2-11-13223 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lemit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2011. a Põlva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-13223 Menetlusosalised ja nende esindajad 1. Avaldaja: R. N. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx
- x)2. Puudutatud isik: H. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx Sotsiaalkeskus) Tsiviilasja hind 1595 eurot Kirjalik menetlus 13. aprill 2011. a R. N. nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks RESOLUTSIOON 1. Rahuldada avaldus. Anda R. N. eestkostetava H. (registriosa nr. xxxxxxx, asukohaga: xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx x-
- x)müümiseks ning selleks vajaliku müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. 2. Jätta menetluskulud R. N. . Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule xxxxx kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja avalduse sisu Tartu Maakohtu 08.06.2010. a määrusega (tsiviilasi nr 2-10-14118, tl 3x-) määrati eestkostjaks tütar - R. N. . 23.03.2011. a esitas R. N. kohtumajale avalduse, milles soovib saada kohtult nõusolekut emale - - kuuluva korteriomandi (registriosa nr. xxxxxxx, asukohaga: xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx x-
- x)müümiseks. Avalduse kohaselt elas H. korteris kuni haigestumiseni 2010. a veebruaris. Praegu elab avaldaja ema Laheda valla sotsiaalmajas. Nii avaldaja emal, avaldajal kui ka teistel H. – A. S. H. H. majanduslik huvi ja vajadus antud korteri ülalpidamiseks. Ka 2-11-13223 ei piisa H. sotsiaalmaja elamiskulude katmiseks, mistõttu oleks vaja korter ära müüa ja saadud raha kasutada täiendavalt H. . Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Nõusoleku andmisel korteriomandi müügiks tuleb kohtul hinnata, kas tehing on eestkostetava huvides või võib see tema huve kahjustada. Korteriomandit, asukohaga xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx x-x), mis kuulub (tl 36), ei ole viimane kasutanud ligi aasta. Korteri ülevalpidamisega kaasnevad igakuised kulutused haldustasu, kommunaalteenuste, elektri jms katteks (tl 26-35). Konto väljavõtte (tl 20-23) kohaselt saab H. 314,45 eurot ja sotsiaaltoetust 40,91 eurot kuus, kuid tema ülalpidamiseks Laheda Sotsiaalkeskuses kulub igakuiselt 465 eurot (tl 15-19). Õendusepikriis 02.03.2011. a (tl 14) kinnitab, et H. osaliselt kõrvalist abi igapäevaelu toimingutes. Seega ei kata H. isegi tema hädavajalikke kulutusi Laheda Sotsiaalkeskuses. Kohus on Laheda Sotsiaalkeskuses 13.04.2011. a isiklikult ära kuulanud H. viimane kinnitas soovi ja vajadust korteri müümise osas. Ka telefoni teel 12.04.2011. a ära kuulatud H. - A. S. H. H. esitatud avaldust põhjendatuks. Kohus leiab, et korteriomandi müümine ei kahjusta eestkostetava huve. Müügitehing ei too kaasa eestkostetavale kahjulikke tingimusi ega kohustusi. Korteriomandi alleshoidmine koormaks liigselt eestkostetavat. Selle müügist saadavat raha on aga võimalik kasutada eestkostetava ülalpidamise kulude katmiseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et eestkostjale tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel kinnisasja müügiks ning selleks vajaliku müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus teeb lahendi nii avaldaja kui ka eestkostetava huvides, siis on otstarbekas jätta menetluskulud avaldaja kanda. Lembit Käis Kohtunik 2
(2)