) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja poolte vahel sõlmitud ajakirja väljaandmise lepingu alusel andma
Hageja taganes lepingust teise ajakirja osas ja palus tagastada ettemaks 4500 eurot. Arvestades, et kostja hilines esimese ajakirja trükkimisega poolteist kuud ning teise ajakirja valmimine oli hilinenud enam kui kolm kuud, on hilinemine oluline lepingurikkumine. Hageja soovis ajakirja olemasolu pühadeaegsel kõrghooajal, mis oli ilmselgelt võimatu. Vastuseks hageja avaldusele saatis kostja hagejale 14.12.2018 pooliku ajakirja projekti ja heitis hagejale ette, et ajakiri on poolik hageja tegemata töö tõttu. 2 Lisaks mõlema ajakirja üleandmisega hilinemisele on kostja rikkunud lepingu p 4.3, mille järgi kohustus kostja teostama ajakirjale artiklite kirjutamise hageja edastatud materjali ja/või informatsiooni alusel. Esimese ajakirja tegemiseks andis hageja kostjale pidevalt suuliseid juhiseid. Hetkest, mil ilmnes ajakirja hilinemine, hakkas hageja saatma materjale ja juhiseid e-kirjadega, viidates ka kostja töös esinevatele puudustele ning paludes need kõrvaldada. Sellele vaatamata andis kostja hagejale üle ajakirja, milles esinevad olulised puudused. Kostja on rikkunud ka lepingu p 4.4, kuna tõlgetes esineb olulisi vigu. Puudustega ajakirja ei saanud hageja sisuliselt kasutada oma äritegevuse eesmärkidel, oma teenuste korrektsel ja professionaalsel kujul reklaamimiseks klientidele ja potentsiaalsete klientidele. Hageja etteheited esimese ajakirja osas on järgmised: lk 2 sisukorras hotelli nimetuse (Noorus SPA Hotel/Liivarand SPA Hotel) käänamine, käänamisel brändi nimetus ei muutu; lk 6 ebakvaliteetne trükk, udune pilt; lk 7 ebakvaliteetne trükk, udune tekst; lk 8–10, 12–14 teksti serv ei ole ühel joonel; lk 25 ebakvaliteetne pilt (udune), lohakalt väljalõigatud; lk 14–15 teksti serv ei ole ühel joonel; lk 15 õigekirjaviga (Romantic Garden ei käändu); lk 17 õigekirjaviga (shokolaad); lk 18 lohakalt väljalõigatud pilt, udune; lk 22 brändi nimetust ei käänata (Romantic Garden Restaurant); lk 24 õigekirjavead – brändi käänamine; lk 28 brändi vale kirjutamine (Cinq Mondes, mitte Sinq Mondes); lk 29–30 teksti serv ei ole ühel joonel; lk 33 brändi vale kirjutamine (Cinq Mondes, mitte Sinq Mondes); lk 44 teksti serv ei ole ühel joonel; lk 46–47 teksti serv ei ole ühel joonel, ebakvaliteetne trükk (udune); lk 46 logo värv moonutatud; lk 47 puudulik tõlge (ingl k), puudub „rõõm liikumisest“; lk 48 teksti serv ei ole ühel joonel; lk 56–57 tubade pildid segi (peretuba ja superior tuba), tõlge ei vasta venekeelsele tekstile, eesti keeles on vale info; lk 58–61 teksti serv ei ole ühel joonel; lk 66–67 teksti serv ei ole ühel joonel, tekstirea vale poolitamine, ampersandi märgi asendamine koodiga „&“.
Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 400 eurot ja jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus kostjaga selles, et leping lõppes tähtaja saabumisega 30.09.2018. See aga ei tähenda, et pooled ei pea lepingu alusel tekkinud kohustusi täitma. Võlasuhe ei lõpe lepingu tähtaja saabumisega.
p-dest 1 ja 5 tulenevalt lõpeb võlasuhe muu hulgas kohase täitmise ja lepingust taganemisega. Ajakirjas esinevad hagiavalduses väljatoodud puudused. Nendest puudustest on hageja teatanud kostjale 26.04.2018 e-kirjaga. Kostja ei eita nimetatud puuduste esinemist. Seega kostja ei ole täitnud lepingu p-s 4.3 sätestatud ajakirja artiklite kirjutamise kohustust kohaselt. Seadus ei sätesta hinna alandamiseks tähtaega (3-2-1-156-11, p-d 21, 22). Kohus ei nõustunud ka kostja vastuväidetega hageja poolt hinna alandamisel heas usus mitte toimimise kohta. Riigikohus on leidnud (3‑2‑1‑16‑17, p 19), et müügilepingu puhul võib ostja
lg 1 esimese lause alusel alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed eeldused: müügileping on kehtiv; müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja; müüja vastutab asja puuduse eest; müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud. Maakohus leidis, et ka töövõtulepingu alusel hinna alandamise põhjendatuse hindamisel peab kohus eeltoodud materiaalsete eelduste esinemise tuvastama. Hinna alandamise avalduse tegemise ajal töövõtuleping enam ei kehtinud. Hageja sai esimese ajakirja kätte 17.04.2018. Hageja ei ole väitnud, et ta on nõudnud kostjalt puuduste kõrvaldamist. Samuti ei ole väidetud, et kostja keeldus rikkumise heastamisest.
p 1 alusel tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö. Hageja ei ole väitnud, et hinna alandamine on kostjale soodsam kui puuduste kõrvaldamiseks uue tiraaži trükkimine. Seega ei tekkinud hagejal formaalset hinna alandamise alust. Hinna alandamise valemi on Riigikohus määranud otsuse nr 3-2-1-85-13 p-s 11, mille kohaselt hinda saab
lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinda ei saa alandada ilma eseme puudustega ja puudusteta väärtust välja toomata. Põhjendatuks ei saa lugeda hinna alandamise avaldust, milles alandamise metoodikat ei ole esitatud. Hageja on ajakirja vähemalt kuni hinna alandamise avalduse esitamiseni enda tegevuse reklaamimiseks kasutanud. Tõendatud ei ole, et vigade tõttu kannatas hageja või kolmandate isikute majandustegevus. Puudused olid pärast ajakirja trükkimist koheselt avastatavad, hagejal ei kulunud selleks 8 kuud. Seega kostja rikkumist ei ole võimalik käsitleda olulise lepingurikkumisena. Ka hageja ise ei ole neid olulisteks rikkumisteks pidanud, sest on andnud nõusoleku ajakirja trükkimiseks. Kohtul ei ole võimalik diskretsiooniõiguse alusel puudustega ja puudusteta ajakirja väärtuseid
lg 1 kolmanda lause järgi kindlaks määrata põhjusel, et ei ole võimalik välja tuua, milline oleks olnud puudusteta ajakirja väärtus ning kas ja kuivõrd takistasid puudused hagejal ajakirja eesmärgipäraselt ehk hageja teenuste ja majandustegevuse reklaamimiseks kasutada. Esitatud ei ole selliseid asjaolusid, mis tingiksid hageja poolt laialt kasutatud ajakirja hinna ½ võrra alandamise. Ajakiri oli mõeldud teenuste reklaamimiseks
lg 3 alusel võib teatud juhtudel vabaneda kohustuste täitmisest, kuid sellisel juhul kohustuste mittetäitmine ei tekita töövõtjale õigust saada
Kostja saaks nõuda temal teise ajakirja ettevalmistamisega tekkinud kulude väljamõistmist või vähendada ettemaksu tasaarvestusega tekkinud kulude võrra, mida kostja teinud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, kas ja kui palju tal teise ajakirja ettevalmistamisel kulusid tekkis. Kuna kostja ei ole ajakirja väljaandmise kohustust täitnud, mõistis kohus kostjalt välja ettemaksu 4500 eurot ja viivise 4500 eurolt alates 18.12.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni 328,44 eurot ning edasi alates 16.10.2019 kuni põhinõude tasumiseni
Kohus rahuldas hagi summas 4828,44 eurot, s.o 48,48% hagi hinnast (9959,67 eurost). Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 550 eurot. Nõudelt, mille ulatuses hagi rahuldatakse, tuli tasuda riigilõivu 400 eurot, mille kohus pidas põhjendatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vaidluse olemust ja menetlusosaliste vahel toimunut arvestades ei nõustunud kohus hageja taotlusega jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda ja jättis ülejäänud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kevad-suvise hooaja alguses puuduste kõrvaldamise nõudmine ei olnud hageja seisukohalt mõistlik ega majanduslikult kummalegi poolele otstarbekas. Hinna alandamise eeldusena ei tule anda puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega. Seadus ei näe ette, et hinda saab alandada üksnes oluliste rikkumiste korral. Hinna alandamisel ei ole oluline mõistliku tähtaja järgimine. Hinna alandamine on
järgi õiguskaitsevahend, mida saab kasutada võlgniku vastutusest sõltumata; 3) on hageja tõendanud, et ta ei saa kohase ja mittekohase täitmise väärtusi täpselt kindlaks teha, ning selgitanud, miks on kohane alandada hinda 50% ulatuses. Hinna alandamisega 5 sarnane õigus tuleneb kohtule TsMS §-st 233. Kuivõrd tegemist on
lg 1 kolmandast lausest tuleva diskretsiooniõigusega sisult sarnase õigusega, siis saab kohus määrata kohase ja mittekohase täitmise väärtused oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Hooaja möödumine ei muuda ajakirja väärtusetuks. Ajakirjad on väljas 2–3 hooaja jooksul; 4) pidanuks kohus jätma menetluskulud kostja kanda või hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Kostja loobus hageja pakutud kompromissist tasuda 4500 eurot, mis on 15% vähem väljamõistetud summast. Kohus on rikkunud mh TsMS § 4 lg-s 4 sätestatud kohustust.
) hinna alandamist töövõtulepingu puhul piiratud.
p-dest 1 ja 2 tulenevalt on töövõtja tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tellija primaarne õiguskaitsevahend lepingu täitmise nõue (§ 646). Täitmisnõudega konkureerivad õiguskaitsevahendid on täitmisnõude suhtes sekundaarsed, st nende kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui §-s 646 sisalduvat täitmisnõuet ei täideta. Hageja ei ole nõudnud kostjalt vastu võetud töö parandamist või uue töö tegemist. Kostjale oleks see vähem koormav; 2) on töövõtuleping jagatav osadeks: esimese ja teise ajakirja väljaandmine. Leping kehtis esimese ajakirja osas kuni 30.09.
Siinjuures ei ole oluline, millisel põhjusel tulemus saavutamata jäi. Hagejapoolne lepingurikkumine, eriti kui see väljendus vaid 5% materjali esitamata jätmises, ei anna kostjale õigust jätta ettemaks endale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega saadab asja osaliselt, s.o lepingust taganemisest tuleneva nõude ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hinna alandamisest tuleneva nõude osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot ja viivise
Hageja ja kostja apellatsioonkaebused kuuluvad osaliselt rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seega on lepingust taganemise eelduseks oluline lepingurikkumine ning selle tõendamiskoormis lasub poolel, kes sellele tugineb. Vaidlustatud otsuses (kohtuotsuse lk 13 ja 13 pöördel) ei ole maakohus võtnud seisukohta, kas taganemine oli kehtiv, s.o kas kostja oli rikkunud oluliselt pooltevahelist lepingut või mitte. Ilma taganemise kehtivusele hinnangut andmata ei saanud maakohus rahuldada taganemisest tulenevat rahalist nõuet. Lepingust taganemise keskseks tagajärjeks on lepingu kui võlasuhte muutumine lepingu tagasitäitmise võlasuhteks, mille sisuks on põhiliselt vastastikuste tagasitäitmise kohustused.
lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta 7 tagastab kõik üleantu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab juhud, mil tagastamise või üleandmise asemel tuleb hüvitada üleantu väärtus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus esmalt kindlaks tegema, kas kostja on rikkunud lepingut oluliselt. Kuivõrd kostja on hagile vastu vaielnud, siis tuleb maakohtul kostjale selgitada vastuväidete tõendamise kohustust. Taganemise kehtivuse korral tuleb maakohtul selgitada pooltele tagasitäitmise võlasuhte sisu, sh vastastikuste soorituste väärtuste kohta tõendite esitamist. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 9 märkis, rikkus maakohus asja lahendamisel oluliselt TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid, sh selgitamiskohustust. Arvestades seda, on põhjendamatu maakohtu otsuse p-s 67 märgitud etteheide kostjale, mille kohaselt saaks küll kostja nõuda teise ajakirja ettevalmistamisega tekkinud kulude väljamõistmist, kuid kuna kostja ei ole neid asjaolusid tõendanud, siis ei saa kohus sellega arvestada. 11. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui maakohus tuvastab, et kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud (s.t täitmata on lepingust taganemise eeldused), on võimalik hageja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks käsitleda ülesütlemisavaldusena
Nimetatud säte võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Nimetatud asjaolu peab maakohus asja uuel läbivaatamisel hagejale selgitama. Ringkonnakohus märgib, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel
lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed (vt näiteks Riigikohtu 21.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11). Seega on ka tõendamisele kuuluvad asjaolud erinevad.
lg 1 esimese lause kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusele. Nimetatud sättest tuleneb, et esmaseks hinna alandamise eelduseks on kohustuse rikkumine lepingu teise poole poolt ning rikkumine seisneb mittekohases täitmises. Maakohus on tuvastanud otsuse p-s 53, et kostja on andnud hagejale üle puudustega asja (esimene ajakiri) ning puudused olid vormilised (valdavalt keele- ja õigekirjavead) ning seda asjaolu kostja ei vaidlustatud. Samas on maakohus ekslikult leidnud, et tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega ning see on üheks põhjuseks nõude rahuldamata jätmisel. Nimetatud maakohtu seisukoht ei ole õige, kuna
Põhjendatud ei ole ka see maakohtu seisukoht, et hinna alandamise avalduse tegemise ajal töövõtuleping enam ei kehtinud ning seetõttu ei saa hinna alandamisest tulenevat nõuet rahuldada. Maakohus on lähtunud sellest, et lepingu kohaselt kehtis leping kuni 30.09.2018 (I kd, tl 12) ning hinna alandamise avaldus tehti 10.12.2018. Hageja on kinnitanud, et puudustega asi (esimene ajakiri) anti talle üle 17.04.2018 ning puudub vaidlus, et see toimus 8 lepingu kehtivuse ajal. Samas on maakohus õigesti leidnud, et hinna alandamise avaldus esitati tähtaegselt (
Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on jätnud tähelepanuta
lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Nimetatud säte kuulub kohaldamisele, kui lepingupool võis teise poole käitumisest aru saada nõusolekut teha lepingusse muudatus muus vormis, kui kokku lepitud. Sellisel juhul tuleb hinnata poolte käitumist konkreetsetest asjaoludest lähtudes. Praegusel juhul on maakohus otsuse p-s 65 tuvastanud, et pooled jätkasid lepingu täitmist (teise ajakirja väljaandmisele suunatud tegevus) ka pärast 30.09.2018. Nii nähtub kostja 02.11.2018 e-kirjast hagejale (I kd, tl 190), et materjal on olemas 64 lehekülje jaoks ja vaja on materjali reklaami jaoks. 16.11.2018 on hageja edastanud kostjale täiendavat materjali ajakirja jaoks (I kd, tl 184, 185). Seetõttu ei ole õige ka see maakohtu seisukoht, et hinna alandamise avalduse tegemise ajaks oli lepingu kehtivus lõppenud. Otsuse p-s 57 on maakohus viitega
§-le 648 asunud seisukohale, et hagejal puudub alus hinda alandada, kuna ta pole eelnevalt nõudnud kostjalt lepingu täitmist. Ringkonnakohus leiab, et tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral on reeglina primaarne õiguskaitsevahend täitmise nõue. Samas on ebaõige väita, et kui hageja ei ole täitmisnõuet esitanud, on hinna alandamise nõue välistatud.
lg 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui: 1) kohustuse täitmine on võimatu; 2) kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; 3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muu viisil; 4) kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist
lg 2 p-s 2 sätestatud erandiga, s.o kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas. Tegemist on olukorraga, kus täitmine ei ole võlgniku jaoks küll objektiivsaelt võimatu, kuid täitmisega seoses peab ta kandma kulutusi, mida ei sa temalt puuduste iseloomu arvestades pidada oodatavaks. Sellisel juhul on võlausaldajal õigus esitada võlgniku vastu muu õiguskaitsevahend, sh nõuda hinna alandamist. Lepingu kohaselt kohustus kostja andma hagejale esimese ajakirja üle
lg 1 kolmanda lause kohaselt kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Riigikohus on 09.10.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-13 asunud seisukohale, et kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, võib kohus diskretsiooniõiguse alusel määrata nii kohase kui mittekohase täitmise väärtused, kuid hinna alandamine tuleb arvutada
9 Maakohus leidis, et antud juhul ei ole kohtul võimalik diskretsiooniõiguse alusel puudustega ja puudusteta ajakirja väärtusi kindlaks määrata, samuti ei saa kindlaks teha, kas ja kuivõrd ajakirjas esinenud puudused takistasid hagejal ajakirja kasutada. Selline maakohtu seisukoht on ekslik, kuna maakohus on jätnud TsMS 233 lg-st tuleneva diskretsiooniõiguse kasutamata. Oluline on siinkohal märkida, et hageja on veenvalt põhjendanud, miks ei ole antud juhul võimalik kohase ja mittekohase täitmise väärtusi täpselt kindlaks teha (eelkõige puuduste iseloom). Hageja seisukohtadest tulenevalt võttis ta ajakirja kasutusse ning sellest järelduvalt ei saanud puudused olla olulised. Hageja on ka apellatsioonkaebuses rõhutanud, et ta palub kohtul määrata kindlaks kohase ja mittekohase täitmise väärtused. Arvestades eelkõige seda, et puudused olid valdavalt vormilist laadi (kirja- ja tõlkevead), mis ei takistanud hagejat seda kasutusse võtma, ning et hageja jätkas kostjaga lepingu edasist täitmist teise ajakirja osas, on ringkonnakohtu hinnangul mittekohase täitmise väärtuseks TsMS § 233 lg 1 alusel 8500 eurot ning kohase täitmise väärtuseks 9000 eurot, mis on võrdne lepingus kokkulepitud ühe ajakirja hinnaga. Lähtudes hinnaalandamise valemist (vt Riigikohtu 09.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-13, p 11) on alandatud hind 8500 eurot (8500x9000:9000= 8500). Kuna hageja on tasunud kostjale esimese ajakirja hinna täielikult, s.o 9000 eurot, siis tuleb tema nõue rahuldada osaliselt, s.o 500 euro ulatuses (9000-8500=500). Seetõttu tuleb hageja hinna alandamisest tulenev nõue osaliselt rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 500 eurot. Hageja palus välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis võlgnevuselt 500 eurot
lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 04.04.2019 kuni 27.03.2020 summas 39,32 eurot (vt viivisekalkulaatot.ee) ning alates 28.03.2020 võlgnetavalt summalt kuni täitmiseni. 15. Kuna ringkonnakohus saadab asja lepingust taganemisest tuleneva nõude osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.