← Eesti

2-10-65434/23

2-10-65434 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-65434 Tsiviilasi Eesti Energia AS-i hagi K. M. vastu 1004,79 euro ja põhinõudelt täiendava viivise (protsendina) väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 725,04 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende
  3. Hageja: Eesti Energia AS (registrikood: 10421629 asukoht: Laki 24, Tallinn 12915) Hageja lepinguline esindaja – Erik Salu (e-post: erik.salur@energia.ee, postiaadress: Tartu, Ilmatsalu 5)
  4. Kostja: K. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv, asukoht: Tallinna 2, Viljandi linn) Kohtuistungi aeg
  5. aprill
  6. a Menetlustoiming Menetluse lõpetamne ja riigilõivu osaline tagastamine RESOLUTSIOON
  7. Kinnitada Eesti Energia AS-i ja K. M. vahel 05.04.
  8. a sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus Eesti Energia AS-i hagis K. M. vastu 1004,79 euro ja põhinõudelt täiendava viivise (protsendina) väljamõistmiseks järgnevatel tingimustel: 2-10-65434 1.1 K. M. on kohustatud tasuma Eesti Energia AS-le põhinõude 300 (kolmsada) eurot ühe aasta jooksul võrsetes osades alates 05.05.
  9. a, tasudes igakuise osa 5-ndal kuupäeval; 1.2 eelmärgitud punktis nimetatud summa kohustub K. M. kandma ülekandega Eesti Energia AS-i kontole nr 10002059413005 SEB või nr 118005555 Swedbank või nr 332099000006 Sampo Pank või nr 17000115797 Nordea Pank (kõigil viitenumber 13731500002); 1.3 juhul, kui K. M. ei täida p-s 1.1 märgitud kohustust on Eesti Energia AS-il õigus nõuda koheselt kogu võlgnetava põhivõla tasumist ning esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks; 1.4 peale kompromissi nõuetekohast täitmist ei ole pooltel teineteise vastu pretensioone ega nõudeid; 1.5 poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda 1.6 pooled loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise võimalusest.
  10. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  11. Vabastada K. M. talle riigipoolse menetlusabi andmisega soetud riigi õigusabi tasu ja kulude - kokku 330,62 eurot – riigituludesse tasumise kohustusest.
  12. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Eesti Energia AS-i kontole nr 118005555 Swedbank (viitenumbriga 13731500002) pool tasutud riigilõivust, s.o 95 (üheksakümmend viis) eurot 86 senti. Määrus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 05.04.
  13. a kell 13.
  14. Asjaolud Kohtuistungil 05.04.
  15. a sõlmisid pooled, s.o Eesti Energia AS-i lepinguline esindaja Erik Salur ja kostja K. M. , kompromissilepingu. Pooled taotlevad menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. Peale selle taotleb hageja esindaja tasutud riigilõivust poole – 95,86 euro – tagastamist Eesti Energia AS-i kontole nr 118005555 Swedbank (viitenumbriga 13731500002) seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega. Kohtu põhjendus TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooltele on TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed teada. 2

(3)2-10-65434 Kuna poolte kompromiss on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus käesolevas asjas TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 9 saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas tsiviilasjas on Eesti Energia AS tasunud kokku 191,73 eurot (tl 5) riigilõivu, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 47,93 eurot riigilõivu 21.12.2010 ja hagiavalduse esitamisega 143,80 eurot riigilõivu 07.04.2011, Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumbrid vastavalt 2900072369 ja 2900072699) Swedbank. Kuna pooled on 05.04.
  1. a sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 95,86 eurot (191,73 : 2) tagastada hageja esindaja poolt näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Tartu Maakohtu 24.11.
  2. a määrusega (tl 87-88) on käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses antud riigi õigusabi K. M. . Tartu Maakohtu 05.04.
  3. a määrusega määrati OÜ-le Advokaadibüroo Nikolai Kõiv riigi õigusabi tasuks ja kuluhüvituseks kokku 330,62 eurot seoses vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt kostja K. M. esindamisega tsiviilasja nr 2-10-65434 kohtumenetluses ning eelmärgitud summa loeti menetluskuluks. Arvestades asjaolu, et käesolev menetlus lõpetatakse seoses kompromissi kinnitamisega, kostja on pensionär ning tal puudub peale pensioni muu sissetulek ja vara, siis leiab kohus, et lähtudes TsMS § 168 lg 3 ja § 190 lg 7 koosmõjust on mõistlik ja otstarbekas jätta antud kulud täielikult riigi kanda ning vabastadada menetlusabi saanud isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Määruskaebuse esitamise tähtaja välistamine on pooltel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS § 661 lg 4 alusel. Seega pole pooltel võimalik enam kohtumäärust vaidlustada ning käesolev kohtumäärus jõustub selle avalikult teatavaks tegemisest. Lembit Käis kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.