) §-dele 65 lg 1; 108 lg 1; 113 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1; 208 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dele 133 lg 1; 367; 407 lg 1 ja 3 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja summa 869.88 eurot, s.h 446,09 eurot põhinõudena ja 423,79 eurot viivistena ning põhinõudena väljamõistetavalt summalt viivis 0,5 % võlgnetavast summast päevas alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 60) ja teistes menetlusdokumentides (tl 73), tunnistab hagi osaliselt õigeks. Kostja on nõus lahendama asja kompromissiga, tasudes põhinõude 446.09 eurot ja hüvitama hagejale nõude esitamiselt tasutud riigilõivu. Hageja kostja poolt esitatud kompromissettepanekuga ei nõust.. 06.04.2011.a. edastas hageja esindaja kostjale e-kirja, milles tegi ettepaneku vaidluse lahendamiseks kokkuleppel, tingimusel, et kostja tasub põhinõude, riigilõivu ja hageja seni tekkinud õigusabikulud ning hageja loobub viivistenõudest. Oma kirjale lisas hageja oma asjaga seotud senised kulud ning täiendavalt tekkida võivad kulud, kui asja kokkuleppel ei lahendata. Kostja hageja ettepanekule ei vastanud. Hageja esindaja on alates 2010.a novembrist kontakteerunud kostjaga nii telefonitsi, kui e-kirjaga, samuti käinud kostjaga viimase tegevuskohas kokku saamas. Suhtlemises on hageja olnud aktiivne pool, kusjuures enamusele hageja esindaja telefonikõnedele ning ühelegi e-kirjale ei ole kostja vastanud. Hageja on korduvalt andnud kostjale võimaluse põhivõlgnevuse tasumiseks graafiku alusel ning samuti nõustunud loobuma viivistenõudest. Esialgselt ei nõudnud hageja kostjalt ka oma õigusabikulude tasumist. Hageja leiab, et on andnud kostjale nii kohtumenetluse eelselt, kui kohtumenetluse käigus piisavalt võimalusi asja lahendamiseks kokkuleppega, kuid kostja vastuväidete eesmärgiks on olnud eelkõige asjaga venitamine. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt kooskõlas TsMS § 403 lg 1 sätetega asja kohtuistungil arutamata. Kohus on andnud pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti on menetlusosalisi teavitatud otsuse avalikult teatavakstegemise ajast. Kohus ei näe mõtet jätkata menetlust kompromissi sõlmimise eesmärgil, kuna kostja ei ole maksekäsu kiirmenetluses ega ka peale käesoleva hagiavalduse kohtule esitamist hagejaga võla tasumise osas kokkuleppe sõlmimiseks ühendust võtnud. Kostja ei ole täitnud Helter-R AS-ga 03.06.2010.a sõlmitud käenduslepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Käendusleping oli sõlmitud tagamaks Helter-R AS ja OÜ Ehitusjärelvalve vahel 03.06.2010.a sõlmitud ostu-müügilepingust tekkida võivate võlakohustuste ja kõrvalkohustuste nõuetekohast täitmist.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.
lg 1 sätestab, et kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lisaks põhinõudele vastutab käendaja ka kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viiviste jms eest.
lg 2 järgi on käenduslepingus lepitud kokku tarbijakäendusele seadusega ette nähtud vastutuse rahaline maksimumsumma, milleks hageja on summade erinevuse tõttu lepingus lugenud selles märgitud väiksema summa- 30 000 krooni, s.o 1917.35 eurot.
lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva asja, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas. Hageja poolt võla kohtuvälisel nõudmisel on kostja täitnud hageja ees oleva kohustuse üksnes osaliselt, mille tõenduseks on hageja esitanud arve-saatelehe, kostjale edastatud võlateatise ning väljavõtte hageja raamatupidamise andmetest.
lg 1 p 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagejal on õigus nõuda
lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud
lg 1 alusel.
lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama säte fikseerib ka viivise määra, kuid ühtlasi sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 446.09 eurot ja viivis 423.79 eurot, kokku 869.88 eurot hageja Helter-R AS kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 31.01.2011.a kuni põhinõude täitmiseni määras 0.5 % päevas Helter-R AS kasuks. Täiendava viivise väljamõistmise alguskuupäeva osas, mida hageja on nõudnud alates hagiavalduse esitamise kuupäevast alates, selgitab kohus, et nõude maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse ületulekul loetakse TsMS § 486 lg 4 alusel hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on hageja poolt esitatud kohtule seisuga 30.11.2011.a ning sama kuupäeva on hageja märkinud ka väljaarvestatud viivise perioodi lõppkuupäevaks (hageja nõuab viiviseid alates 24.07.2010.a – 30.01.2011.a), loeb kohus edasise viivise alguskuupäevaks nimetatud perioodile järgneva päeva 31.01.2011.a. Lähtudes tarbiakäenduse sättest märgib kohus otsuse resolutsioonis ära ka kostjalt nõutava põhivõla ja kõrvalnõuete maksimumsumma. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Rein Pokk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.