2-13-23208/11

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

1. august 2013 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-23208 Hagi ese K T hagi R H vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised Hageja: K T Hageja esindaja: Andres Tamm, (e-post: tammebyroo@gmail.com) Kostja: R H Asja läbivaatamise kuupäev
2. august 2013 Resolutsioon
3. Hagi rahuldada
4. Lahutada K Tu (T), isikukood 4 ja R Ha (H), isikukood abielu, mis on registreeritud Kingissepa Rajooni Perekonnaseisuosakonnas 23.märtsil 1988.a., abieluakti nr.
6. K Tu perekonnanimeks peale lahutust jätta „T“.
7. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.
8. Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte endi kanda. lk 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ on hageja K T ja kostja R Ha abielu registreeritud 23.märtsil 1988.a. Kingissepa Rajooni Perekonnaseisuosakonnas, abielu kande nr.
9. Sellest abielust on sündinud XH, kes käesoleval ajal on täisealine. Abielu ei olnud õnnelik. Abielu esimesed kümme aastat olid abielulised suhted ebaregulaarsed, pooled isegi ei elanud koos, vaid käisid üksteisel külas- hageja kostja vanematekodus , kostja hagejal külas viimase linnakorteris. Alates 1998.aastast lõppesid igasugused abielulised suhted, kostja elas teise naisega M s. Kostjal on käesoleval ajal teise naisega kaks alaealist last. 17.aprillil 2000.aastal muutis hageja oma nime tagasi neiupõlve nimeks- T. Seega on abielu lõppenud juba 1998.aastast ning seda taastada ei ole hageja arvates võimalik. Ühisvara ei ole, samuti on täiealine tütar, mistõttu oleks võimalik abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses PerS § 64 kohaselt, kuid kostja pole sellega nõus, mistõttu on hageja enda väitel sunnitud esitama abielu lahutamise hagi kohtusse. Juhindudes Perekonnaseaduse § 65 lg.2 palub hageja
10. Lahutada K Tu, ja kostja R Ha, abielu, missugune on registreeritud Kingissepa Rajooni Perekonnaseisuosakonnas 23.märtsil 1988.a., abieluakti nr.
12. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 15/ võttis õigeks abielu lahutamise nõude. Kostja tunnistas, et poolte abielusuhted lõppesid üsna varsti peale abiellumist 1988 aastal. Ka kostja on seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Poolte vahel ei ole abielulist kooselu olnud enam peaaegu 25 aastat ning abielulise kooselu taastamine ei ole ilmselgelt võimalik. Seega on PKS § 67 lg-s 1 sätestatud abielusuhte lõppemise eeldus täidetud ja esineb abielu lahutamise alus. Kostja ei ole nõus hagiavalduses väidetuga, mille kohaselt kostja ei ole nõustunud poolte abielu lahutamisega perekonnaseisuasutuses. Hageja ei ole kordagi enne kohtusse hagi esitamist kostja poole pöördunud ettepanekuga abielu lahutamiseks. Poolte vahelise abielu oleks võinud lahutada ka perekonnaseisuasutuses kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. Kostjale üllatuslikult on aga hageja pöördunud abielu lahutamise nõudega hoopis kohtusse, tekitades põhjendamatult menetluskulusid. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jagada vastavalt TsMS § 168 lg-le
13. kuna kostja ei ole mitte mingil moel oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Juhul, kui kohus TsMS § 440 lg 4 alusel ei võta kostja õigeksvõttu vastu, palub kostja kohtul menetluskulud lk 3 jagada vastavalt TsMS § 164 lg-le
14. Kostja teatab, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuigi PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, on käesoleval juhul poolte lepitamine kostja hinnangul võimatu ja ka ebamõistlik. Poolte abielusuhe on lõppenud 25 aastat tagasi ning kostjal on aastaid olnud uus perekond. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik asi lahendada kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et esitatud hagi abielu lahutamiseks kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Perekonnaseaduse § 65 lg. 1 järgi abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg. 1 järgi kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus on veendunud, et poolte kooselu on lõppenud hiljemalt 1998 aastal ehk siis vähemalt 15 aastat tagasi. Pooled ei soovi kooselu jätkata ja kohus ei saa neid selleks ka sundida, mistõttu abielu tuleb lahutada. TsMS § 164 lg. 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik: Külli Mõlder