Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ Aktiva Finants esitas 04.08.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxx Mxxxxxx vastu võlgnevuse 2013,30 eurot nõudes. 31.08.2010.a tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 22.02.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse
Avaldaja esindaja kinnitas määruse kättesaamist 25.02.2011.a. 24.03.2011.a esitas OÜ Aktiva Finants Tartu Maakohtule hagiavalduse MxxxxMxxxxxx vastu võlgnevuse 2162,56 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 1377,78 eurot põhivõlgnevus, 181,61 eurot intress ja 603,17 eurot viivised. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korduvalt saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Lõuna Prefektuuri poolt edastatud teatise kohaselt kinnitas kostja telefonivestluses, et tema elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid ta viibib tihti elukohast eemal ning kindlaid viibimiskohti nimetada ei saa. 22.06.2011.a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kutse 25.08.2011.a kohtuistungile avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.07.2011.a. Kostjat hoiatati
Kostja kohtuistungile ei ilmunud. 15.08.2011.a kohtule esitatud avalduses jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde ja palus hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtuistungile ei ilmu. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt
ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.
lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist 2
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja sõlmis 25.08.2006.a AS-iga Sampo Pank järelmaksulimiidi lepingu nr 473JM20610414, millega AS Sampo Pank võimaldas kostjal lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama täies osas. Kostja rikkus lepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ning AS Sampo Pank lõpetas lepingu ennetähtaegselt. AS Sampo Pank loovutas 16.10.2008.a oma nõude hagejale. Hageja nõue on kokku 2162,56 eurot, millest põhisumma võlgnevus on 1377,78 eurot, intress 181,61 eurot ning viivis põhisummalt 603,17 eurot. Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja AS Sampo Pank on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,0444% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 373,87 eurot, millest 47,93 eurot (750 krooni) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses, 319,55 eurot hagi esitamisel ning 6,39 eurot kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt
p-le 7 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 373,87 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3
lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.