KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-14-54713 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 01.juuli 20

tja 1: V. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx) Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ants Nõmmik, (epost: ants@pnet.ee)

tja 2: R. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht avalduses ja registris xxxxxxxxx xx – xx, xxxxx) Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus (e–post: kaire.aus@austalu.ee)

tja 3: KÜ Papiniidu 27 (registrikood 80065657, asukoht Papiniidu 27, e-post karla40@hot.ee), seaduslik esindaja juhatuse liige Kaarel Koppel Kohtuistung 10.06.2016, osalesid A. Murulaid, R. P., adv Aus, V. Z., adv Nõmmik ja K. Koppel RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu I. M.i osaline loobumine viivisenõudest ja lõpetada tsiviilasjas 2-14-54713 menetlus osas, milles I. M. nõudis hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist V. Z.ilt ja R. P.lt kummaltki summas 22,88 eurot.
2. Rahuldada I. M.’i hagi V. Z.i ja R. P. suhtes esitatud kahjuhüvitamise nõue osaliselt.
3. Välja mõista R. P.lt ja V. Z.ilt kummaltki kahjuhüvitis 59,59 eurot I. M.i kasuks.
4. Välja mõista R. P.lt ja V. Z.ilt I. M. kasuks kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kummaltki summas 9,36 eurot ning alates 01.07.2016 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni kummaltki

tjalt hageja kasuks viivis protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

1. Jätta rahuldamata I. M.i alternatiivne nõue KÜ Papiniidu 27 vastu kahju hüvitamiseks.
2. Menetluskuludest jätta hagi esitamise eest tasutud riigilõivust 75 eurot võrdsetes osades R. P. ja V. Z.i kanda ja 50 eurot hageja I. M.i kanda. Ülejäänud menetluskulud (sh poolte õigusabikulud) jätta menetlusosaliste endi kanda.
3. Välja mõista R. P.lt ja V. Z.ilt kummaltki I. M.i kasuks 37,50 eurot menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei tähenda apellatsioonkaebuse esitamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE I. M. esitas 21.07.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. P. ja V. Z.i vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. 22.09.2015 kohus hageja taotlusel kaasas menetlusse

tjana KÜ Papiniidu 27. Samuti hageja täpsustas, et

tjate 1 ja 2 kui korteriomanike vastutus on süüta vastutus ning hageja ei esita nõuet kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatel üldalustel. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hagejale kuulub korteriomand Xxxxxxxxx xx-xx, Pärnus.

tja 1 ja

tja 2 kaasomandisse kuulub korteriomand Xxxxxxxxx xx-xx, Pärnus. Korteriomandite reaalosade koosseisu kuuluvad ruumid paiknevad teineteise peal. 27.02.2013 toimus

tja 1 ja

tja 2 korteri vannitoas vee läbijooks, mistõttu sai olulisi veekahjustusi I. M.ile kuuluva korteri vannituba. Kahjustada said vannitoa lagi, seinte viimistlus (värv, pahteldus, seinakate). Veekahjustusi said ja muutusid kasutamiskõlbmatuks ka vannitoas olnud föön ning vaip. Vannitoa kahjustused vaatas üle ja tegi nende taastamistööde kohta hinnapakkumise Remante Grupp OÜ, mille järgi on taastamistööde maksumus kokku oli 488,72 eurot. Hagejale veekahjustusega põhjustatud kahju kokku on 538,72 eurot, millest 488,72 eurot on vannitoa taastamistööde maksumus ja 50 eurot on fööni ja vaiba maksumus. Vee läbijooksu põhjuseks oli

tja korteri vannitoa põranda sees lekkinud malmtoru, see nähtub ka

tja1 poolt tõendina esitatud Swedbank Kindlustuse 06.03.3013 ülevaatuse aktist. Lekkiva toru kõrvaldamiseks tuli eemaldada vann ja lõhkuda põrandat. Seega ei ole pooltel vaidlust selles, et

tja korteris toimus 27.02.2013 vee läbijooks ning et selle tulemusel sai veekahjustusi

tja korteri all paiknev hageja korter. Hageja on teinud

tjatele ettepaneku kahju hüvitamiseks, kuid kahjuks ei ole sellega nõustunud.

tjate kaasomandisse kuuluva korteri vannitoa põranda sees lekkinud malmtoru kuulub

tjate korteriomandi reaalosa koosseisu. Igal korteril oma veemõõtja ja sulgkraan, mis võimaldab korteri veetorustikku eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata. Veetorustik vee-ettevõtja liitumispunktist kuni iga korteri sulgurventiilideni, viimased välja arvatud, on korteriomanike kaasomand ning neid hooldab korteriühistu. Korteri veetorusid alates sulgurventiilidest (kaasa arvatud) valdab ja hooldab korteriomanik. Seega ei kuulu korterisisene veetorustik (erinevalt 2 näiteks küttetorustikust) korteriomandi mõttelise osa koosseisu kuulvate tehnoseadmete hulka vaid see kuulub korteriomandi reaalosa kooseisu ning selle korrasoleku eest vastutab korteriomanik.

tja 1 ja

tja 2 on rikkunud korteriomaniku kohustust hoida korteriomandi reaalosa koosseisu kuuluv torustik korras ning selle rikkumise tulemusena tekkinud veetoru lekkimisest tingitud läbijooksuga on kahjustatud hageja korterit.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega oli korteriomandi reaalosa hulka kuuluva veetorustiku korrashoid

tjate kohustus.

tjad on korrashoiukohustust rikkunud ning selle rikkumise tulemusena tekkinud veetoru lõhkemine on põhjustanud hagejale korteri kahjustuste näol kahju.

tja 1 ja

tja 2 kui korteriomanike vastutuse puhul on tegemist ilma süüta vastutusega. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Seega, ülaltoodud asjaoludel ja õiguslikul alusel on

tja 1 ja

tja 2 põhjustanud hagejale tema vara kahjustamise teel kahju kokku summas 538,72 eurot, mis koosneb kahjustatud vannitoa parandamiseks vajalikest mõistlikest kuludest ja kasutamiskõlbmatuks muutunud fööni ja vaiba maksumusest ning kannatanu on õigustatud nõudma

tjatelt selle hüvitamist. Kumbki

tja vastutab hagejale tekkinud kahju eest ½ osa ulatuses. Hageja nõuab

tjatelt ka viivist. Juhul kui kohus siiski asub seiskohale, et korteri veetorustik ei kuulu korteriomandi reaalosa koosseisu, kuulub see korteriomandite mõtteliste osade koosseisu ning siis vastutab selle korrasoleku eest korteriühistu. Viidates Riigikohtu asjakohaselt praktikale, hageja leiab, et korteriühistul on

§ 15

lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Kirjeldatud olukorras saab nõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1. Eeltoodu kohaselt võib korteriühistu vastutada elamu vee- ja kanalisatsioonitorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest

§ 15ja VÕS § 115 lg 1 alusel.

Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjades nr. 3-2-1-195-13 ja 32-1-117-14 saab korteriomanik korteriühistu poolt hallatavas elamus TsMS § 207 alusel esitada oma kahjunõude ka alternatiivsete

tjate vastu ehk siis nii teise korteriomaniku kui ka korteriühistu vastu. Eeltoodu alusel hageja taotleb mõista R. P.lt ja V. Z.ilt kummaltki I. M.i kasuks välja 269,36 eurot ning viivised 0,02% ulatuses põhinõudest alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Juhul kui kohus leiab, et nõuded R. P. ja V. Z.i vastu ei ole põhjendatud, palub hageja mõista KÜ’lt PAPINIIDU 27 I. M.i kasuks välja 538,72 eurot ning viivised 0,02% ulatuses põhinõudest alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuistungil hageja täpsustas, et peab silmas viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. 09.04.2015 viivisenõude täpsustuses hageja loobus esialgses hagis

tjate 1 ja 2 vastu esitatud nõudest mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

tjatelt välja summaliselt, ehk kummaltki

tjalt summas 22,88 eurot, kuna enne hagi esitamist ei esitanud hageja kahjunõuet

tja V. Z. vastu ning kuna hagejal puuduvad tõendid selle kohta, et

tja R. P. oles kahju hüvitamise nõude kätte saanud. Hageja nõuab jätkuvalt viivist alates hagi 21.07.2014 esitamise päevast 0,02% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

TJA V. Z.I VASTUS 19.11.2014 kirjalikus vastuses

tja V. Z. esitatud hagi õigeks ei võta ning ei tunnista enda vastu esitatud nõudeid.

tja 2 ei ole teadlik asjaolust, et hagejale kuuluvas korteris on toimunud 2013 märtsikuus 3 veekahju, mis on väidetavalt põhjustatud

tjate omandisse kuuluvast korterist veeuputusega. 2011. a algusest ei ole V. Z.’i elukohaks/asukohaks korteriomand asukohaga Xxxxxxxxx xx-xx Pärnu linnas. Korteriomandit kasutab ainsana R. P., elades selles korteris koos enda lähedaste/tuttavatega. Seega on tegemist olukorraga, kus

tja 2 puhul puudub igasugunegi võimalus, et ta oleks saanud hagejale haginõudes osutatud kahju põhjustada.

tja 1 R. P. ainukasutuses ja käsutuses olevale korteriomandile on seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks ning korteriomandi Xxxxxxxxx xx-xx Pärnu osas peab olema sõlmitud kindlustusleping. Kuna korteriomand on kindlustatud, siis on

tjale 2 arusaamatu, miks hageja ei ole pöördunud sisulise kahjunõudega hoopiski kindlustusfirma poole. Samuti on

tja 2 teadmisel, et nimetatud kahjujuhtumi eest on kindlustusfirma R. P.’le hüvitise tasunud.

§ 11

lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata.

§ 11

lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.

tja 2 on seisukohal, et kuna tema süü hagejale kahju tekitamises ei ole tõendamist leidnud, siis on igati õige ja õiglane, kui hageja loobub enda haginõudest

tja 2 suhtes ja jätkab vajadusel menetlust

tja 1 suhtes.

TJA R. P. VASTUS R. P. 29.09.2014 kirjalikus vastuses ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Tõene ei ole hageja väide, et 2013 aasta märtsis toimus korteris nr 47 veeuputus. Ilmselt peab hageja siinkohal silmas vahejuhtumit, mis toimus 27.02.2013 õhtul. Sellel õhtul ei olnud

tja korteris nr 47 võimalik välisel vaatlusel mitte kuidagi tuvastada, et hageja korteris oleks tekkinud

tja süül veeleke. Sõnapaar "veeuputus" on vale, sest

tja korteris, kaasa arvatud vannitoas, oli põrand täiesti kuiv. Tollel õhtul sai

tja veekahjustusest teada alles siis, kui hageja abikaasa tuli

tja korterisse teatega, et neil laest tilgub. Sellel õhtul

tja vannitoas ning mingit leket

tja ja hageja ühisel vaatlusel ei tuvastatud. Hageja korteris toimunud leke tuli arvatavasti kahe korruse vahelt maja konstruktsioonis asuvast tehnosüsteemist, mis kuidagimoodi ei ole

tja hooletuse, tegematajätmise või mõnel muul

tjaga seotud põhjuse tagajärg.

tja teavitas koheselt (28.02.2014 hommikul) juhtumisest oma kindlustusfirmat ning korteriühistut Papiniidu 27. Kindlustusfirma esindaja eeldas, et põranda sees võib lekkida vana malmtoru, mille parandamiseks tuleb eemaldada vann, lõhkuda põrand ning uue toru ühendamiseks tuleb eemaldada wc püstakus torusid kattev kipssein. Sellele vaatlusele järgnes 19.03.13

tja P. meilile kindlustusfirma hüvitisotsus lisa nr 3, mille alusel hüvitati

tja korteri taastusremont, aga mitte põranda ega seina siseste torude vahetust. Kindlustuse puhul "Leke torustikust" ei kata kahju põhjustanud tehnosüsteemi (nt vee- ja kanalisatsioonitorustiku remondi ega taas soetamise kulu).

tja poolt esitatud Swedbank Kindlustuse ülevaatuse aktist ei nähtu, et hageja korterisse oleks toimunud vee läbijooks või tekkinud kahju. Lekke võis põhjustada kastja arvates korteriühistu poolt tellitud trepikoja remont, mis toimus mõned nädalad enne juhtumit. Selle käigus lõhuti lahti kõik vanad trepikojas asuvad veneaegsed väikesed põrandaplaadid. Lööktrelliga lõhkumine kestis nädalajagu päevi- see töö põhjustas tugevat vibratsiooni terves majas. Sellist surve ja löögijõu avaldamine aastakümneid tagasi valminud majas, kus kõik on omavahel ühendatud ja amortiseerunud, võiski majasiseseid tehnosüsteeme rikkuda ja lekke põhjustada. Korterites puudub igasugune võimalus taolist asja kontrollida. Jutuks oleva torustiku puhul on tegemist maja torudega, mis asusid seina sees, põranda sees ning omakorda vannitoa ja wc vahelise telliskivi seina all põranda sees, mis olid ühendatud wc - taguse kipsseinast püstaku sisse. Seega neid ei olnud välisel vaatlusel võimalik kontrollida. Ühistu ei ole teavitanud korterielanikke 4 sellisest võimalikust ohust peale trepikodade remonti.

tja heauskse korteriomanikuna ei saa kuidagimoodi sellist asja kontrollida - puudus luuk põrandas/seinas ehk ligipääs põranda sisemusse (põranda ja alumise korteri lae vahele) kus torud asusid.

tjale esitatud faktide põhjal võis järeldada, et tegemist on põhjendamatu rikastamissooviga hageja poolt. Vastavalt VÕS § 127 on taolisel juhul õigus taotleda samaväärse olukorra taastamist, mis enne õnnetust. Hageja vannituba oli juba enne leket väga halvas seisukorras, mille kohta on

tjal olemas hageja poolt filmitud video. Videol ei ole näha ka veekahjustusi saanud fööni ega milliseid kahjustusi tekitas veeleke vannitoa vaibale, mis on reeglina pestav. Hageja vannitoa seintelt ei saanud kooruda samal hetkel maha seinakate ega muutuda bakteritest pruuniks, see on teadupärast veekindel ja paigaldatud seintele ümber vanni, kus vesi kasutamisel pritsib ja voolab. Hageja vannituba oli täielikult amortiseerunud, oli näha, et põrandaplaatidelt värv maha koorunud, seinad bakterite poolt pruunid - kõik viitab pikaajalisele ja mitteheaperemehelikule kasutamisele. Hageja nägi võimalust teha korralik remont ja asendada väidetavalt kahjustada saanud esemed uute ja parematega. Nõue vannitoa vaibale ja föönile oli ebareaalses summas. Algusest peale

tja pakkus varianti, et peseb ise vannitoa vaiba ja tagastab selle puhta ja kuivana. Vannitoavaibad saavad ka sihtotstarbelisel kasutamisel märjaks, need on ette nähtud kasutamiseks niiskes keskkonnas ja vaiba asendamine niiskeks saamise tõttu on põhjendamatu. Fööni

tja kohapeal ei näinud ja sellest juttu ka ei olnud (kas selle kohta on olemas remonditöökoja poolne ekspertiis niiskuskahjustuse kohta?).

tja leiab, et hageja ei ole kasutanud oma õigusi TsÜS § 138 lg- s 2 sätestatuga kooskõlas jättes

tja teavitamata võimalikust väidetavast kahjust, pöördudes nõudega kohtu poole 1 aasta ja 5 kuud peale väidetava kahju teket.

tja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Viivise nõude palub

tja jätta rahuldamata täies ulatuses. Viivistest ei ole varem teavitatud ja

tjale ei ole antud mõistlikku tähtaega nõude tasumiseks. Hageja ei ole mingil viisil pöördunud enne hagiavalduse esitamist

tja poole, teavitamaks

tjat hagejale väidetavalt tekkinud kahjust.

tjale adresseeritud Õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet FIE Annika Murulaid poolt näeb

tja kohtupaberites esimest korda.

tja pole sellist nõuet kunagi saanud. Ebaõige on hageja seisukoht sellest, nagu kuuluks

tjate korteri vannitoa põranda sees lekkinud malmtoru

tjate korteriomandi reaalosa koosseisu. Hageja viidatud

§ 2

lg 2 selgesõnaliselt kinnitab, et korteriomandi eseme reaalosa ei ole korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Nimetatud säte käsitleb seadmeid (mh on kanalisatsioon korterelamus ühine süsteem), mis on korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud. Kohased ei ole hageja seisukohad korterelamu veetorustikku puudutavas osas, sest kanalisatsioonisüsteem ei ole käsitletav ja kasutatav sarnaselt veesüsteemiga, mh puuduvad kanalisatsioonisüsteemil veesüsteemiga samastatavad veemõõtjad ja sulgkraanid.

tja ei nõustu hageja seisukohaga, et

tjad on rikkunud korteriomaniku kohustust hoida korteriomandi reaalosa koosseisu kuuluv torustik korras.

tja korteriomandi reaalosasse ei kuulu kanalisatsioonisüsteem koos kahe korteri vahel paikneva kanalisatsioonitoruga ning

tja kohustuseks ei olnud nimetatud toru korrashoid. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi asjakohast tõendit.

tja vaidleb vastu hageja väidetele sellest, et

tjal lasub vastutus väidetavalt hagejale tekkinud kahju põhjustamises. Hageja ei ole tõendanud temale kahju tekkimist ühegi asjakohase tõendiga.

tjale etteheidetav tegu/tegevusetus ei ole hageja poolt esitatuga tõendatud. Lisaks ei ole tõendatud

tja teo/tegevusetuse ja põhjusliku seose

tja teo ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. KOHTU PÕHJENDUSED 5

1. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära tunnistajad ning menetlusosaliste selgitused, uurinud kirjalikke tõendeid ning igakülgselt ja objektiivselt hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2. Hageja on kohtule esitanud kahju hüvitamiseks nõude alternatiivsete

tjate vastu. 16.03.2016 kohtuistungil hageja palus esimese eelistusena rahuldada hagi korteriomanikest

tjate R. P. ja V. Z.i vastu ning korteriühistult Papiniidu 27 kahjuhüvitis välja mõista juhul, kui leiab tuvastamist, et vaidlusaluse kahju põhjustanud kanalisatsioonitoru on osa kaasomandi esemest, mille hooldamise kohustus on ühistul. Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - et hageja on Pärnus, xxxxxxxx xx -xx asuva korteriomandi omanik; -

tjatele R. P.le ja V. Z.ile kuulub kaasomandina võrdsetes osades korteriomand aadressil xxxxxxxx xx – xx, mis asub elamus täpselt hageja korteri kohal; - 27.02.2013 koju tulles hageja avastas enda korteri vannitoas, et laest ja mööda seinu voolab vesi. 3. Poolte vahel on vaidlus hageja vannitoas laest ja seintelt voolanud vee päritolu (läbijooksu põhjuse) ning selle tagajärjel kahju tekkimise ja suuruse üle. Samuti pooled vaidlevad selle üle, kes vastutab kahju tekkimise eest, kui kahju põhjustas

tjate korteri vannitoas olev äravoolutoru. Hageja on seisukohal, et vee läbijooksu põhjustas leke

tjate vannitoa põrandas olnud kanalisatsioonitoru, see kuulub

tjate reaalosa juurde,

tjad P. ja Z. on rikkunud toru korrasoleku tagamise kohustust ja peavad kahju hüvitama.

tja Z. leiab, et tema kahju hüvitamise eest ei vastuta, kuid ühineb

tja P. vastuväidetega.

tja P. leiab, et vee läbijooksu tegelik põhjus, hagejal hagiavalduses väidetud kahju tekkimine ja selle põhjuslik seos

tjate korteri kanalisatsioonitoru väidetava lekkimisega on tõendamata, lisaks

tjate vannitoa vee äravoolutoru on osa kogu maja kanalisatsioonisüsteemist ja on ühistu hooldada. 4. Esmalt kohus märgib, et asjas on leidnud tõendamist, et väidetava kahju põhjustanud äravoolu toru kuulub

tjate korteri reaalosasse. Korteriomandiseaduse (

) § 1 lg-te 1 ja 2 järgi korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.

§ 2

lg 1 kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Sama paragrahvi teise lõike järgi korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. 5. Tunnistajate K. ja L. ütlustega on tõendatud, et

tjate 1 ja 2 korteri vannitoas vee äravoolutoru on vajalik ja kasutatav üksnes

tjate korteri tarbeks.

tjate korteri vee äravoolutoru ei ole võimalik kasutada ilma maja üldise kanalisatsioonisüsteemita, kuid

tjate korteris veeäravoolutoru eemaldamine maja ülejäänud korterites kanalisatsiooni kasutamist mingilgi moel ei mõjuta. Tunnistaja K. selgitas, et Pärnus, aadressil Papiniidu 27 asuva elamu kanalisatsioonisüsteemist on kaasomandis ja ühistu hooldada püstikud, igast korterist tuleb püstikusse oma horisontaalne toru, mis on korteriomanike hooldada. Ka

tjate korteris torusid vahetanud tunnistaja L. ütluste kohaselt

tjate korteri vannitoas asuv kanalisatsioonitoru tuli

tjate köögist ja oli ühendatud kanalisatsioonipüstakusse. Seega ei ole tegemist korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajaliku tehnosüsteemiga. Äravoolutoru ei ole kohtu hinnangul käsitatav ehitise ja selle osana ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks vajaliku seadmega. 6 Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja esile toodud asjaoludel vastutavad kahju hüvitamise eest üksnes

tjad 1 ja 2 ning hagejal ei saa olla kahju hüvitamise nõuet korteriühistu vastu. 6. Hageja ja

tjate P. ja Z.i vahel on seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Seadusjärgsest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel.

§ 11

lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud oma korteriomandi reaalosa kasutamisel hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

§ 11

lg 2 järgi on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.

§ 11

lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. 7. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1,

§ 11

lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 8. Hageja väidetel

tjad on rikkunud kohustust hoida korras oma korteriomandi reaalosa, mistõttu hakkas nende äravoolutoru lekkima ja põhjustas kahju. Iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. Nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. 9. Kohtuistungitel uuritud tõenditega kohus loeb tõendatuks, et hageja korterisse vannitoa laest vee läbijooksu põhjustas

tjate korteri vee äravoolutoru. Kohus leiab, et asjaolu, et

tjate korteri toru lekkimine põhjustas läbijooksu hageja korteris, tõendab

tjate poolt

§ 11lg 1 p 1 sätestatud kohustuste rikkumist.

Kaasomanike huve arvestavaks oma korteriomandi reaalosa ja selle piires kaasomandi osa korrashoiu kohustus hõlmab kohustust tagada vee- ja kanalisatsioonitorude korrasolek.

tjate väited maja muude tehnosüsteemide võimalikust rikkest trepikoja remondi käigus tekkinud vibratsiooni tõttu on paljasõnalised ning muud tõendid selliste asjaolude esinemist ei kinnita. Kohus jätab tähelepanuta

tja Z.i 10.06.2016 kohtuistungil esmakordselt avaldatud väited sadevete läbijooksust katuse ja/või õhutusavade kaudu. Tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega kooskõlas on hageja väited selle kohta, et veekahju põhjustas

tjate vannitoa äravoolutoru leke.

tjate korter asub vahetult hageja korteri peal ning hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel läbijooks toimus ühe korteri vannitoast alumise korteri vannituppa. Ei ole eluliselt usutav, et võimalik veeleke ehitise muudest tehnosüsteemidest oleks põhjustanud veekahju üksnes hageja korteris. Samuti saab mõistlikult eeldada, et läbijooksud oleksid kordunud ega oleks piirdunud hageja korteriga, kui tegemist oleks olnud trepikoja remondist põhjustatud maja üldise tehnosüsteemi rikkest põhjustatud läbijooksuga. Samuti ei oleks sellisel juhul läbijooks lõppenud

tjate korteris äravoolu sulgemise järel. 7 10. Asjas ei ole vaidlust, et vahetult enne vee läbijooksu avastamist

tja P. oli lõpetanud oma korteris vanni võtmise ning selleks ajaks, kui hageja abikaasa

tja P.t läbijooksust teavitama läks, oli

tja korteris vann pooleldi veest tühjaks jooksnud. Tunnistaja A. M.i ütluste kohaselt avastasid nad abikaasaga koju tulles, et vannitoas jookseb laest ja seina mööda vesi, vannitoa põrandal oli kuni sentimeeter vett, vannitoa vaip oli üleni vees, kui vannitoa uks lahti tehti, hakkas vesi jooksma koridori; hageja jäi põrandat kuivatama, tunnistaja M. läks ülemisele naabrile läbijooksust teatama; uksele vastu tulnud

tjal oli hommikumantlis ja rätik peas, ta oli just tulnud vannist.

tja vannitoas tunnistaja nägi pooleldi vett täis vanni,

tja vannitoa põrand oli kuiv. Tunnistaja M.i sõnul

tja P. kohe sulges vanni äravoolu, selle tagajärjel hageja korteris vee läbijooks jäi vähemaks ja lõpuks lakkas; hiljem oli kuulda, et ülemises korteris võeti pangega vannist vett ja valati WC-sse. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja M.i ütlustes, mis on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. 11.

tjate enda korter oli kindlustatud, mistõttu väidetavalt lekkiva toru vahetamisega seotud

tja vannitoa remondi on kindlustusandja

tjatele hüvitanud.

tja P. sõnul puudus tal vastutuskindlustus. Kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS poolt 06.03.2013 koostatud ehitise ülevaatusakti kohaselt ehitise ülevaatusel selgus, et kliendi korteri vannitoas põranda sees lekib vana malmtoru. Lisatud joonisel on kujutatud lekkiva toru asukoht köögi ja WC vahel vannitoa tagumise seina ääres. Kohus on menetluses juhtinud

tja P. tähelepanu sellele, et oma kindlustusandjale ja kohtuistungil erinevate seisukohtade avaldamine lekke põhjuse kohta on vastuolus hea usu põhimõttega. 12. Asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, et tegelikult

tjate vannitoa malmtoru oli terve ega lekkinud. Vaidlust ei ole, et vannialune äravoolutoru oli

tjate korteris vähemalt osaliselt põrandasse valatud. Tunnistaja M. ja

tja P. vahetult läbijooksu toimumise ajal

tja vannituba kontrollides

tja korteris põranda märgumist ega mingit läbijooksu ei tuvastanud. Seega vaidlusaluse toru tegeliku seisukorra sai tuvastada pärast toru väljalõhkumist.

tjad on aga jätnud toru väljavahetamise järel selle tegeliku olukorra tõendusväärtuslikult fikseerimata. KÜ Papiniidu 27 esindaja sõnul

tja keeldus ühistul võimaldamast eemaldatud toruga tutvuda. Sellises olukorras saab hageja oma väiteid tõendada üksnes kaudsete tõenditega ja faktilistest asjaoludest järelduste tegemisega.

tja P.l ei ole hea usu põhimõttest lähtudes õigust tugineda hageja kahju hüvitamise nõudele vastuväidete esitamisel sellele, et hageja ei ole tõendanud, et lekkis just

tjate korteri äravoolutoru. 13. Kohus ei loe toru korrasolekut kinnitavaks tõendiks tunnistaja L. ütlusi. Tunnistaja L. ütluste kohaselt tema vahetas P. korteri vannitoas torusid, kuna seal olevat olnud läbijooks; köögist vee laskmise teel kontrollimisel tunnistaja äravoolutoru leket ega ühtegi lekke tekkimise võimalust ei tuvastanud. Samas andis tunnistaja L. muude tõenditega ja

tja enda selgitustega lahknevaid ütlusi vannitoa äravoolutoru asukoha ja materjali kohta, mis tekitavad kahtlusi tunnistaja mälu usaldusväärsuses. Tunnistaja L. arvates äravoolu toru ei olnud betooni sisse valatud, vaid kulges vanni alt vabalt mööda põrandat vannitoa tagumise seina ääres. Selleks ajaks, kui tunnistaja

tjate korterisse läks, oli vann eemaldatud ja torud betooni seest välja puhastatud, kuid torud olid oma koha peal, kuna läksid läbi köögi seina ja neid ei oleks saanud liigutada. Tunnistaja arusaamist mööda kanalisatsioonitoru asetses veetorudest kõrgemal; mõõtude järgi tundus tunnistjale, et kanalisatsioonitoru oli olnud põrandal vabalt; tunnistaja mäletas, et toru läbimõõt oli 50 mm, vist plastikust, kuid täpselt materjali ei mäletanud. Hiljem tunnistajale meenus, et äravoolutoru oli malmtoru. Tunnistaja väidab, et

tja palvel uuris ta toru tähelepanelikult, kuid tunnistaja ütlustest järelduvalt piirdus toru uurimine köögikraanist vee laskmisega ning tunnistaja põhjendab oma väiteid äravoolutoru korrasoleku kohta järeldustega, et vastasel juhul oleks esimeses järjekorras uputanud

tjate korteris. Kohus leiab, et köögikraanist lastava vee hulga poolt avaldatav surve äravoolutorule ei ole võrreldav vannitäie vee poolt vahetult vanni all asuvale äravoolutorule avaldatava survega. Malmtorus võib aja jooksul olla tekkinud visuaalsel vaatlusel nähtamatuks jääv pragu, mis hakkab lekkima suurema surve puhul. Seetõttu tunnistaja L. ütlused ei ole kohtu hinnangul piisav tõendamaks, et äravoolutoru oma seisukorra tõttu oli 8 töökindel ning ei vajanud väljavahetamist. Asjas ei ole kohtu ette toodud selliseid faktilisi asjaolusid, mis lubaksid järeldada läbijooksu tekkimist muul põhjusel, kui

tjate korteri äravoolutoru lekkimine. 14.

§ 11

lg 1 p 1 kohustab korteriomanikku hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leiab, et

tjad on rikkunud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras. Kohus nõustub

tja P.ga, et

tjatelt ei saa mõistlikult eeldada betooni sisse valatud toru väljalõhkumist pelgalt selleks, et kontrollida toru korrasolekut.

tjad pidid aga arvestama sellega, et betooni sisse valatud torud võivad pikema aja jooksul amortiseeruda ning hakata lekkima.

tja P. on väitnud, et torud valati põrandasse maja ehitamise ajal ning maja on nii vana, et näiteks trepikoja remondi käigus kasutatud tööriistade tekitatud vibratsioon võis kahjustada elamu konstruktsioone/tehnosüsteeme.

tjad ei saa eeltooduga samaaegselt tugineda väita, et nende korteri reaalosas asuvad torud on ülejäänud maja olukorrast paremas korras. Üldteadaolevalt võib torude lekkimise tagajärjel tekkida kahju alumise korteri omanikule.

tjatel oli võimalik võtta tarvitusele meetmeid võimaliku kahju tagajärgedest ülesaamiseks ning näiteks kindlustada enda vastutus kahju tekkimise puhuks (ja seeläbi kahjustatud korteri omanikule kahju kiire hüvitamine).

1. Kohus leiab aga, et hageja ei ole tõendanud veekahju tagajärjel kahju tekkimist hagiavalduses näidatud ulatuses. Hageja väidab, et läbijooks kahjustas hageja vannitoas lae ja seina viimistlust ning kasutuskõlbmatuks muutusid vannitoa vaip ja föön. Hageja soovib kahju hüvitamist Remate Grupp OÜ poolt 27.03.2013 tehtud vannitoa remonttööde hinnapakkumise järgi summas 488,72 eurot (sisaldab käibemaksu) ning vannitoavaiba ja fööni osas summas 50 eurot.
2. Kohus leiab, et kahju vannitoavaiba ja fööni kasutuskõlbmatuks muutumise osas ei ole tõendamist leidnud. Hageja ei ole tõendanud nende esemete väärtust, hinnanguline väärtus kokku 50 eurot on ei ole kahju suuruse tõendamiseks piisav. Asjakohane ei ole hageja viide, et nii väikeses summas kahju tõendama ei pea. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

tjad on esitanud hageja nõudele selles osas vastuväite, mistõttu ei saa omaksvõttu ka TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldada. 17. Kohtuistungil uuritud videost, mille tunnistaja A. M. tegi hageja vannitoas vahetult pärast

tja P.le läbijooksust teatamist, ning sellest tehtud fotodel (I kd, lk 43) on näha vanniäärele riputatud mustriline vaip. Kohus nõustub

tjate vastuväidetega, et vannitoavaip on ettenähtud kasutamiseks niisketes ruumides ning märjakssaamine ei muuda seda kasutuskõlbmatuks. Hageja ei ole tõendanud väidet, et läbijooksnud määrdunud vesi määris püsivalt ka vannitoavaiba ja seda puhastada ei ole võimalik. Videolt vaiba sellist määrdumist ei nähtu.

tja on hagejale pakkunud, et peseb ja kuivatab vannitoa vaiba ise.

1. Fööni olemasolu ja veekahju tõttu kasutuskõlbmatuks muutumist ei ole hageja samuti tõendanud. Videol ei ole näha fööni ega selle riputamise kohta seinal, et föön oleks saanud seina märgumise tõttu kahjustada, nagu kinnitas tunnistaja M.. Lisaks tunnistaja M.i ütluste kohaselt on hageja tänaseks ostnud uue fööni, seega oli hagejal võimalik fööniga seotud kahjusummat täpsustada ja tõendada. Tegemist ei ole VÕS § 127 lg 6 sätestatud olukorraga, kus kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha ning kohus võib otsustada hüvitise suuruse. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue vaiba ja fööni eest 50 eurot hüvitamiseks.
2. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt 17.02.2015 eelistungil (I kd, lk 75), 05.10.2015 kirjalikus menetlusdokumendis (I kd, lk 118) ja 16.03.2016 kohtuistungil antud vastuolulised selgitused hageja korteri remontimise kohta ei takista kahjuhüvitise väljamõistmist hinnapakkumise järgi, kui kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused on täidetud. 9 Riigikohus on mitmetes lahendites avaldanud seisukohta, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kanatud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures

tja vastuväiteid.

1. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju hüvitamise tagajärjel. Asja kahjustamise korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele, arvestades seejuures mõistlikult kahjustatud asja väärtuse vähenemist (VÕS § 132 lg 1). Kahju hüvitamise nõude esitamine ei saa olla rikastumise allikaks. Riigikohus on mitmetes lahendites (nt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 18) selgitanud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata.
4. Hageja tunnistaja, Remate Grupp OÜ nimel 27.03.2013 remondi hinnapakkumise koostanud N.S. põhjendas tööde vajadust ja mahtu ning põhjuslikku seost kahjujuhtumiga, tuues välja, et lahtise seinakattematerjali ja seina vahel oli näha vett, lahtist seinakattematerjali ei saa enam uuesti kinni liimida ning ei ole võimalik parandada seina ka osaliselt, vaid seinakattematerjal tuleb kogu ulatuses eemaldada, pind uuesti pahteldada ja katta uue seinakattematerjaliga. Kohus leiab, et seinakattematerjali seinast lahtilöömine ja selle tõttu selle vahetamise vajadus ei ole seotud 27.02.2013 vee läbijooksuga. Kohtule esitatud video ja sellest tehtud fotod (I kd, lk 42) kinnitavad

tja P. väiteid, et hageja vannituba oli juba enne kahjujuhtumit amortiseerunud ja remontivajav. Videolt ja fotodelt on näha, et seinakattematerjal on vanni kohal alumises ääres ja vannikraani kohalt alumisest äärest lahti irdunud, mis ei saa olla tingitud ülevalt mööda seina jooksnud veest. Vanniääre ja seina vaheline materjal (katteliist) on bakterikahjustustega. Samasuguseid pruunikaid kahjustusi esineb ka laes, seinte ülaosas ning ulatuslikult seinakattematerjali ülemises ääres. Seejuures on pruuniks tõmbunud ka ülemisest äärest lahtise seinamaterjali sisemine külg (1:23 minutil videos), mis näitab, et tegemist ei saa olla värskelt seina küljest lahti löönud materjaliga. Lisaks videolt on näha (00:15, 1:23), et ülemisest äärest seinakattematerjal lainetab ja on lahti vanniotsa poolsest (peegliga) seinast käteräti kuivati torude seinaühenduse kohalt (see koht näha ka lk 42 alumisel fotol) ja on selles kohas tugevalt pruuniks tõmbunud. Video järgi seda seina mööda vett ei voolanud. Videost on kohtu hinnangul ka selgelt aru saada, et filmija püüab vältida amortiseerunud seinakattematerjalil pikalt peatumist, põhiline rõhk on suunatud tilkadele laes (vesi tilgub lakke kleebitud vahtpolüstüroolist laeplaatide vuukidest), veenirele vannitagusel seinal ja märjalt läikivale seinale ukse kõrval. Seda seina (fotodel parempoolne sein, peegliga), kus on põhiliselt seinakattematerjali ääred lahti, ei filmita ning seal ei ole veeniresid ega märgumist näha.

1. Kohus leiab samuti, et esitatud video ega tunnistajate M.i ja S. ütlused ei tõenda hageja väiteid läbijooksnud vee suurest mahust. Tunnistaja M.i väitel oli vannitoa põrandal sentimeeter vett ning vesi valgus koridori, hageja jäi vett kuivatama. Samas nähtub videolt, et hageja vannitoas on kraanikausi all ja vanni all asjad (sh vanni all ilmselgelt tekstiilmaterjal) endiselt maas. Ei ole usutav, et lainetava vee korral ei võeta vee kuivatamiseks asju eest ära või et need paigutatakse kohe tagasi põrandale, kuigi videolt nähtuvalt jätkuvalt tilgub vett maha. Mõistlik on eeldada, et suure uputuse järel ei kaeta märgunud põrandat kuivamist takistavate asjadega, vaid püütakse niiskuskahju vältimiseks ja põrandamaterjali lõpliku kuivamise tagamiseks tagada 10 õhu juurdepääs. Kohus leiab, et vee läbijooksu mahu osas ei ole tunnistaja M.i, kes on hageja abikaasa, ütlused usaldusväärne tõend. Video tunnistaja ütlusi ei kinnita. Tunnistaja S. andis ütlusi, et kui tema käis enne hinnapakkumise tegemist vannituba üle vaatamas, siis oli lahtilöönud seinakatte vahel veel vett näha. Tunnistaja S.kinnitusel käis ta ülevaatust tegemas paar päeva enne hinnapakkumist. Hinnapakkumine on koostatud 27.03.2013, seega tunnistaja käis hageja vannitoas ligi kuu aega pärast läbijooksu toimumist ning ei ole usutav, et väidetavalt seinakattematerjali vahel näha olnud niiskus oli pärit sellest ajast. Pigem saab tunnistaja S. ütlustest järeldada, et vesi sattus seinale hageja ja tema pereliikmete poolt vanni tavapärase kasutamise käigus.
2. Eeltoodust järeldub, et hageja vannitoa seinakattematerjal oli olnud osaliselt seinast irdunud ning vajas väljavahetamist ka siis, kui

tjate kohustuste rikkumist ja veekahju ei oleks olnud. Tuleb nõustuda ka

tja P. vastuväitega, et vannitoa seinakattematerjal ongi mõeldud märjaks saama. Esitatud video- ja pildimaterjalist saab järeldada, et hageja vannitoa seinakattematerjali kahjustumine on tõenäoliselt olnud pikaajaline protsess ja seda ei põhjustanud vaidlusalune läbijooks. Vanniääre liistuga katmise vajadus on seotud seinakatte vahetamisega. Seega puudub selles osas põhjuslik seos

tjate kohustuse rikkumise ja hagejal väidetava kahju tekkimise vahel. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata hageja vannitoa seinte remondiga seotud osas summas 326,34 eurot: tapeedi eemaldamine 84 eurot (7 m2, hind 10 € + käibemaks/m2); seinte pahteldamine 51,24 eurot (koos käibemaksuga), veekindla tapeedi paigaldus 140,7 eurot (koos käibemaksuga), vanniäärte liistuga katmine + silikooni paigaldus 50,40 eurot (koos käibemaksuga). 24. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue vannitoa lae remontimise kulude osas. Videolt on näha, et läbijooksnud vesi on valgunud laiali kogu laematerjali peale ning tilgub laeplaatide vuukide vahelt praktiliselt kogu lae ulatuses. Hagejale on hinnapakkumine esitatud ripplae paigaldamiseks, kuid menetluse käigus on selgitatud, et ripplae all on silmas peetud lakke kleebitud vahtpolüstüroolplaate, tunnistaja S. ütluste andmisel kinnitas, et hinnapakkumise tegi lae taastamiseks samasuguste materjalidega. Tunnistaja S.i kinnitusel olid märgunud laeplaadid tõmmanud kumeraks ning neid ei ole võimalik tagasi kleepida. Kohus leiab, et laeplaatide vahetamise vajadus on otseselt seotud läbijooksuga,

tjad ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja vannitoa lagi oli ka enne veekahju kummis ja lahti. Lae vahetamise vajadust ja hinda ei mõjuta

tja P. väide, et laes olid ühes kohas näha pruunid läbijooksu jäljed.

tja P. on vaidlustanud hageja näidatud tööde hinda ka lae osas. Hageja ja tunnistaja S. on kinnitanud, et hinnapakkumises remonttööde hind sisaldab nii töö kui materjali hinda.

tja ei ole tõendanud materjali ja tööde teistsugust hinda.

tjate korteris tehtud remondi hinnapakkumised laetöid ei sisalda. Arvestades, et uue lae paigaldamiseks on vaja pahtlit, laeplaate, liimi ja värvi, on kohtu hinnangul näidatud 2,6 m2 lae renoveerimise hind 73,32 eurot (koos käibemaksuga 87,98 eurot) mõistlik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud vana lae eemaldamise kulu hüvitamine, kuid kohtu hinnangul katab 2,6 m2 kergekaalulise vana laematerjali eemaldamise hind 31,20 eurot (koos käibemaksuga) ka eemaldatud materjali utiliseerimise hinna. 25. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude summas 119,18 eurot (sisaldab käibemaksu 20%), mis tuleb võrdsetes osades välja mõista R. P.lt ja V. Z.ilt.

tja V. Z. kaasomanikuna vastutab kahju hüvitamise eest vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Asjaolu, et V. Z.il väidetavalt puudub korterisse sissepääs ning tal ei ole võimalik tagada korteriomandi ja selle osade korrasolekut, ei anna alust hagi

tja Z.i vastu rahuldamata jätta. Kaasomandi kasutamise võimalus ja omaniku kohustuste teostamise jagamine kaasomanike vahel on nende sisesuhte küsimus. V. Z.i vastuväide hagile võib anda aluse esitada nõudeid kaasomaniku vastu, mitte keelduda

tjate korteriomandist lähtunud kahju hüvitamisest hagejale. Seega tuleb kummalgi

tjal hagejale hüvitada 59,59 eurot. 26. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause kohaselt on hagejal õigus nõuda

tjatelt viivist. Hageja taotles viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhivõlast 11 seaduses sätestatud ulatuses. Kuna kohus rahuldas kahju hüvitamise nõude osaliselt, on ka viivisenõue põhjendatud osaliselt. TsMS § 367 alusel kohus mõistab

tjatelt välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ning edasi protsendina põhivõlast kuni kohustuse täitmiseni. Viivisekalkulaator.ee abil arvutatult on seisuga 01.07.2016 viivis summalt 59.59 eurot perioodi eest 21.07.2014 muutunud sissenõutavaks summas 9,36 eurot. Kohus mõistab kummalki

tjalt selle summa välja lisaks põhivõlale. 27.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 -5 ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada, et hageja loobus enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisenõudest, mis mõjutas ka tsiviilasja hinda ja hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õigeks jätta hagi esitamisel tasutud riigilõivust osa

tjate ja osa hageja kanda ning poolte õigusabikulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. 28. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kohus jätab hageja tasutud riigilõivust

tjate kanda 75 eurot, s.o osa, mis vastab hagi rahuldatud ulatusele vastava hagihinnaga hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurusele. TsMS § 165 lg 1 alusel vastutavad

tjad menetluskulude eest võrdsetes osades, seega tuleb kummalgi

tjal hagejale hüvitada menetluskulud summas 37,50 eurot. Poolte õigusabikulude suurust kohus kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 12