Obsah (4)
§ 188§ 116§ 127§ 131KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 6.mai 2011 Põlva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-13574 Tsiviilasi K. R. nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel te
§ 188nõusolek alaealisele R.
R. kontolt nr xxxxxxxxxxx ühekordseks väljamakseks sularahas ½ mõttelises osas summast. EESTKOSTEASUTUSE SEISUKOHT Põlva Vallavalitsus ei ole esitanud vastuväiteid K. R. nõusoleku saamiseks alaealise lapse R. R. nimel tehingu tegemiseks. Vallavalitsuse arvamusest nähtub, et vallavalitsuse sotsiaalnõunik P. V. on vestelnud K. R. , kes on põhjendanud vajadust teha tehingut oma lapse pärandvaraga asjaoluga, et ta kasvatab poega üksi ning lapse ülalpidamiseks on osakutest saadav raha hetkel vajalik (tl.10). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED
§ 116lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (
§ 127
). Perekonnaseaduse § 131 lg 1ja 4 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7– 11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa (
§ 188
lg 1 p 1), omandada ja võõrandada väärtpabereid (
§ 188p 8).
Seega vajab ka vanem alaealise lapse nimel nimetatud tehingute tegemiseks kohtu nõusolekut (
§ 131lg 1).
Perekonnaseaduse § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus leiab, et avaldaja esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt tuleb lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt esikohale seada lapse huvid. Perekonnaseaduse § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 2
(3)R. R. sünnitunnistusest (tl.4) nähtub, et tema vanemad on J. R. K. R. . Vastavalt Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõendile (tl.5) on J. R. xx.xx.xxxx.a. J. R. nimekirja kohaselt (tl.6) on kohtutäitur kindlaks teinud, et J. R. koosneb Swedbank Pensionifond K2 954,599 osakust kontol nr. xxxxxxxxxxx, väärtusega 781,50 eurot ning ühisomandi osast kinnistust, registriosa nr.1367438, väärtusega 26 000 eurot, samuti kohustustest – võlgnevusest AS-le Swedbank- 0,96 eurot ja Danske Bank AS Eesti filiaal ees, summas 1030,98 eurot. Pärimistunnistuse ärakirjaga (tl.7-8) on tõendatud, et xx.xx.xxxx surnud J. R. on tema abikaasa K. R. ja poeg R. R. kumbki ½ suuruses mõttelises osas. Kohus on K. R. .mail 2011 ära kuulanud. Ärakuulamisel on K.R. avaldanud, et tal on kolm last, neist üks - R. R. on alaealine, teised lapsed elavad omaette ja neid ei pea ülal pidama. Pärast J. R. kasvatab avaldaja R. R. üksi ning pärandvara hulka kuuluvad pensionifondi osakud on vajalikud nii lapse ülalpidamiseks kui pärandvara hulka kuuluva kinnisasja – elamu hooldamiseks. Seetõttu ei soovi K.R. paigutada raha ta raha lapse kontole, kuigi konto on olemas. J. R. ei olnud perekonnal raskusi toimetulekuga, kuid hetkel on. Avaldaja töötab piirivalvurina , sõidud töökohale kompenseeritakse vaid osaliselt. Laps käib lasteaias, elatakse eramus, mis nüüd on kaasomandis lapsega, elamu ei ole veel päris valmis, vajab soojustamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldus nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel pärandina saadud pensionifondi osakute sularahas väljavõtmiseks tuleb rahuldada. Avaldaja on põhjendanud, miks on vajalik osakute rahalise väärtuse kasutamine, kohtu hinnangul on raha vajalik nii lapse ülalpidamiseks kui ka lapse omandi osa hooldamiseks pärandina saadud kinnisvaras. Eestkosteasutus on nõustunud alaealise poolt pärandina saadud pensionifondi osakute väljavõtmiseks sularahana, et seda oleks võimalik kasutada lapse ülalpidamiseks. Kohus leiab, et kuna päritud pensionifondi osakutest saadav raha on vajalik lapse ülalpidamiseks tehtavate jooksvate kulude katmiseks, ei ole põhjendatud pensionifondi osakute eest saadud raha paigutamine avaldaja varast eraldi kontole Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses – avaldaja võib nimetatud rahasumma paigutada oma kontole. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta avaldaja menetluskulud (riigilõiv) avaldaja enda kanda. Epp Tombak Kohtunik 3
(3)