Obsah (8)

§ 8§ 76§ 94§ 113§ 65§ 100§ 101§ 415

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 02. november 2012 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-12-15801 Hagi ese AS

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil. Tulenevalt

§-i 101 lg 1 punktidest 1 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.

§-s 108 lg 1 sätestatult võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Lähtudes

§ 94

lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 65

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes

§ 8lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg-le 1, § 108 lg-le 1, § 94 lg-le 1, § 65 lg-le 1; Ts

MS § 79 lg-le 1, § 407 lg-le 1, § 317 lg 1 p-le 1, palub hageja: 1) välja mõista A Silt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 7 889,74 EUR, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 4 326,93 EUR, intressi võlgnevusest summas 358,76 EUR, viivise võlgnevusest summas 2 117,41 EUR ja teenustasude võlgnevusest summas 1 086,64 EUR (19.04.2012.a seisuga); 2) välja mõista A Silt AS SEB Pank kasuks viivis alates 20.04.2012.a. 8,75% aastas põhinõudelt (summas 4 326,93 EUR) kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses; 3) kohtukulud (riigilõiv summas 543,24 EUR) palun jätta kostja kanda. lk 4 KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule /t.l. 44/ on esitanud hagile järgmised vastuväited:

1. Alates 01.märtsist 2010.a. ei ole kostja elanud aadressil XXXXXXXXXX alevik . Ajutine elukoha vahetus aadressile , XXXXXXX oli seotud ajutise töö leidmisega Kuressaares.
2. Arvete tasumata jätmine AS SEB Pank ei ole tulenenud mitte kostja soovimatusest vaid majanduslikust olukorrast, tööpuudusest ja abielu lahutuse tulemusena tekkinud tervise seisukorrast, millise suhtes ta on pöördund raviarsti poole ja saanud nelja kuu jooksul ka vastavat ravi.
3. Olukorras kus kostja on hetkel - töötu ja ka ilma alalise elukohata ei saa ta nõustuda AS SEB Pank nõudega, mis koosneb viivistest ja muudest nõuetest ning moodustab põhinõudest peaaegu 50%.
4. Kostja ei soovi esitada vastuhagi AS SEB Pank vastu, kuid ei nõustu hagi nii suurte lisanõuetega ja soovis hagi läbivaatamist kohtuistungil, kuid tunnistas, et olenevalt hageja seisukohavõttudest on võimalikud kompromissid ja kokkulepped. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel:

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja laenulepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust ei ole täitnud.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

2. 2007 on hageja AS SEB Pank ja kostja A S sõlminud laenulepingu nr. L070053130/t.lk. 7/, millega hageja andis kostjale laenu 150 000 krooni (9586,75 eurot., tagastamise lõpptähtajaga
4. 2017.a. Laenuintressiks lepiti kokku Eesti Panga laenude baasintress + 3 % aastas. Laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma igakuiste maksetena, graafiku alusel. Lepingu täitmise tagamiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga Ida-Virumaa Kadrina vald, Kadrina alevik, Rakvere tee 1-83 (reg. nr. 2241431). Alates
6. 2009 kostja oma lepingujärgset kohustust ei täitnud. Pandieseme realiseerimisest saadud 4402,67 euro arvelt vähendas hageja põhivõlga. Kostja võlg hagejale on 4326,93 eurot, intressivõlg 358,76 eurot. Kostja hageja nendele nõuetele vastu ei vaidle.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lk 5 lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 415

näeb viivise ja ebapiisavate maksete tegemise puhul ette(lg1), et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Pooled on lepinguga kokku leppinud (üldtingimuste p.7.4.2) maksmisega viivituse korral viivise seaduses ettenähtud määras Eesti krooni laenude baasintress+ 3 % aastas. Seaduses ettenähtud viivisemäär kõnealusel ajavahemikul on olnud 1+7 % aastas. Seega on viivisenõue põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja sellekohane nõue põhjendatud. Väljamõistmisele kuuluvad ka hageja poolt tehtud kulutused summas 1086, 64 eurot, mis hageja poolt on tehtud tagatisvara kindlustamiseks põhjusel, et kostja jättis oma sellekohase kohustuse täitmata. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu. Kostja sissetulek kuus on keskmiselt 530 eurot, sellest on ta kohustatud maksma elatist oma kolmele lapsele. Lisaks on tal tekkinud kommunaalteenuste tasu võlg. Kostja palub viivisenõude vähendamist (

§ 113lg.

8).

162 lg. 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 2117,41 eurot, mis arvestades põhivõla nõuet, ei ole ülemäära suur ja kuulub seetõttu rahuldamisele. Arvestades kostja majanduslikku seisundit ja kohustusi jätab kohus viivise välja mõistmata k.a. viivise etteulatuvalt (TsMS 367), kuna kohtu hinnangul on kostja näol tegemist sisuliselt maksejõuetu isikuga ja selline lisakohustus oleks talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud isikul säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Menetluskulud TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik: Külli Mõlder