. Vabastada pankrotihaldur Terje Eipre tema ametist J Si (pankrotis) pankrotihaldurina;
4. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud
5. 1)AS Swedbank 12 600,62 eurot 2)AS Swedbank Liising 11 055,30 eurot Kokku 23655,92 eurot Nõuetele võlgnik vastuväiteid ei esitanud. 2 2-12-12104
6. Algatada J S (ik XXXXXXXXXXXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

5. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses J Si usaldusisikuks N S (ik XXXXXXXXXXXX). Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 3lg 2, § 150 lg 5, § 164 lg 1, Ts

MS § 661 lg 1, 2).

1. Kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 3660,22 e, s.h. halduri tasu 1056 e, lisandub sotsiaalmaks 348,48 €.
2. Menetlusabi korras hüvitada pankrotihaldur Terje Eiprele (arveldusarvele nr. 221010087232 AS-s Swedbank) riigieelarve vahenditest 3200 eurot halduri tasu ja kulude hüvitamiseks.
3. Jätta pankrotimenetluse kuludest 460 eurot, 22 senti võlgniku J S kanda.
4. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Määrus saata menetlusosalistele, usaldusisikule ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. pärast jõustumist saata määrus Edasikaebe kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 3lg 2, § 150 lg 5, § 164 lg 1, Ts

MS § 661 lg 1, 2) Asjaolud

1. märtsil 2012.a. esitas J S maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ega ole suutnud pikema aja jooksul rahuldada võlausaldajate nõudeid alates
2. aastast. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt 13.02.2007 omandatud osaühingu Hanko Ehituse OÜ (registrikood 11342689) poolt võetud äririskid, milles võlgnik füüsilise isikuna käendajaks oli. OÜ Hanko Ehitus kustutati registrist 04.09.
3. a. ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik poolt Pärnu maakohtu 12.08.2009.a. määruse tsiviilasjas 2-09-33437 alusel. Eelmärgitust tulenevalt ja juhindudes

palus võlgnik:

1. Kuulutada välja võlgniku J Si kui füüsilise isiku pankrot; Kuna Võlgnikul on alust arvata, et ta ei suuda rahuldada seni täitmata kohustusi võlausaldajate ees ka tulevikus, esitab Võlgnik käesolevaga kohtule avalduse, millega palub: Algatada menetlus Võlgniku J Si suhtes võlgniku kohustustest vabastamiseks ja otsustada menetluse käigus Võlgniku kohustustest vabastamine Võlausaldajate ees. Võlgnik kinnitab kohtule, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võimaldaksid kohustustest vabastamise välistada ja Võlgnik kohustub täitma PankS § 173 nimetatud kohustusi. 3 2-12-12104
2. aprilli
3. a. määrusega kuulutas kohus välja J Si pankroti ja määras pankrotihalduriks Terje Eipre.
5. 2013 esitas haldur kohtule raugemisaruande, mille kohaselt toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas 09.mail 2012.a. Üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb nõudeavaldused esitada kahe kuu jooksul alates pankrotiteate ilmumisest, seega nõudeavalduste esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 20.juuni 2012.a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 20.septembril 2012.a, nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kuulutus ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.septembril 2012.a. Kokku esitati võlausaldajate nõudeid 24 096,55 euro suuruses summas ja tunnustati neid nõuete kaitsmise koosolekul 23 655,92 euro suuruses summas.

2. 2013 esitas haldur kohtule raugemisaruande ja taotluse J S’i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna J S’i (pankrotis) pankrotivaras puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda edaspidiseid pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Aruandes on kajastatud

§ 162

lg 2 ja 3 andmed, millised on vajalikud esitada juhul, kui haldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning määratakse usaldusisik, kes teeb väljamakseid vastavalt jaotistele, mis kajastuvas kohtumääruses. 1. Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised Nõuete loetelu koos nõuete kaitsmise tulemusega on toodud nõuete kaitsmise koosoleku protokollis. (Lisa 1). J S’i pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 23 655,92 eurot. Tunnustatud nõuded jagunevad vastavalt

§ 153lg-le 1 rahuldamisjärkude vahel alljärgnevalt: 1.1.

Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. 1.2. Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153

lg 1 p-le 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 23 655,92 eurot. Nr. Võlausaldaja

1. AS Swedbank
2. AS Swedbank Liising KOKKU Tunnustatud nõude summa (eurodes) Jaotis (%) 12 600,62 11 055,30 23 655,92 53,2662 46,7338 100% 1.
3. Kolmandas järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad Vastavalt

§ 154

lg-le 2 alustab haldur jaotise alusel võlausaldajatele raha välja maksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha välja maksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades

§ 146lõikes 1 nimetatud väljamakseid.

Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. 2. Andmed pankrotivara (sh pandieseme) ja selle müügist saadu kohta 4 2-12-12104 Käesolevaks ajaks on võlgniku pankrotimenetlus kestnud ligi 9 kuud. Vastavalt

§ 173

lgle 1 on füüsilisest isikust võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Alates võlgniku pankroti välja kuulutamisest kuni käesoleva aruande koostamiseni moodustab pankrotivara enne võlgniku pankroti välja kuulutamist võlgniku pangakontol olnud raha jääk summas 0,77 eurot. Samuti on kontole tagasi laekunud kohtutäitur Tarvi Söömer’i poolt 14.04.2012 arvelt maha kantud summa 133,52 eurot täitmaks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 17.09.2008.a. kohtuotsust või määrust tsiviilasjas nr 2-08-23608, täiteasi 133/2009/

1. Kohtutäitur kandis nimetatud summa tagasi 25.04.2012, kuna summa maha kandmise hetkel oli võlgniku suhtes juba alustatud ajutine pankrotimenetlus. Võlgniku peamine sissetulek koosneb hetkel Sotsiaalkindlustusameti pensionist igakuises summas 134,10 eurot, kokku on laekunud 402,30 eurot, mis on halduri poolt võlgnikule välja makstud. Realiseeritav vara võlgnikul puudub. Kokku moodustab eelpool loetletud pankrotivara käesoleva aruande koostamise kuupäeva seisuga 536,59 eurot.
2. Andmed Pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 3.
3. vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole käesolevas menetluses esitatud; 3.
4. massikohustused (s. o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida

loeb masskohustuseks; vt.

§ 146

lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) summas 1 045,45 eurot: Kulu liik Summa (eurodes) Riigilõiv Ametliku Teadaande avaldamise eest, välja maksmata 6,55 Sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult (välja maksmata) 316,80 Tulumaks ajutise pankrotihalduri tasult (välja maksmata) 197,57 Kohustusliku kogumispensioni makse ajutise pankrotihalduri tasult 19,20 (välja maksmata) Arvestuslik sotsiaalmaks arvestuslikust pankrotihalduri brutotasust (vt. Lisa 2 punkt 1 "Aruanne pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks 454,08 kuulunud aja kohta") Pangakulu 1,25 Käibemaks pankrotimenetluses 50,00 Kokku 1 045,45 3.3. pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150) summas 3 041,02 eurot: Kulu liik Ajutise halduri menetluskulud (käibemaksuga, jõustunud kohtumäärus, välja maksmata) Pankrotimenetluse jooksvad bürookulud (käibemaksuga, arvestuslik, vt. Lisa 2 punkt 2, välja maksmata) Raamatupidamisteenus pankrotimenetluses (välja maksmata) Ajutise pankrotihalduri tasu (jõustunud kohtumäärus, välja maksmata) Arvestuslik pankrotihalduri brutotasu (vt. Lisa 2 punkt 1 "Aruanne pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta") Kokku Summa (eurodes) 250,00 421,79 250,00 743,23 1 376,00 3 041,02 Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 4 086,47 eurot. 5 2-12-12104 Käesolevas menetluses puudub pankrotivara, mille arvelt katta eelnimetatud kulutusi, mis haldur on teinud oma ülesannete täitmiseks. Pankrotimenetlusega seotud kulud, mis on jäänud vara puudumise tõttu väljamaksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele, moodustavad kokku 4 085,22 eurot.

1. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgniku peamine sissetulek koosneb hetkel vanaduspensionist igakuises summas 134,10 eurot ja töötasust OÜ-lt Treidetailid. Pankrotimenetluse jooksul on Sotsiaalkindlustusametilt laekunud pensioni kokku 1 341,00 eurot, mis on kogu ulatuses võlgnikule väljamakstud. OÜ-lt Treidetailid on menetluse jooksul kokku laekunud 4 002,50 eurot, millest on halduril õigus kinni pidada 389,72 eurot. Realiseeritav vara võlgnikul puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub.
2. Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta Pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ja ole esitanud sellekohaseid nõudeid või hagiavaldusi.
3. Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, korraldanud üldkoosolekute läbiviimist. Haldur tutvus esitatud nõudeavaldustega ning valmistas ette ja viis läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Lisaks eeltoodule on haldur pidanud kirjavahetust võlausaldajatega ja teiste võlgnikuga seotud isikutega. Pankrotihaldur on vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, teinud kindlaks vara realiseerimise võimalused ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse.
4. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik J S. Võlgnik on pankrotiavalduses selgitanud, et tema võlad tulenevad suuremas osas 13.02.2007.a. omandatud OÜ Hanko Ehitus (registrikood 11342689) kohustuste tagamisest, mitte isiklikest võlgadest. OÜ Hanko Ehitus kustutati registrist 04.09.2009.a. ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik poolt Pärnu Maakohtu 12.08.2009.a. määruse tsiviilasjas nr 2-09-33437 alusel. Kõik OÜ Hanko Ehitus kohustused jäid võlgniku kui käendaja kanda, s.h. nõuded A Malt ja AS-ilt Sambla. Samuti oli OÜ Hanko Ehitus poolt liisitud AS-i Swedbank Liising 13.09.2007.a. liisinglepingu alusel kasutatud sõiduauto Merzedes Benz E300, mille liisingfirma OÜ-lt Hanko Ehitus 22.12.2008.a. tagasi võttis. AS Swedbank Liising esitas käendaja (võlgnik J S, käendusleping nr 0176529L) vastu kohtusse nõude summas 5 293,55 euro (liisingu jääk) + 4 821,55 eurot (viivised). Kohus rahuldas nõude oma 03.10.2011 otsusega (tsiviilasi nr 2-10-42687). Võlgnikul puudub olulist väärtust omav vara (ainult isiklikud asjad) ning tema ainsaks sissetulekuks on pension Sotsiaalkindlustusametilt summas 134,10 eurot kuus. Pankrotiavalduse esitamine oli tingitud sellest, et võlgnik ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita, kuna tal puudub piisav sissetulek ning võlgnik ei näinud, et ta lähiajal suudaks sissetulekuid sedavõrd oluliselt suurendada, et sellest oleks võimalik võlgnevusi märkimisväärselt vähendada. Võlgnik on sattunud makseraskustesse, millest on väljakujunenud maksejõuetus ning see maksejõuetus ei ole ajutine.
5. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Haldur ei ole esitanud uurimisasutustesse kuriteokaebusi ega –teateid. Halduri andmetel puuduvad võlgniku tegevuses KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnused.
6. Võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajatel jääb raha saamata 6 2-12-12104 9.
7. Esimeses järgus kuuluvad

§ 153

lg 1 p 1 kohaselt rahuldamisele pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Esimese järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna pandiga tagatud nõudeid ei ole esitatud. 9.2. Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.

Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega võrdne tunnustatud nõuete suurusega (vt tabel). № Võlausaldaja 1 2 AS Swedbank AS Swedbank Liising Kokku Tunnustatud nõude summa (EUR) 12 600,62 11 055,30 23 655,92 Rahuldamata jäänud nõude suurus (EUR) 12 600,62 11 055,30 23 655,92 9.3. Kolmandas järgus kuuluvad rahuldamisele tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (

§ 153lg.

1 p. 3). Kolmanda järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna

1. järgus pole nõudeid tunnustatud. Seega on rahuldamata nõuete suurus kokku 23 655,92 eurot. Väljamakseid ühelegi võlausaldajale tehtud ei ole. Kuna võlgnikul puudub hetkeseisuga igasugune vara, siis väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehta.
2. Muud pankrotimenetluse seisukohalt olulised asjaolud Vastavalt

§-le 143 lg-le 2 esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale.

§ 73

lg 7 võib võlausaldajate üldkoosoleku otsusel jätta pankrotitoimkond moodustamata, kui võlausaldajaid on vähem kui viis. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul tegi haldur ettepaneku jätta pankrotitoimkond moodustamata. Haldur esitab kohtule raugemisaruande ja taotluse J S’i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna J S’i (pankrotis) menetluses puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Haldur teatab, et antud menetluse kulud on kokku summas 4 086,47 eurot, kuid reaalselt saab haldur teha väljamakseid kulude katmiseks tulenevalt

§-st 146 lg-st 1 ainult summas 524,01 eurot. Haldurile ei ole teada, et leiduks võlausaldajaid, kes oleks valmis tasuma edaspidiste pankrotimenetluse kulude katteks täiendavalt rahasumma deposiiti. Vastavalt

§ 158

lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. 11. Võlgniku kohustustest vabastamine Haldur esitab taotluse J S’i (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

§ 169ja § 171 alusel.

Haldur on pankrotimenetluse käigus tuvastanud, et võlgnik ei ole toime pannud ühtegi

§ 171

lg-s 2 sätestatud tegu, mis oleks aluseks võlgniku kohustustest vabastamise algatamisest keeldumisele.

§ 171

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus raugemisaruande kinnitamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. N S on andnud oma 7 2-12-12104 kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks ja usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Halduril puuduvad vastuväited võlgniku isa nimetamisele usaldusisikuks. 01.02.2013.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul (Lisa 4) otsustati, et juhul, kui kohus peab põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamise, on üldkoosolek nõus N S’i nimetamisega võlgniku usaldusisikuks. 12. Menetlusabi taotlus Käesolevas menetluses puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Antud pankrotimenetlusega seotud kulud, mis on vara puudumise tõttu väljamaksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele, moodustavad kokku 4 086,47 eurot. Võlgniku pangakontol olnud raha jäägi summas 0,77 eurot, täiturilt laekunud 133,52 euro ja arestitud töötasu summas 389,72 eurot (kokku 524,01 eurot) arvelt ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid täies ulatuses hüvitada. Seetõttu on õigustatud kulude katmine ja halduri tasu maksmine riigi vahenditest summas kokku 3 562,46 eurot (koos sotsiaalmaksuga) vastavalt

§-le 65 lg-le 11.

§ 65

lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Alates 01.01.2010.a kehtiva pankrotiseaduse § 65 lg 11 sätestab, et kui võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 3

lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Käesoleval juhul tulevad loetletud isikutest kõne alla üksnes pankrotivõlausaldajad. Eeltoodut arvestades palub pankrotihaldur lahendada võlgniku menetlusabi taotlus sisuliselt ning määrata menetlusabi andmine riigi vahenditest summas 3 562,46 eurot. Lähtudes eeltoodust teeb haldur

§§-de 65 lg 11, 157 p 2, 158, 171 ja 172 alusel ettepaneku: 1) lõpetada füüsilisest isikust võlgniku J S’i (pankrotis), isikukood XXXXXXXXXXXX, pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; 2) kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 4 086,47 eurot, sealhulgas pankrotihalduri tasu 1 376,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 454,08 eurot; 3) rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 3 562,46 eurot (tasu kanda Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank); 4) algatada võlgnik J S’i kohustustest vabastamise menetlus vastavalt

§-le 171; 5) vabastada pankrotihaldur Terje Eipre tema kohustustest füüsilisest isikust võlgniku J S’i pankrotihaldurina. 6) määrata J S’i usaldusisikuks

§ 172mõttes N S (isikukood XXXXXXXXXXXX).

Kohtu seisukoht 8 2-12-12104 Kohus, olles tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega peale pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse § 157 p.2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega ( § 158) Pankrotiseaduse § 158 lg. 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt käesoleva seaduse §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole käesoleva seaduse §-s 149 nimetatud õigusi (lg. 2). Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (lg. 3). Pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (lg. 4). Esitatud aruandest selgub, et võlgniku pankrotimenetluses on laekunud täiturilt tagasimaksena 133,52 eurot. Võlgniku peamiseks sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusameti pension summas 134,10 eurot kuus. Vara, mida oleks võimalik müüa ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotimenetluse käigus ei ole väljamakseid tehtud kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Ka ei ole pankrotihaldur tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Eelduste kohaselt ei ole võlausaldajad nõus ettemaksu tegema. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud 1)AS Swedbank 12 600,62 eurot 2)AS Swedbank Liising 11 055,30 eurot Kokku 23655,92 eurot Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas käenduskohustuste võtmine, mida võlgnik ei suutnud täita. Seega on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes. J S on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse.

§ 171

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pankrotiseaduse § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt 23. 03. 2012 esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 9 2-12-12104 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate üldkoosolekule

2. 2013 ei ilmunud kohale üksi võlausaldaja, pankrotihalduri poolt oli tehtud võlausaldajate üldkoosolekule ettepanek määrata võlgniku usaldusisikuks N S. Kohus on seisukohal, et tuleb algatada võlgnik J Si (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja usaldusisikuks määrata võlgniku isa N S.

§ 172

lg 4 kohaselt esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 65lg.

11 järgi, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 65lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotleb endale tasu määramist summas 1376.- eurot (lisandub käibemaks). Antud pankrotimenetlusega seotud kuluks halduri arvestuse kohaselt on kokku 4 086,47 eurot.

§ 66

lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kuluna toonud välja järgmised kulutused: Kulu liik Riigilõiv Ametliku Teadaande avaldamise eest, välja maksmata Sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult (välja maksmata) Summa (eurodes) 6,55 316,80 10 2-12-12104 Tulumaks ajutise pankrotihalduri tasult (välja maksmata) 197,57 Kohustusliku kogumispensioni makse ajutise pankrotihalduri tasult 19,20 (välja maksmata) Arvestuslik sotsiaalmaks arvestuslikust pankrotihalduri brutotasust (vt. Lisa 2 punkt 1 "Aruanne pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks 454,08 kuulunud aja kohta") Pangakulu 1,25 Käibemaks pankrotimenetluses 50,00 Kokku 1 045,45 3.3. pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150) summas 3 041,02 eurot: Kulu liik Ajutise halduri menetluskulud (käibemaksuga, jõustunud kohtumäärus, välja maksmata) Pankrotimenetluse jooksvad bürookulud (käibemaksuga, arvestuslik, vt. Lisa 2 punkt 2, välja maksmata) Raamatupidamisteenus pankrotimenetluses (välja maksmata) Ajutise pankrotihalduri tasu (jõustunud kohtumäärus, välja maksmata) Arvestuslik pankrotihalduri brutotasu (vt. Lisa 2 punkt 1 "Aruanne pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta") Kokku Summa (eurodes) 250,00 421,79 250,00 743,23 1 376,00 3 041,02 Kokku pankrotimenetluse kulu 4086,47 eurot, sellest maksmata 4085,22 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt tehtud kulutused summas 4086,47 eurot on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks halduri taotlust tasule summas 1376 eurot. Näiteks on haldur arvestanud tööülesannete täitmiseks kulunud aega järgmiselt: Saabunud nõudeavaldustega tutvumine 3 tundi. Esitatud on kaks nõuet, millega tutvumine kohtu hinnangul ei saa võtta üle ühe tunni. Võlausaldajate I. üldkoosoleku ettevalmistamine , dokumentide koostamine ja paljundamine 3 tundi. Arvestades nõuete mahtu ja võlausaldajate arvu ei pea kohus põhjendatuks aja kulu üle kahe tunni. Võlgniku pangakonto väljavõtte kontrollimine, võlgniku sissetulekute ja pankrotimenetluse jooksvate kulude hetkeseisu kohta aruande koostamine 5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu ei saa ületada 3 tundi. Seega põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul on mitte üle 16,5 tunni- tasu seega 1056 €, lisandub sotsiaalmaks 348,48 eurot. Kohus võtab siinjuures arvele, et tunnustatud nõudeid oli kaks, pankrotivara väärtus on 524,01 €. Muus osas loeb kohus tehtud kulutused põhjendatuks. Pankrotimenetluses on tuleks teha pankrotivarast väljamakseid

§ 146lg 1 alusel kokku summas 3660,22 eurot.

Võlgniku pangakontol olnud raha jäägi summas 0,77 eurot, täiturilt laekunud 133,52 euro ja arestitud töötasu summas 389,72 eurot (kokku 524,01 eurot) arvelt ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid täies ulatuses hüvitada.

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 11 2-12-12104 Kohus on 17 aprilli 2012.a. määrusega andnud võlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude katteks 3200 eurot. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lähtudes pankrotihalduri taotlusest, tuleb menetlusabi korras halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks riigieelarve vahenditest hüvitada haldurile 3200 eurot. Ülejääv 460,22 eurot tuleb jätta võlgniku J Si kanda. Külli Mõlder kohtunik 12