Obsah (6)

§ 114§ 132§ 45§ 2§ 12§ 217

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 06.detsember 2013. a Põlva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-13963 Tsiviilasi A. K. täitemenetluse peatamiseks täiteas

) § 114 lg-st 3 tulenevat nõuet ning A. K. kätte toimetanud ega saatnud peale tema pöördumist Võrus asuvasse büroosse. Sellega on A.K. võetud võimalus arestimisakti vaidlustamiseks. Kohtutäitur on esitanud töötasu arestimisakti tööandjale, arvestamata, et A. K. on 3 alaealist last, keda ta üksikvanemana kasvatab. A.K. hinnangul on kohtutäitur rikkunud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetavaid kohtutäituri tegevust reguleerivaid seadusesätteid. Puudutatud isik kohtutäitur A. K. seisukohal, et täitemenetluse peatamine ei ole põhjendatud (tl.18). A. K. täitmisteate kätte saanud 22.12.

1. a ning 30.12.
2. a esitanud kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kohtutäituri 21.01.
3. a otsusele ei ole A. K. esitanud. Täitmisele esitatud Tartu Maakohtu 07.05.
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-51555 on jõustunud 31.08.
5. a. Seda on kohtutäitur selgitanud ka A. K. . Kui võlgnik ei esita kohtutäiturile andmeid menetlusdokumentide edastamise viisi kohta, edastatakse dokumendid kohtutäituri valitud viisil. Kohtutäitur on rahalise nõude (töötasu) arestimise akti edastanud avaldajale lihtkirjaga ning

§ 114lg 3 nõuded on täidetud.

A. K. täitetoimingute teostamisel on arvestatud tema ülalpidamisel olevate alaealiste lastega. Pangakonto ja sissetuleku arestimisel on võlgnikule tagatud

§ 132lg-s 2 nimetatud summa.

Puudutatud isik B. I. G. B. A. N. K. A. S. nõustu täitemenetluse peatamisega ning palub jätta A. K. avalduse rahuldamata (tl.24-25). KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et A. K. täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 170/2010/3185 tuleb jätta rahuldamata.

§ 45

sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

§ 45järgi esitatud taotlust vaatab kohus Ts

MS § 475 lg 2 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. A. K. täitemenetluse peatamise avalduses kõigepealt esile toonud, et kuna ta on esitanud Riigikohtule teistmisavalduse tsiviilasjas nr 2-07-51555, on pooltel kohtuvaidlus pooleli. Nimetatud A. K. ei ole asjakohane, kuna Riigikohtu 11.04.2011. a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-40 jäeti A. K. menetlusse võtmata (tl.10). Seega ei ole käimasolev täitemenetlus nimetatud asjaolu tõttu A.K. suhtes ebaõiglane. 2 A. K. avalduses asunud seisukohale, et kohtumäärus ei saa olla täitedokumendiks, kuna seda ei ole talle kätte toimetatud ja määrusel puudub jõustumismärge.

§ 2

lg 1 p 1 sätestab, et

alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Õige on sissenõudja viide TsMS § 467 lg-le 5, mille järgi kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS-is sätestatud kompromissi puudutavad sätted erisusi ette ei näe. Seega kuulub menetlust lõpetav ja kompromissi kinnitav määrus viivitamatule täitmisele. Ühtlasi ei tulene täitemenetluse seadustikust nõuet, et täitedokumendil peab olema jõustumismärge. Vastupidi -

§ 12

lg 1 teise lause kohaselt ei lisata viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget. Sellest tulenevalt ei ole läbiviidav täitemenetlus A. K. ebaõiglane ka seetõttu, et kohtumäärusel puudub jõustumismärge. Samuti ei muuda täitemenetlust ebaõiglaseks asjaolu, et kohtumäärus toimetati A. K. siis, kui täitemenetlust oli juba alustatud. Puutuvalt A. K. täitetoimikuga tutvumise ja arestimisakti kättetoimetamise kohta, selgitab kohus täitemenetluse osalise õigust esitada kaebus kohtutäituri tegevusele

§ 217lg 1 alusel, s.

o kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud asjaolud ei anna aga alust arvata, et läbiviidav täitemenetlus oleks A. K. ebaõiglane

§ 45järgi.

A. K. avalduses märkinud, et ta on üksikvanem ning kasvatab kolme alaealist last. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt (tl.28) on A.K. tõepoolest kolm last – 19-aastane tütar, 16-aastane poeg ja 13-aastane poeg. Sissenõudja seisukohast nähtub, et kohtutäitur on tuvastanud

§ 132lg 2 rikkumise ning kohustanud sissenõudjat enammakstud summa tagastama.

B. I. G. B. A. N. K. A. S. pärast A. K. avalduse esitamist, 05.04.2011. a. temale 175,99 eurot. Seega ei ole käesoleval ajal põhjendatud A. K. selle kohta, et töötasu arestimisel ei ole järgitud

§ 132lg 2 sätteid.

Seetõttu ei ole ka n alust pidada läbiviidavat täitemenetlust A. K. § 45 järgi ebaõiglaseks. A. K. ole avalduses tuginenud muudele asjaoludele, mille tõttu oleks tema suhtes läbiviidav täitemenetlus ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. K. täitemenetluse peatamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb seega jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg 7 2.lause alusel jätab kohus menetluskulud A. K. . Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3