← Eesti

2-14-55659/41

Obsah (9)§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 190§ 150§ 661§ 467

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg 17. november 2016. a, Võru tn 12, Põlva ja koht Tsiviilasja number 2-14-55659 Tsiviilasi G. K. hagi OÜ Põlva Oom vastu lepingu

§-de 466 lg 3 ning 661 lg 4 alusel jõustumine Määruse peale võib isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on G. K. hagi OÜ Põlva Oom vastu lepingu täitmiseks kohustamise nõudes ja OÜ Põlva OOM vastuhagi võlgnevuse nõudes. Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, milles on kokku lepitud vaidlusküsimuse lahendamine kompromissiga. Pooled taotlevad kohtult kompromissilepingu kinnitamist ning tsiviilasjas nr 2-14-55659 menetluse lõpetamist.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-14-55659 esitatud kompromiss ei sisalda tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise

§ 430lg 3 alusel, ning kohus kinnitab kompromissi.

Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamisega seonduvatest õiguslikest tagajärgedest.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 168lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise.

Hagejale on 26.09.2014.a. kohtumäärusega antud riigipoolset menetlusabi esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses kohustusega hüvitada pärast õigusabi osutamise lõppemist riigi õigusabi tasu ja kulud 50 % ulatuses.

§ 190

lg 4 on öeldud, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Osundatud paragrahvi 7.lõike alusel võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud hageja vabastamine riigi õigusabi tasu ja kulude 50 % ulatuses riigituludesse tasumise kohustusest, arvestades muuhulgas asjaoluga, et hagis esitatud nõude lepingu täitmise kohustamiseks on kostja rahuldanud. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus, pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on

§ 150

lg 2 p 1 alusel ja toetudes kompromissilepingus kokkulepitule taotlenud hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist selliselt, et see kantakse üle kostja kontole. Hageja eest on 5.11.2014.a. riigilõivu 75 eurot tasunud Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ. Seega kuulub tasutud riigilõivust tagastamisele 37,50 eurot. Kostja taotleb vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist tema kontole. Kostja on tasunud23.08.2016.a. riigilõivu 75 eurot, seega kuulub tasutud riigilõivust tagastamisele 37,50 eurot.

§ 661

lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks päev.

§ 467lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.