← Eesti

2-14-55713/124

Obsah (12)§ 436§ 442§ 162§ 176§ 67§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 333§ 262

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. detsember 2015 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Alljärgnevalt toob kohus esile asjakohased seadusesätted, mida käesolevas asjas kohaldada, samuti ka asjassepuutuva Riigikohtu praktika. Pärast seda käsitleb kohus asjas esitatud asjaolusid, nende tõendatust ja teeb vastavad järeldused haginõuete rahuldamise osas. Lõpetuseks määrab kohus kindlaks menetluskulud ning lahendab

§ 442

lg 5 alusel ka pärast kohtuistungit esitatud ja seni lahendamata taotlused – hageja 23.11.2015 taotlus menetluskulude kindlaksmääramise nimekirja tähtaegselt esitatuks lugemise või alternatiivselt selle nimekirja esitamise tähtaja ennistamise kohta ning hageja 14.12.2015 vastuväide kohtu tegevusele. Kohaldatav õigus ja kohtupraktika Peamiseks korteriomanike ja korteriühistu vahelisi suhteid reguleerivaks õigusaktiks on korteriühistuseadus (KÜS). KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et hageja on ühistu liige tulenevalt korteriomandite nr x ja x omanikuks olemisest ja seega on tal ka kõik seadusest tulenevalt korteriühistu liikmele ettenähtud õigused. KÜS § 13 lg 3 alusel on korteriühistu liikmel õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda 14

(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713 kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ning nimetatud sätte alusel ongi hageja kohtusse mõlema hagiga pöördunud. Viidatud sättega ühildub MTÜS § 24 lg 1, mis annab alusel ühistu vastu esitatud hagi alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Samas on KÜS § 13 lg 3 sätestatud tähtaeg - otsuse teadasaamise päevast arvates – erinorm korteriühistu puhuks ja sellega tuleb kohtul allpool aegumise vastuväite puhul arvestada. KÜS § 13 lg 3 mõttes ühistu üldkoosoleku tühistamise nõue on samatähenduslik MTÜS § 24 lg 1 mõttes otsuse kehtetuks tunnistamise (ehk antud juhul hageja alternatiivse) nõudega, mida on korduvalt Riigikohtu poolt selgitatud (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-16-13 ja 3-2-1-7515). Etteruttavalt märgibki kohus, et KÜS ei reguleeri detailselt üldkoosoleku läbiviimise ja seal otsuste vastuvõtmise korda, mistõttu tuleb KÜS § 1 lg 2 alusel rakendada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid ja ühistu põhikirja (vastavad viited allpool). Arvestades kostja poolt uuel (17.12.2014) üldkoosolekul esimese koosoleku vaidlustatud otsuste ülekinnitamist, on oluline esile tuua ka MTÜS § 24 lg
  1. Nimetatud sätte kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Nimetatud seadusesätte kohta on Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14 (punktid 12-14) märkinud järgmist: Kolleegium märgib, et seadusega vastuolus oleva, kehtetuks tunnistatava otsuse kinnitamise võimalus laieneb ka korteriühistute otsustele, sest KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu suhtes KÜS-iga reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid. /…/ Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus (s.t saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes). /…/ Kui tegemist on kinnitava otsusega MTÜS § 24 lg 2 mõttes, siis tuleb järgmiseks hinnata, kas täidetud on ka viidatud sätte kohaldamise teine eeldus ehk ega kinnitavat otsust ei ole esitatud asjaoludel vaidlustatud. Kolleegium märgib täiendavalt, et kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei välista sellise hagi esitamine siiski kinnitamise toimet juhul, kui hagi (kinnitava otsuse vaidlustamise kohta) jääb rahuldamata. See järeldub mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kinnitamist reguleerivate normide süstemaatilisest tõlgendamisest koostoimes äriseadustiku (ÄS) § 302 lg-ga 2, mille järgi ei saa aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata. Üksnes hagi esitamine ei saa muuta kinnitamise toimet olematuks, seda saab teha vaid edukas hagi ehk selline hagi, millega uus otsus tunnistatakse kehtetuks või tuvastatakse selle tühisus. Kui
  2. detsembri
  3. a otsuse vaidlustamiseks hagi ei esitatud või kui hagi küll esitati, kuid see on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata, siis tuleb hageja nõue tunnistada
  4. novembri
  5. a üldkoosoleku otsus kehtetuks jätta rahuldamata. Hageja primaarne nõue on aga tuvastada vastuvõetud otsuste tühisus, mille kohta puuduvad sätted KÜS-s, küll aga on see sätestatud MTÜS § 241 lõigetes 1 ja 2:
(1)Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 15
(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713
(2)Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Puutuvalt 1. lõike teise lausesse on Riigikohus lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 öelnud, et sellisel juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et kui leiab tuvastamist, et kinnitav otsus ei ole vastuolus seadusega/põhikirjaga, muutub kehtivaks ka kinnitatud otsus, ja seda sõltumata sellest, millistel asjaoludel (ka seadust rikkudes, mh tühistena ehk hageja poolt väidetud koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes) on esialgne otsus vastu võetud. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et ühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude sisu avab KÜS § 151, mis sätestab järgmist:
(1)Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
(2)Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. MTÜS § 18 lg 1 järgi on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Üldkoosoleku pädevust täpsustab ka MTÜS § 19 lg 1 loetelu, mille kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Kostja põhikirja (I kd tl 11-22) p 6.2. järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse: 1) ühistu põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine; 2) ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine; 3) ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete 16
(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713 volituste ennetähtaegne lõpetamine; 4) sisseastumismaksu ja osamaksu ning nende tasumise tähtaja kindlaksmääramine; 5) osamaksu suurendamine ja vähendamine; 6) laenu võtmise otsustamine; 7) majandustegevuse aastakava vastuvõtmine: majandustegevuse aastaaruande ning revisjonikomisjoni aruande kinnitamine; 8) juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/või muutmine; 9) muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis on toodud käesolevas põhikirjas või seadusandluses. MTÜS § 20 lg x ja x järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, kusjuures juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Sama paragrahvi lõige 5 täpsustab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Käesoleval juhul tuleneb kostja põhikirja punktist 6.4. nõue, et üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. MTÜS § 20 lg 6 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirja p 6.4. näeb ette, et teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades ja et selles teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. Päevakorra muutmist üldkoosoleku käigus reguleerivad MTÜS § 201 lõige 5, mis sätestab järgmist:
(5)Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kostja puhul on suurem osalusnõue aga ette nähtud. Nimelt tuleneb kostja põhikirja punktist 6.7., et küsimustest, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Siinkohal on oluline faktilise asjaoluna märkida, et hageja ise ei osalenud (ega olnud esindatud) kummalgi vaidlustatud koosolekul. Lisaks eeltoodule märgitakse MTÜS § 201 lõikes 6, et eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Puutuvalt hageja vaidlustusse tema korteriomandite sundvõõrandamise nõude esitamise otsuse kohta on asjas olulised ka järgmised korteriomandiseaduse (KOS) sätted: § 10. Korteriomandi eseme kasutamise piirangud 17
(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713
(1)Korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.
(2)Korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. § 11. Korteriomaniku kohustused
(1)Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. § 13. Maksud, koormatised, kulutused ja vili
(1)Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
(2)Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
(3)Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. § 14. Korteriomandi võõrandamise kohustus
(1)Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
(2)Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. Riigikohus on korduvates lahendites märkinud (nt tsiviilasjad nr 3-2-1-110-07, 3-2-1-187-12), et KOS § 14 kohase võõrandamisnõude esitamiseks on pädev ka korteriühistu, kui korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest. 18
(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713 Hageja nõuete sisulise põhjendatuse/tõendatuse käsitlus Alljärgnevalt käsitleb kohus hageja nõudeid vaidlustatud otsuste kaupa. Kuigi hageja on esitanud oma nõuded alternatiivsetena, paludes esmalt tuvastada otsuste tühisus ja selle mittetuvastamisel nende kehtetus, siis hindab kohus otsuse lihtsama jälgitavuse huvides samaaegselt nii nende võimalikku tühisust kui kehtetust.
  1. Kostja 08.05.2014 otsus päevakorra punkti 3 arutelu all, milline kinnitati 17.12.2014 koosoleku punkti 3 esimese otsusena. Sissejuhatuseks märgib kohus, et asjas puudub sisuline vaidlus selles, et kostja 17.12.2014 üldkoosolekul kinnitati just seesama 08.05.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsus. Hageja on oma 25.06.2015 hagis seda ise väitnud ning kohtul ei ole 17.12.2014 koosoleku päevakorda ja kõnealuse otsuse teksti vaadates alust teistsugusele seisukohale esitada. 17.12.2014 koosoleku päevakorra p 3 järgi kinnitati just 08.05.2014 üldkoosoleku päevakorra otsuseid – koosoleku kutses (III kd tl 42) ja protokollis (NT tl 26) on see kattuv. Seega oli tegemist varasema otsuse kinnitamisega MTÜS § 24 lg 2 mõttes. 08.05.2014 koosoleku otsuse sisu/sõnastus on protokolli (I kd tl 26) kohaselt alljärgnev: „(Koosoleku juhataja teeb ettepaneku) koostada korterite x ja x omanikule kiri, milles paluda teda oma korterid võõrandada
  2. augustiks käesoleval aastal ning kui selleks ajaks pole kortereid võõrandatud, teha juhatusele ülesandeks ühistu nimel kohtusse pöördumise korteriomandite sundvõõrandamise nõudega.“ Samas sõnastuses otsus on loetletud ka 17.12.2014 koosoleku protokollis, millele järgneb otsuse kinnitamise küsimus ja vastav otsustus 28 poolthäälega, erapooletute ja vastuhäälteta. Küll aga on 17.12.2014 üldkoosolek lisanud otsusele täpsustuse, et seoses korterite x ja x võlgnevuse täies ulatuses
  3. augustiks tasumisega ja seega sel hetkel sundvõõrandamise aluseks olnud asjaolude ära langemisega, puudub korteriühistul täna vastavasisulise hagi I. M. vastu esitamise vajadus. Kohus nõustub 08.05.2014 vastuvõetud kõnealuse otsuse osas hagejaga selles, et tegemist ei olnud päevakorras sisaldunud küsimusega, mille hääletamist ja otsustamist võinuks ette näha. 08.05.2014 koosoleku protokolli esimeselt leheküljelt nähtub, et kolmanda päevakorrapunkti (pealkiri „Võlad, edasised sammud seoses võlgnikega“) alla tehti koosoleku alguses, enne päevakorrapunktide arutelu algust, E. K. poolt ettepanek lisada teemaks hageja korterite sundvõõrandamise otsustamine (I kd tl 23). Kuna tegemist on kahtlemata seadusest otseselt tuleneva võimaliku otsusega (KOS § 14), mille vastuvõtmiseks saab pädev olla vaid korteriühistu üldkoosoleku enamus ning sellist otsust sõnaselgelt päevakorras ei olnud, on tegemist ebaseadusliku otsusega KÜS § 13 lg 3 mõttes, mille tühistamist ehk kehtetuks tunnistamist on hagejal õigus nõuda. Vastavalt kostja põhikirja punktile 6.
  4. (mis kohaldub läbi MTÜS § 201 lõike 5) pidanuks päevakorra muutmiseks olema kohal kõik ühistu liikmed, kuna vähemalt hageja aga puudus, ei saanud selline päevakorra kohapealne muutmine olla kehtiv. Kostja väide, et hageja oli võimaliku sundvõõrandamise nõude esitamisest teadlik juba varem, ei ole kohtumenetluses kinnitust leidnud – kostja taotletud tunnistajad L. M. ja T. T. ei osanud selle kohta selgeid asjaolusid esile tuua. Küll aga on see otsus 17.12.2014 koosolekul kinnitamise läbi muutunud kehtivaks, sest nimetatud koosoleku päevakorras see oli ning mingeid vaidlustusi päevakorra, koosolekust õigeaegse teatamata jätmise vms koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiste osas nimetatud koosolekut puudutavas osas hageja esitanud ei ole. Asjaolu, et 17.12.2014 koosolekul täpsustati vaidlusalust otsust seoses võla tasumisega ja sundvõõrandamise nõude esitamise vajaduse äralangemisega, ei muuda kohtu järeldust ega MTÜS § 24 lg 2 sätestatud otsuse kinnitamise toimet. 19
(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713 Mis puutub hageja väitesse ja poolte esitatud tõenditesse sundvõõrandamiseks kohtusse pöördumise otsuse materiaalsete eelduste täitmise kohta (s.t kas hagejal oli võlgnevus KOS § 14 lg 2 p 2 mõttes), siis ei oma see ühistu üldkoosoleku otsuse tegemise/kehtivuse seisukohalt tähtsust. Otsuse tegemisel sundvõõrandamisnõude esitamiseks ei pea ühistu liige otsuse poolt hääletades võla tegelikku olemasolu kontrollima, ta võib juhatuse või raamatupidaja või muu asjassepuutuva isiku kinnitust piisava võla olemasolu kohta uskuda. Ühistu sellekohane otsus ei ole täitedokument ega too võimalikule võlglasele automaatselt kaasa korteriomandite sundvõõrandamist, sest kohtumenetluses peab kohus igal juhul sellise nõude materiaalsete eelduste täitmist kontrollima. Ühistu liikmete üksmeelt hageja võla osas näitavad mõlema koosoleku vastava hääletuse tulemused – kõik osalenud andsid oma poolthääle. Siiski märgib kohus, et hageja väide võlgnevuse puudumise kohta ei ole ka eluliselt usutav, kuivõrd 17.12.2014 üldkoosoleku protokolli kohaselt on ta ise võla enne 01.08.2014 täies ulatuses tasunud. Hageja väited kõnealuse (08.05.2014 vastuvõetud) otsuse tühisuse kohta seoses koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega (seda küsimust käsitleb kohus järgmises punktis) ei oma sundvõõrandamise nõude esitamise otsuse puhul tähtsust, sest isegi kui otsus olnuks tühine, muutus ta 17.12.2014 koosolekul selle kinnitamisega kehtivaks. Muudele tühisuse alustele MTÜS § 241 lg 1 mõttes või mõnele seadusele, millest selline tühisus antud otsuse puhul tuleneks, ei ole hageja viidanud.
  1. Kostja 08.05.2014 otsus päevakorra p 4 all hageja vastu võimaliku kahjunõude esitamise kohta. Tegemist on hageja nõudega, mille osas on ta taotlenud vaid tühisuse tuvastamist (seoses koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega), otsuse kehtetuks tunnistamist ehk alternatiivnõuet nimetatud otsuse osas esitatud ei ole, mistõttu otsuse sisu kohus ei käsitle. Nagu kohus juba ülalpool viitas, on kostja põhikirjas selgelt sätestatud nii üldkoosolekust ja selle päevakorrast, toimumise ajast ja kohast teavitamise kord ja tähtajad. Kohus, olles ära kuulanud tunnistajad L. M., T. T. ja R. K. ja arvestades ühistu poolt 11.04.2014 saadetud kirja (kaaskiri I kd tl 64, kiri ise I kd tl 78-79), selle kuupäeva ja varasemaid vaidlusi, leiab, et põhikirja p 6.
  2. nõuded olid kõnealuse koosoleku puhul kostja poolt täidetud. Tunnistaja L. M. ütlused ei olnud kohut veenvad, kuivõrd ta kahtles ka selles, kas trepikotta üles riputatud teade oli trükikirjas või pastapliiatsiga tehtud, võimalik, et tunnistaja ajas teadet segamini mõne teise koosoleku teatega. Tuleb siiski arvestada, et tunnistaja näol on tegemist 81-aastase isikuga. R. K. ütlused selle kohta, et teadet üleval ei olnud, ei ole kohtu jaoks lõpliku tõendusastmega, sest tunnistaja kinnitas ka ise, et olemata ühistu liige, ei puuduta need teated teda isiklikult ning ta ei tea, kui tihti neid koosolekuid on. Asjaolu, et kostja korraldab üldkoosolekuid sagedasti (põhikirja p 6.
  3. järgi peab neid olema vähemalt üks aastas), on asjas nähtuv juba esitatud rohketest üldkoosolekute protokollidest, ainuüksi 2014.aastal toimus vähemalt neli üldkoosolekut (kaks vaidlustatud otsustega koosolekut, samuti kostja viidatud 10.09.2014 koosolek ja 08.05.2014 protokolli leheküljelt 5 nähtuv 10.02.2014 koosolek). Samas trepikojas elav T. T. aga kinnitas teate ülevalolekut trepikoja seinal ning oskas seda ka kuupäevaliselt 11.04.2014 saadetud e-kirjaga seostada, kinnitades, et luges e-kirja päeval tööl ning õhtul oli sama teade trepikojas üleval, lisaks olid materjalid postkastis. Arvestades asja materjalidest nähtuvaid rohkeid vaidlusi hageja ja kostja vahel (08.05.2014 koosoleku protokolli lk 5 on kirjeldatud hageja tegevusi: süüdistuse esitamine prokuratuuri, halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine, vaide esitamine linnavalitsusele, kostja on esile toonud pooltevahelise võlavaidluse tsiviilasjas nr 2-12-45194, mis oli 22.09.2014 ehk hagile vastuse esitamise ajal veel pooleli), on arusaadav tunnistaja T. T. vande all 20
(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713 esitatud lause: „Me (tunnistaja peab silmas ühistut) ei saa endale eksimusi lubada, selles mõttes, et I. M. vaidlustab ka iga komakohta.“ Kohtu hinnangul on eelnevat arvestades piisavalt veenev, et teade 08.05.2014 üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra osas oli nõuetekohaselt korterelamu trepikojas üleval. Asjaolu, kas hageja sai koosolekust ja selle päevakorrast teada muul viisil (s.t 11.04.2014 kirja kättesaamisega, millele hageja ka vastas 22.04.2014), ei oma otsuse tühisuse hindamise seisukohalt tähtsust. Kohus peab kontrollima, kas ühistu täitis põhikirjast tulenevad nõuded koosolekust teavitamise kohta ning kuivõrd eelneva põhjenduse alusel ta seda tegi, ei ole alust otsuse tühisuse tuvastamiseks.
  1. Kostja 08.05.2014 otsus punkti 4 arutelu all, milline kinnitati 17.12.2014 koosoleku punkti 3 teise otsusena. Analoogselt ülalpool punkti 1 all märgituga leiab kohus, et asjas puudub sisuline vaidlus selles, et kostja 17.12.2014 üldkoosolekul kinnitati just seesama 08.05.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsus. 08.05.2014 koosoleku otsuse sisu/sõnastus on protokolli lk 9 (I kd tl 31) kohaselt alljärgnev: „(Kõigi omanike ettepanek I. M.le) viivitamatult võtta tagasi esitatud kaebus, teatada ise kohtule esitatud valeandmetest. Lõpetada kohtu eksitamine, KÜ-u, juhatuse, tegevtöötajate ja teiste kaasomanike vastu suunatud ärakasutav, ründav tegevus.“ Samas sõnastuses otsus on loetletud ka 17.12.2014 koosoleku protokollis, millele järgneb otsuse kinnitamise küsimus ja vastav otsustus 28 poolthäälega, erapooletute ja vastuhäälteta. 17.12.2014 üldkoosolek on lisanud otsusele täpsustuse, et hageja kaebus haldusasjas nr 3-14-50813 on Tallinna Halduskohtu 07.11.2014 kohtuotsusega jäetud rahuldamata täies ulatuses (praegu jõustumise ootel?). Otsus on vastu võetud päevakorra punkti all, mille pealkiri oli „Rekonstrueerimisega seotud küsimused.“ Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on kõigi koosolekul osalenud omanike ettepanekuga, mis vormistati otsusena ja millel pealegi mingeid õiguslikke tagajärgi hageja jaoks ei ole, ei ole sellise otsuse tegemine vastuolus seaduse ega ühistu põhikirjaga ning selle otsuse võimaliku arutelu puudumine päevakorras ei anna alust tuvastada otsuse tühisust või tunnistada seda kehtetuks. Otsus on protokolli kohaselt tehtud pärast kostja juhatuse liikme T. L. poolset Tallinna Halduskohtu 17.04.2014 määruse tutvustamist (oluline on märkida, et määrus on tehtud pärast üldkoosoleku teate/päevakorra laialisaatmist) ja sellele järgnenud arutelu, kusjuures juba enne seda on koosolekul tõdetud (ülalpool punkti 2 all tehtud otsus), et maja rekonstrueerimistööd on seoses hageja tegevusega peatatud. Seega on otsuse näol tegemist üldkoosolekul toimunud arutelu loogilise jätkuna. Selliste ettepanekute tegemine ühistu liikmele, kes kohtuskäimisega takistab üldkoosoleku hinnangul ühistu toimimist (sõltumata sellest, kas ka tegelikult valeandmeid esitati, kohut eksitati või kellegi vastu midagi suunati või rünnati), on kohtu arvates käsitletav muu otsuse tegemisena üldkoosoleku poolt MTÜS § 19 lg 1 p 8, aga ka ühistu põhikirja p 6.
  2. alapunkti 9 mõttes. Ükski muu ühistu juhtimisorgan selliseid otsuseid ei saagi vastu võtta, juhatuse pädevuses saab põhikirja p 6.
  3. alapunkt 7 kohaselt olla vaid seaduses või põhikirjas temale pandud küsimuste otsustamine. Otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud isikud, mis samuti näitab selle aluseks olnud asjaolude veenvust ühistu liikmete jaoks. Asjakohatu on hageja viide, et ühistu kõnealune otsus on vastuolus tema põhiseadusliku õigusega kohtusse pöörduda. Vaidlustatud otsus ei ole täitedokument ega loo hagejale mingeid kohustusi, ammugi ei kohusta see hagejat otsuse kohaselt käituma, vaid on selleks vaid ettepanek. Tegelikult puuduvad kohtul andmed, kas sellist otsust üldse täitma (s.t hagejale ettepanekuid tegema) hakati. 21
(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713
  1. Kostja 08.05.2014 otsus punkti 5 arutelu all, milline kinnitati 17.12.2014 koosoleku punkti 3 kolmanda otsusena. Analoogselt ülalpool punktide 1 ja 2 all märgituga leiab kohus, et asjas puudub sisuline vaidlus selles, et kostja 17.12.2014 üldkoosolekul kinnitati just seesama 08.05.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsus. 08.05.2014 koosoleku otsuse sisu on protokolli lk 11 (I kd tl 33) kohaselt esitada nõue akende vahetamise eest korterite x ja x omanikule. Koosolekul oli valida, kas muuta kodukorda või esitada nõue, otsustati nõude esitamise kasuks. Samas sõnastuses otsus on loetletud ka 17.12.2014 koosoleku protokollis, millele järgneb otsuse kinnitamise küsimus ja vastav otsustus 28 poolthäälega, erapooletute ja vastuhäälteta. Otsus on vastu võetud päevakorra punkti 5 all, mille pealkiri oli „Kodukord, põhikiri (rekonstrueerimise ja laenu saamisel tekkivate erijuhtude info, hääletused).“ (hageja väide, et temale ei ole arusaadav, millise päevakorrapunkti all selline otsus tehti, ei ole kohtule mõistetav). Otsus on protokolli kohaselt tehtud pärast arutelu akende vahetamise kohustuse üle (kelle kohustus see peaks olema). Kohus nõustub põhimõtteliselt hageja selles, et kuivõrd ühistu üldkoosoleku selline otsus võib olla aluseks hageja vastu kohtusse pöördumiseks ning sellise otsuse tegemise võimalust ei saanud ega pidanud hageja päevakorrapunkti pealkirja arvestades ette nägema, on tegemist ebaseadusliku otsusega KÜS § 13 lg 3 mõttes, mille tühistamist ehk kehtetuks tunnistamist on hagejal õigus nõuda. Sarnaselt ülalpool punktis 1 märgituga leiab kohus, et tegemist on päevakorra sellise muutmisega, milleks vastavalt kostja põhikirja punktile 6.
  2. (mis kohaldub läbi MTÜS § 201 lõike 5) vajanuks kõigi kostja liikmete kohalolekut, kuna vähemalt hageja aga puudus, ei saanud selline päevakorra kohapealne muutmine/täiendamine olla kehtiv. Küll aga leiab kohus analoogselt ülalpool punktis 1 märgituga, et see otsus on 17.12.2014 koosolekul kinnitamise läbi muutunud kehtivaks, sest nimetatud koosoleku päevakorras see oli ning mingeid vaidlustusi päevakorra, koosolekust õigeaegse teatamata jätmise vms koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiste osas nimetatud koosolekut puudutavas osas hageja esitanud ei ole. Sisulises mõttes on kostja kodukorra Lisa 1 tabeli kohaselt (I kd tl 22) hooldus- ja remonttööde kohustus akende osas korteriomaniku kohustus. Kuna remondiks loetakse KÜS § 151 lg 2 järgi muuhulgas ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade (fassaadi osaks olev aken käib kohtu hinnangul selle määratluse alla) asendamist/vahetamist, on ühistu seaduse ja põhikirja kohaselt (KÜS § 13 lg 4, MTÜS § 19 lg 1 p 8 ja põhikirja p 6.
  3. alapunkt 9) otsuse vastu võtnud. Kas akende vahetamine ühistu initsiatiivil hageja vastuseisu tõttu selleks, et oleks võimalik saada laenu, KredExi toetust ja viia lõpule projektijärgsed rekonstrueerimistööd, olid vajalikud ja tasutud summad mõistlikud, saab olla ühistu poolt nõude esitamisel vastava kohtumenetluse teema ning käesolevaga vaidlustatud otsuse kehtivuse juures selle kohta esitatud väited/tõendid hindamist ei vaja. Sama puudutab ka hageja väiteid ja tõendeid võimaliku kahju tekitamise kohta seoses ühistu poolt akende vahetamisega (õigemini topeltakende panemisega) – ka need väited saavad arutlusele tulla vastava kahjunõude esitamise menetluses.
  4. Kostja 17.12.2014 koosoleku otsus päevakorra p 4.
  5. all. Hageja ei ole nimetatud otsuse puhul tõstatanud sisuliselt vaidlust selle otsuse tühisuse üle, vähemalt ühtki MTÜS § 241 lõikes 1 märgitud alust ta ei ole nimetanud. Seega ei ole alust ka otsuse tühisuse käsitlemiseks. Küll aga on hageja leidnud, et tegemist on kehtetu otsusega. Otsuse kohaselt (17.12.2014 koosoleku protokolli lk 4 alates
  6. lõigust – NT lk 28) hääletasid kõik koosolekul osalenud 28 ühistu liiget selle poolt, et „esitada nõue korterites x ja x küttesüsteemi kontrolli teostanud ja linnavalitsuses vaide arutamisel osalenud OÜ Termopilt esindaja poolt ühistule esitatud arve eest summas 168 eurot krt x ja x omanikule tasumiseks 31.01.2015“. Hageja hinnangul ei ole tema nimetatud 22
(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713 arvel (NT lk 63) märgitud teenust tellinud. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et protokolli kohaselt selgitas A. Betker OÜ Termopilt poolt esitatud arve tekkimise põhjuseid ja leidis, et hagejalt vastava summa sissenõudmine oleks õiglane. E. K. kandis ette ka hageja seisukoha (14.12.2014 seisukoht NT lk 55-56, p 4.2) selles osas, kuid koosolek otsustas siiski hagejale nõude esitamise kasuks. Seega toimus tavapärane arutelu ühistu jaoks kulude kandmisega seotud küsimuses ja otsus võeti vastu kõiki argumente kaaludes. Kohtu hinnangul ei saa üldkoosolekule ette heita seda, et hageja väidetavate korteritesse nr x ja x sisselaskmisest keeldumiste ja hageja esitatud vaiete tõttu tekkisid ühistule teenust osutanud ettevõttel kulutused ning need tuleks sisse nõuda üksnes hagejalt, mitte kõigi korteriomanike vahel jagades. Kas tekkinud kulutused on ka summaliselt põhjendatud ja vajalikud (sh kas hageja ka tegelikult keeldus korteritesse sisse laskmast), saaks olla jällegi selle kohtumenetluse ese, milles ühistu vastavat summat hagejalt nõudma hakkab, mitte aga käesoleval juhul otsuse ebaseaduslikkuse hindamise küsimus. Hageja poolt esitatud väide, et küttesüsteemi kontroll ja haldamine on ühistu kohustus, ei vasta ühistu kodukorra Lisas 1 märgitule, sest selle kohaselt on korterite küttekollete ja korterisiseste elektriseadmete hooldus- ja remonttööde kohustus korteriomanikul. Pealegi tuleb sedastada, et vaidlusalune otsus ei olnud otsustus kohtusse pöördumiseks 168 euro nõudega, vaid tähtaja andmine hagejale summa tasumiseks hiljemalt 31.01.2015. Alles siis, kui hageja nimetatud summat ei tasu, tekiks ühistul küsimus, kas summa sissenõudmiseks kohtusse pöörduda. Seega ei riku vastuvõetud otsus ka mingil viisil hageja õigusi ning hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagid rahuldamata. Kohus peab siiski siinkohal vajalikuks edasiste kohtuvaidluste vältimiseks rõhutada, et hageja võiks kasutada oma ühistu liikmesusest tulenevat õigust ja osaleda üldkoosolekutel. See võib aidata kaasa probleemide lahendamisel mh kokkulepetega ja ära hoida kohtusse pöördumisi. Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Kuigi sellises olukorras ei oma hageja menetluskulud tähtsust, kohustab

§ 442lg 5 kohut otsuses lahendama kõik seni lahendamata taotlused.

Seega tuleb kohtul käesolevaga lahendada ka hageja 23.11.2015 taotlus menetluskulude kindlaksmääramise nimekirja tähtaegselt esitatuks lugemise või alternatiivselt selle nimekirja esitamise tähtaja ennistamise kohta. Kostja on taotluse osas oma seisukoha esitanud 11.12.2015. Alates 01.01.2015 kehtiv

§ 176

lg 1 sätestab, et kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt ära näidatud kulude koosseis. Seda sätet selgitas kohus pooltele ka 12.11.2015 kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, misjärel kostja oma menetluskulude nimekirja esitas. Tegelikult juhtis kohus sellele sättele tähelepanu juba enne kohtuistungit 09.11.2015 saadetud kirjas pooltele. Hageja seisukoht, et kuna (esimene) hagi esitati enne 01.01.2015, mil menetluskulude kindlaksmääramise kord oli seaduses teisiti reguleeritud, siis tuleb tema poolt 12.11.2015 õhtul (esitatud mitmes osas, esimene neist menetlusposti aadressile 12.11.2015 kell 23:31) esitatu lugeda tähtaegselt esitatuks, on väär ega ole vastavuses seadusega.

§ 176

ja teiste menetluskulude kindlaksmääramist puudutavate sätete muutmine ei omanud rakendussätteid ja hakkas seega kehtima jõustumisest ehk 01.01.2015 ning kehtis ka varem alanud kohtumenetluste osas. Vastav 23

(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713 seadus võeti vastu 07.05.2014 ning selle eesmärk oligi muuta alates 2006.aastast kehtiv menetluskulude kindlaksmääramise süsteem (menetluskulud määrati pärast menetluse jõustunud lahendiga lõppemist) ümber selliselt, et üldjuhul määratakse menetluskulud kindlaks juba lõpplahendis. Seega ei ole võimalik lugeda hageja esitatut tähtaegseks, sest menetluskulude nimekiri esitati pärast kohtuvaidlusi ja istungi lõppu.

§ 67

lg 1 võimaldab kohtul menetlusosalise avalduse alusel ennistada seaduses sätestatud menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. See säte kehtib kohtu hinnangul ka

§ 176

lõikes 1 sätestatud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja kohta, sest kuivõrd kohus on lõpetanud asja sisulise arutamise, kohtuvaidluse ja kohtuistungi, ja läinud nõupidamistuppa otsust tegema, ei saa enam menetluskulude nimekirja esitada. Kohus aga ei näe antud juhul mingeid mõjuvaid põhjuseid sellise tähtaja ennistamiseks hagejale. Kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja soovis pärast kostja esitatud menetluskulude nimekirja saamist esitada omapoolse nimekirja järgmisel päeval ja pärast kohtu poolt hagejale

§ 176

lg 1 selgitamist lubas teha tähtaja ennistamise taotluse, misjärel kohus leidis, et tähtaeg ei ole ennistatav. Seepeale väitis hageja, et proovib menetluskulude nimekirja ikkagi esitada. Hageja taotluses märgitud väited, et ta palus enne kohtuvaidluse vaheaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid see ei olnud internetiühenduse puudumisel võimalik, on ebaõiged ega vasta tegelikkusele. Protokollist sellist vaheaja taotlust ei tulene ja kohus on veendunud, et seda ka ei esitatud. Kui hageja oleks seda taotlenud, oleks kohus teinud hagejale tema menetlusõiguste tagamiseks vajadusel ka pikema vaheaja, sest istung oli selleks ajaks juba üle kolme tunni kestnud ning kohus oli selleks terve päeva planeerinud. Seega ei rahulda kohus hageja taotlust.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja on oma menetluskulude nimekirja esitanud kohtuistungil 12.11.2015, täiendades seda istungiga seotud kulutuste nimekirja ja arvega 17.11.

  1. Hageja on selles osas esitanud oma seisukoha 19.11.2015 ning leiab (konkreetsete arvete osas hageja seisukohad vt allpool), et kostja õigusabikulud on ajakulu osas ülepaisutatud. Kostja on hageja 19.11.2015 seisukoha osas esitanud kohtu nõudmiseta seisukoha 27.11.
  2. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (

) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Seega, tulenevalt

§ 175

lg-st 1 ja 477 lg-st 7 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on põhjendatud ja vajalikud. 24

(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. KÜ Xxxxxxx xx menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes on selgelt ja arusaadavalt näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud, esitatud on ka esindaja poolt kostjale esitatud arved. Kohus käsitleb toiminguid/arveid ükshaaval, puudutamata tunnitasu (käsitledes seega vaid ajakulu), sest 80-eurose tunnitasu osas (käibemaksu ei lisandu) ei ole hageja vastuväiteid esitanud ja see on kooskõlas ka kohtupraktikas mõistliku tasuna tunnustatud summadega. 1) Arve nr 36 (III kd tl 116) – hageja esitatud menetlusdokumentidega tutvumine, kostja nõustamine ja hagivastuse koostamine, ajakulu 4 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja vastus on viiel lehel, milles enamus on faktiliste asjaolude käsitlus ja seostatus vastusele lisatud kaheksa dokumentaalse tõendiga, viiteid seaduse tekstile on minimaalselt. Hageja esiletoodud asjaolu, et vastuse on koostanud mitu aastat kostjat esindanud jurist ja probleemid kohtuasjades on samad, ei ole vastuse sisu arvestades asjakohane. Hageja konkreetse nõude (vaidlustada üldkoosoleku otsused) osas tuli koostada sisuline vastus, selleks eelnevalt hagi ja selle lisadega tutvudes ning kostjat nõustades. Nendele toimingutele võis kohtu hinnangul 4 tundi kuluda. 2) Arve nr 12 (III kd tl 117) – osalemine 24.03.2015 istungil, ajakulu 2 tundi. Selles osas hageja vastuväiteid ei esita ja ajakulu on ka selgelt põhjendatud, sest istungi protokolli kohaselt kestis istung 2 tundi ja 5 minutit. 3) Arve nr 17 (III kd tl 118) – tõendite hankimine ja 15.04.2015 taotluse koostamine, ajakulu 4 tundi. Kohus küll ei nõustu hagejaga selles, et tegemist oli varasemates pooltevahelistes asjades juba kogutud tõenditega (hageja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele asjale, pealegi vajanuks need ikkagi kogumist, põhjendamist ja esitamist), kuid leiab, et arvestades kohtu 13.05.2015 määruses osade tõendite (tõendid lisadena nr 5-9) tagasilükkamist asjakohatutena, tuleb ajakulu vähendada 1 tunni võrra. Seega on põhjendatud ajakuluks arvel märgitud toiminguteks 3 tundi hinnaga 240 EUR. 4) Arve nr 20 (III kd tl 119) – hageja poolt kohtule 15.04.2015 esitatud tõendite osas seisukoha koostamine, ajakulu 2 tundi. Arusaamatu on hageja hinnang, et tema ei saa arve osas seisukohta võtta põhjusel, et kõnealune seisukoht on temale kätte toimetamata. Tegemist ei olnud seaduse kohaselt vastaspoolele kättetoimetatava dokumendiga ning kostja on selle seisukoha (28.04.2015) esitanud kohtu 20.04.2015 kirja nõudel. Seisukoht ise on aga veidi enam kui 2-leheküljeline ja sisuline, mistõttu leiab kohus, et selle koostamiseks võis kuluda arvel näidatud 2 tundi hinnaga 160 EUR. 5) Arve nr 24 (III kd tl 120) – 21.05.2015 seisukoha koostamine hageja taotluse osas kolmanda isiku kaasamiseks, ajakulu 3 tundi. Hageja leiab, et tegemist on hageja poolt tsiviilasjas nr 2-12-45194 esitatud samasisulise taotluse osas seisukoha esitamisega ning kostja pidi seisukoha andmisel muutma üksnes asja numbreid ja kuupäevi. Nende väidetega ei ole nõustunud kostja (leides, et teises asjas põhistati kolmanda isiku kaasamist teisiti), samuti ei ole hageja vastavat seisukohta põhistanud. Küll aga leiab 25

(26)Tsiviilasi nr 2-14-55713 kohus, et kuna 21.05.2015 seisukoha sisu on ca 2 lk (osaliselt tsiteeritakse seadust) ja sellele ei tohiks kuluda enam kui 2 tundi. Seega vähendab kohus ka selle arve puhul ajakulu 1 tunni võrra, pidades põhjendatuks 2 tundi hinnaga 160 EUR. 6) Arve nr 35 (III kd tl 121) – 21.09.2015 vastuse koostamine 11-l lehel I. M. hagiavaldusele, ajakulu 8 tundi. Hageja hinnangul on tegemist varasemates vaidlustes esitatud dokumentide ja väidete suures osas kordamisega, pealegi on sisulist teksti 11 lehekülje asemel 8,5 lehekülge. Kohus nõustub hagejaga kostja menetlusdokumendi mahu osas, mis paljuski kordab hageja nõudeid, mh on pea terve lehekülg põhendatud 17.12.2014 koosoleku päevakorra tsiteerimisele. Küll aga on õige kostja positsioon, et vastuse koostamiseks tuli eelnevalt tutvuda hageja uue, 25.06.2015 esitatud, hagiga ja kujundada positsioonid hageja nõuete osas seonduvalt sellega. Kuivõrd hageja sisuliselt uusi nõudeid (põhjenduste mõttes) oma 25.06.2015 hagis ei esita (v.a 160 EUR tasumise otsuse kehtetuks tunnistamise nõue), leiab kohus, et sellise mahu ja lisatõendite juures tuleb mõistlikuks ajakuluks pidada 6 tundi ehk menetluskulude rahalises mõistes 480 EUR. 7) Arved nr 39 ja 40 (III kd tl 122 ja 131) – tegemist on 12.11.2015 istungil osalemise ja ettevalmistamisega seotud arvetega, ajakulu 4 tundi. Hageja ei ole nende osas vastuväiteid esitanud ja sarnaselt arvega nr 12 on vastav ajakulu ka selgelt põhjendatud, sest istungi protokolli kohaselt kestis istung 4 tundi ja 2 minutit. Tulenevalt eelpooltoodust kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja lepingulise esindajale tehtud kulutused õigusabi eest 23 töötunni ulatuses ehk summas 1840 EUR (arvestusega 80 EUR tund). Vastuväite lahendamine. Nagu ülalpool märgitud, kohustab

§ 442lg 5 kohut otsuses lahendama kõik seni lahendamata taotlused.

Hageja on 14.12.2015 esitanud vastuväite kohtu tegevusele, milline tuleb seega

§ 333kohaselt kohtul käesolevaga lahendada.

Hageja heidab kohtule ette nõupidamist kostjaga 12.11.2015 istungi ajal, tunnistaja L. M. ütluste mõjutamist suunavate küsimustega ja erapooletust mh seonduvalt kostjaga seotud varjatud võtmeisiku E. K. olemisega Pärnu Maakohtu töötajaks. Kohus on seisukohal, et vastuväites toodud väited on põhjendamatud. Kohus peab vastupidiselt hageja väidetule kõrvaldama menetluses tunnistajate küsitlemisel suunavad küsimused (

§ 262lg 7) ja kohus sellest põhimõttest istungi ka lähtus.

Parandusi ega täiendusi L. M. ütluste osas ei esitatud, mis puutub tunnistaja ütluste kui tõendi hindamisse, siis see on kohtuotsuse tegemisel lahendatav küsimus, millesse menetlusosalised sekkuda ei saa. Nõupidamist kostjaga kohtuistungil ei toimunud, seda ei kajastu protokollis ning kui selline tegevus oleks aset leidnud, pidanuks hageja koheselt vastuväite esitama või kohtuniku taandamist taotlema. Mis puutub E. K. töötamisse Pärnu Maakohtus, siis ei ole see aluseks eeldusele, et kohus on mõjutatud menetluse läbiviimisel või otsuse tegemisel. Kohtunik hindab oma siseveendumuse kohaselt, kas selline asjaolu võiks olla aluseks enesetaandusele, käesoleval juhul on kohus seda juba hageja poolt E. K. kolmanda isikuna kaasamise taotluse läbivaatamisel nõupidamistoas kaalunud, kuid ei ole näinud taandamiseks aluseid. Seega jätab kohus vastuväite rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 26

(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.