lg.4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
.1 lg.1 ja lg.2 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest. arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse 2
lg.4 sätestab , et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0.07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 211.03 eurot. Hageja palub välja mõista solidaarselt Marina R.' alt ja V.R.'alt põhivõlgnevus summas 737.39 eurot. Hageja palub välja mõista solidaarselt M.R.`alt ja V.R.'alt viivis kuni hagi esitamiseni summas 211.03 eurot. Hageja palub välja mõista solidaarselt M.R.`alt ' alt ja V.R.' alt viivis alates hagi esitamisest 0,07%. päevas põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate kirjalikud vastuväited Kostjad kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Hageja on hagiavalduse punktis 11 märkinud hagi alusena, et kostjad on jätnud tasumata kas täies ulatuses või osaliselt arved alates 31 10 13 a kuni 31 08 14 a summas 737,39 eurot. Kostjad, tutvunud esitatud arvetega, avaldavad, et neile jääb selgusetuks (ebaselgeks) kuidas on kujunenud kostjate väidetav põhivõlgnevuse suurus korteriühistule. Kahetsusväärselt ei ole hageja esitanud neid asjakohaseid kirjalikke tõendeid, milledest nähtuks hagi aluseks olevate rahaliste nõuete kujunemise käik. Samaväärselt on kostjatele selgusetu (ebaselge) väidetava viivise arvestuse kord ja seetõttu ka kostjatelt nõutava viivise üldsuurus. Kui võrrelda hageja poolt esitatud viivise arvestust, siis tuleb nentida, et ka see on ebaõige. Näiteks ei ole võimalik aru saada, kuidas ja milliste summade arvestusest on hageja nõutava viiviste summa saanud. Käesoleval juhul on välja toomata sh ka igakuise esitatud arve summa suurus, kusjuures kui võrrelda hageja poolseid arveid ja nendel sisalduvaid viiviste summasid viiviste arvestusega, on haginõue veelgi ebaselgem. Nagu nähtub hagiavalduse aluseks olevatest igakuistest arvetest kostjaile, on eraldi reana välja toodud (nt arve oktoober 2013 a): vesi ja kanalisatsioon-veearvesti KÜ juhatuse poolt plommimata! Elamus oli veekadu. 10 2013 lisatud juurde 4m3 juhatuse esimehe poolt. Nimetatust nähtub, et ülalviidatud kalendrikuus on veekulu kostjail tegelikkuses 2m3, millele siis juhatuse esimees on lisanud omalt poolt 4 m3 ja kokku on arvestatud tasu külma- ja sooja vee eest 6,0 m3 eest. Kui võrrelda arveid ja arvete allosas olevaid veearvesti näidu teatisi kuude lõikes, nähtub, et juhatuse esimees on sellist skeemi kostjate suhtes rakendanud regulaarselt ja pikaajaliselt. Kostjad saavad aru sellest, et korteriühistu on moodustatud eelkõige selleks, et oleks seaduslikult tagatud ka kõigi korteriühistu Lotta liikmete õigused ja kohustused. Kostjad kahtlevad, kas korteriühistu Lotta juhatuse esimehe selline väidetav veekao reguleerimine on õiguslikult lubatav. Antud asjas saaks olulise selguse siis kui hageja võimaldaks kostjatel tutvuda vaidlusalusel perioodil hagejale AS Pärnu Vesi poolt esitatud igakuiste veekoguste arvetega. Võrreldes neid arveid Kooli 6a elamu igakuise faktilise vee tarbimisega korteriühistu liikmete poolt, on võimalik välja selgitada ka tegelik veekadu. Antud hetkel on see aga selgeks tegemata, mistõttu ei saa ka kostjad aktsepteerida sellist alusetut nõuet. Hageja on enda nõude seadustamiseks esitanud ka väidetava Vee kasutamise korra korteriühistus. Kostjad ei oma andmeid ja teadmisi, millal ja kas üldse on korteriühistu Lotta liikmed sellist korda kunagi vastu võtnud. Kuid sellele vaatamata, et kostjad ei aktsepteeri sellist Vee kasutamise korda korteriühistus, nähtub ka nimetatud korrast ja kostjaile hageja poolt igakuiselt esitatud 3
mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistu seaduses sätestatud korras.
lg.4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
.1 lg.1 järgi majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest s.h. energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest , arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta , kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lg.2 järgi eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist , eemaldamist , asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kostjatele V.R.`ale ja M.R.`ale on perioodil 01.10.2013 – 31.03.2015.a. esitatud arved haldustasu ja kommunaalkulude kohta , mis on tasumata kokku summas 1201.43 eurot (I toimik tl.52-62, II toimik tl.25, 48-61). Hageja on esitanud kohtule arved perioodi 01.10.2013- 31.03.2015.a. kohta. Esitatud arvetelt nähtub, et kostjale on arved esitatud järgmiste majandamiskulude eest: halduskulu, sihtkapital /vara remont, remondifond, prügivedu, üldelekter, laenutagatis, vesi ja kanalisatsioon (s.h. lisatud veekadu). Kostjate esindaja eelistungil 10.06.2015.a. vaidlustas arveid juhatuse poolt lisatud 5
.1 lg.1 peab majandamiskulude eest tasumine teisiti kui eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta olema sätestatud korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu Lotta põhikirja p.7.1 kohaselt elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna osatähtsusele kõigi korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Hageja põhikirjas ei ole sätestatud aluseid majandamiskulude jagamiseks teisiti kui
.1 lg.1, kuid tasumine veekao eest on sätestatud korteriühistu üldkoosoleku poolt vastu võetud korteriühistu kodukorras. Nimetatu ei too üldjuhul iseenesest kaasa korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust. Olukorras , kus korteriühistu üldkoosolek on vastu võtnud otsuse ja otsustanud kodukorras jagada majandamiskulud
.1 lg.-s sätestatud kulude jaotamise põhimõttest erinevalt, on korteriühistu liikmetel
lg.3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast pöörduda kohtusse üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud , on see kehtiv ja
Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-163-13 p.13. Vee kasutamise korra p. 3 kohaselt vee arvestus KÜ-s toimub ainult veearvestite abil. Veearvestit mitteomav vett tarbiv korter tasub vee eest 7,5 m3 (3,5 m3 külma ja 4 m3 sooja ) vett inimese kohta ja nn. vee vahe. Hageja ei ole väitnud, et kostjate korteril puudub veearvesti ja kostjad ka teatavad veearvesti näidu hagejale. Kostjate väitel pole usutav, et kõik korteriomanikud kasutavad kuus täiskuupmeeter vett. Vastavalt KÜ Lotta kodukorra lisa p.-le 3 veearvestite näidud teatab korteriomanik raamatupidamisele kuu viimasel päeval, samal teatisel näidatakse tegelikult korteris elavate 6
.1 sätestatust teisiti peab olema korteriühistu poolt selgelt ja üheselt arusaadavalt sätestatud. Seega vaidlusalusel perioodil veekao eest tasu täies ulatuses lisamine kostjate arvele ei ole põhjendatud ja kohus leiab, et kostjad peavad tasuma veekao eest vastavalt korteriühistu Lotta põhikirja p.-le p.7.1 s.t. elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna osatähtsusele kõigi korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas. Veekao eest on perioodil 01.10.2013- 31.03.2015.a arveid esitatud kokku summas 270,27 eurot. Kostja V.R. on korteri nr.8 omanik ¼ osas ja M.R. ¼ osas ja antud korter moodustab 878/4042 m.o. kinnistust. Seega peavad kostjad vastavalt oma mõttelise osa ( 439/4042 s.o. 10.86%) suurusele tasuma veekao eest kokku 29.35 eurot. Kostjad igakuuliselt korteriühistu arveid ei tasu. Kostjad on menetluse kestel 13.11.2015.a. tasunud korteriühistule 500 eurot. Korteriühistu on 18.01.2016.a. menetlusdokumendis teatanud , et on antud summa arvestanud hilisemate kohustuste katteks s.o. arved alates aprillist 2015.a. VÕS § 88 lg.1 järgi kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha v. liigitunnustega esemeid v. osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest v. osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata , missuguse kohustuse täitmiseks raha v. esemed on üle antud. Võlgnik ei ole seda määranud. Sissenõudja on arvestanud tasumised hilisemate kohustuste katteks. VÕS § 88 lg.4 järgi kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist v. mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud , millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. VÕS § 88 lg.5 järgi kui võlausaldaja on sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud , millise kohustuse on võlgnik täitnud , kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud , võib võlgnik ise määrata , millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse , et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Antud juhul ei ole kostjad esitanud vastuväiteid sellele, et hageja 7
lg.s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud s.t. kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Selline on ka kohtupraktika - RKL 3-2-1-124-10 p.19. Kostjad on korteriomandi kaasomanikud kumbki ¼ m.o. KOS § 13 lg.1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega. Seega tuleb M.R.`alt välja mõista põhivõlg 480.25 eurot ja V.R.`alt 480.26 eurot.
lg.4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast arvates. Hageja viivisenõue on 0,07% päevas tasumata põhivõlalt alates 01.12.2013.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Põhjendatud viivisenõue kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on: Oktoobrikuu 2013.a. arve summas 37.83 , arve põhjendamatu summas 8,51 eurot (veekadu 4x2,388= 9,55 – 10,86% ). Põhivõlalt 37.83- 8,51 = 29.32 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,020 eurot, perioodi 01.12.2013- 18.03.2013.a. eest s.o. 838 päeva x 0,020 = 16.76 eurot; Novembrikuu 2013.a. arve summas 62,89 – 8,51 (veekadu 4x 2,388= 9,55-10,86%) = 54.38 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,038 eurot x 807 =30,66 eurot; Detsembrikuu 2013.a. arve summas 62,73 eurot- 8,51 (veekadu 4x 2,388= 9,55- 10,86%) = 54,22 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,038 eurot x 776 = 29,48 eurot; Jaanuarikuu 2014.a. arve summas 89,76 eurot – 25.55 (veekadu 12 x 2,388 =28.66- 10,86%) = 64.21 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,044 eurot x 748 = 32.91 eurot; Veebruarikuu 2014.a. arve summas 69,96 eurot- 17.02 (veekadu 8 x 2,388= 19.10- 10.86%) = 52.94 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,037 eurot x 717 = 26,53 eurot; Märtsikuu 2014.a. arve summas 80,51 eurot- 29.80 (veekadu 14 x 2,388 =33,43 – 10,86%) =50,71 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,035 eurot x 687 =24,04 eurot; Aprillikuu 2014.a. arve summas 68.65 eurot – 12.77 (veekadu 6x 2.388 = 14.33- 10,86%) = 55,88 eurot , viivis päevas 0,07% s.o. 0,039 eurot x 656 = 25.58 eurot; Maikuu 2014.a. arve summas 79.51 eurot - 23.42 (veekadu 11x 2,388 =26,27 – 10,86% ) = 56.09 eurot, viivis päevas 0,07 % s.o. 0,039 eurot x 626 = 24.41 eurot; Juunikuu 2014.a. arve summas 58,17 eurot- 6,38 (veekadu 3x 2,388= 7,16 – 10,86%) = 51.79 eurot, viivis päevas 0,07 % s.o. 0,036 eurot x 595 = 21,42 eurot; Juulikuu 2014.a. arve summas 70,27 eurot – 17.02 (veekadu 8 x 2,388 = 19.10- 10,86%) = 53,25 eurot, viivis päevas 0.07% s.o. 0,037 eurot x 564= 20,86 eurot; Augustikuu 2014.a. arve summas 57.10- 4.26 (veekadu 2 x 2.388 = 4,78 – 10,86% ) = 52,84 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,037 x 534 = 19,76 eurot; Septembrikuu 2014.a. arve summas 55,18 eurot- 2,13 (veekadu 1x2,388 = 2,39- 10,86%) = 53,05 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,037 eurot x 503 = 18.61 eurot; Oktoobrikuu 2014.a. arve summas 74,03 eurot – 19,25 (veekadu 8x 2,7 = 21.60 – 10,86% ) = 54,78 eurot , viivis päevas 0,07% s.o. 0.038 eurot x 473 = 17,97 eurot; Novembrikuu 2014.a. arve summas 67,18 eurot- 12,03 (veekadu 5x 2,7 = 13.50- 10,86% ) = 55,15 eurot , viivis päevas 0,07% s.o. 0,038 eurot x 442 =16,79 eurot; 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.