← Eesti

2-13-22884/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 13.detsember 2013 Paide Tsiviilasja number 2-13-22884 Tsiviilasi MS’i hagi ES’a vastu elatise v

§-d 99102). 3. Perekonnaseaduse (

) § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja nõuab temalt välja mõistetud elatise vähendamist põhjusel, et tema varaline seisund on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga oluliselt muutunud, st hetkel tal igakuine sissetulek üldse puudub.

§ 102

lg 1 näeb ette üldised asjaolud, mille esinemisel võib isik vabaneda seadusest tulenevast ülalpidamiskohustusest. Samas – vanemad

§ 102lg 1 alusel oma alaealiste laste ülalpidamiskohustusest ei vabane.

Kui vanem on

lõikes 1 kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Siiski võib kohus mõjuval põhjusel elatist vähendada (

§ 102lg 2).

Õige on kostja osundus Riigikohtu seisukohtadele, et elatise suuuruse muutmise üle otsustamiseks tuleb aluseks võtta eelmise kohtulahendi asjaolud ja võrrelda neid käesolevas asjas esitatud hagi asjaoludega ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud,et annavad alust elatist muuta. Muutmise aluseks saab olla ka see, et pärast elatise väljamõistmist on muutunud lapse vajadused või vanema võimalused (Riigikohtu lahendid 32-1-127-09 p 10 ja 3-2-1-125-11 p 15).

  1. Elatise väljamõistmise ajal 22.04.2010 MS töötas, tema keskmine töötasu oli 58 500 krooni (3738.83 eurot) kuus ning tal oli üks ülalpeetav, tütar E. Lapse ema oli töötuna arvel ning sai hüvitist 72.50 krooni (4.63 eurot) ühe kalendripäeva eest. Lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks hindas kohus 5000 krooni (319.56 eurot). 2011 Pärnu Maakohtu menetluses olnud elatise vähendamise asjas M.S töötasu suuruse muutumist ei väitnud. M.Sl ülalpeetavate arvu suurenemist kohus ei tuvastanud. Lapse ema osas ei andnud esitatud väited ja uuritud tõendid alust tuvastada, et tema varaline seisund oleks oluliselt paremaks muutunud. Lapse vajaliku ülalpidamiskuluks hindas kohus 316.13 eurot. 4.
  2. Käesolevas asjas esitatud hagiavalduses on M.S ainsa elatise vähendamise põhjusena märkinud töösuhte lõppemisest tuleneva igakuise sissetuleku puudumise. Uuritud tõendid kinnitavad, et M. i tööleping xx-ga xxxx xxxxxx lõppes 10.09.2012 töölepinguseaduse § 89 lg 1 alusel (tl 4,5). Eesti Töötukassa 14.09.2012 otsusega määrati hagejale töötuskindlustuse hüvitis perioodiks 18.09.2012 kuni 16.03.
  3. 04.04.2013 esitas hageja Eesti Töötukassale avalduse enda töötuna arveloleku lõpetamiseks alates 05.04.2013 (tl 6,9). Eesti Töötukassa 04.04.2013 otsuse “Töötuna arveloleku lõpetamine” kohaselt lõpetati hageja töötuna arvelolek 04.04.2013 hageja enda soovil (tl 10). Samas on kohtule esitatud ka Eesti Töötukassa 29.10.2013 otsus “Töötuna arveloleku lõpetamine”, millest nähtub et Eesti Töötukassa 29.05.2013 otsusega võeti hageja taas töötuna arvele ning et tema töötuna arvelolek lõpetati 26.10.2013 põhjusel, et hageja otsis tööd välismaal ning selline töö otsimine oli eelnevalt töötukassaga kokku leppimata (tl 196-197). Seega annavad Töötukassa eelmärgitud otsused kogumis tunnistust, et hageja oli töötuna arvel kuni 25.10.2013 ning sai töötuskindlustuse hüvitist perioodil 18.09.2012-26.12.2012 32 eurot kalendripäevas ja perioodil 27.12.2012-16.03.2013 – 25.60 eurot kalendripäevas. Lisaks annab 29.10.2013 otsus tunnistust, et 25.10.2013 viibis hageja välismaal, et ta siirdus välismaale töö otsimise eesmärgil ning et 25.10.2013 ei teadnud ta veel, kas ja millal ta Eestisse naaseb. 4.
  4. Kostjale teadaolevalt viibis hageja jätkuvalt välismaal ka vastuväite esitamise ajal novembris 2013, ta tegeleb xxx xxxxxxxxx äritegevusega ning omab äriühingut xxxxx xxxx xx, xxx, peakontoriga xxxxxxx. Äriühingul on koduleht ja sellel märgitud üheks kontaktnumbriks on hageja mobiiltelefon + xxx xx xx xxx. Äriühingul on ka Facebook’i konto, kus ühingut reklaamitakse rahvusvahelise ettevõttena. Kostja on oma vastuväidete tõendamiseks esitanud internetis avalikkusele kättesaadavate lehtede aadressid, samuti nende internetilehtede väljatrükid (tl 198, 199-203),. Tsiviilasi nr 2-13-22884 3

(4)Kohus kontrollis kostja väiteid ning tuvastas, et aadressil on avalikult üldsusele kättesaadav xxxxx xxxx xx., xxx. koduleht. Sellel kodulehel on muuhulgas märgitud äriühingu kontaktandmed x), sealhulgas peakontori aadress, e-posti aadress, Facebook’i lehe aadress, kontakttelefonide numbrid ja pankgakonto andmed. Kodulehel märgitud andmed ühtivad kostja esitatud andmetega. Äriühingu ühe kontakttelefonina on kodulehel märgitud telefoninumber + xxx xx xx xxxx. Sama number on M.S telefoninumbrina märgitud ka kohtutoimikus oleval menetlusdokumendil (tl 41). Aadressil x on avalikult üldsusele kättesaadav ja toimiv äriühingu xxxxx xxxx xx., xxx. Facebook’i leht. Ka sellel lehel on äriühingu ühe kontakttelefonina märgitud number +xxx xx xx xxx, st hageja mobiil-telefoni number (). Kostja esitatud väljatrükiga internetilehelt x on tõendatud, et hageja on xxxxxx xxxx xx., xxx. taotleja/ omanikuna aadressiga xxxxx x xxxxxx xxxxxxx, pöördunud Eestis asuva Patendibüroo xxxxxxxxxx kui vahendaja poole kaubamärgi registreerimiseks (tl 198, 199203). Uuritud tõendid kogumis annavad põhjendatud aluse asuda seisukohale, et hageja on seotud välismaal tegutseva rahvusvahelise äriühinguga xxxxxl xxxx xx., xxx ning ka ise tegutseb selle äriühingu huvides. Usutav pole, et hageja tegutseb rahvusvahelise äriühingu huvides oma tegutsemise eest tasu saamata. Kohus on seisukohal, et tegutsedes rahvusvahelises äriühingus, on hagejal võimalik saada sissetulekut vähemalt sellises ulatuses, mis eeldusel, et hageja peab ennast ja kostjat ülal ühetaoliselt, võimaldab tal täita kostja ülalpidamiskohustust kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses, st 287.60 eurot kuus. 4.3. Uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et elatise väljamõistmise ajaga võrreldes on alaealise kostja ülalpidamiskulud küll suurenenud, kuid mitte olulises ulatuses. Kostja teise vanema (ema) sissetulekud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga oluliselt suurenenud ei ole (tl 81-172). Hageja väited kostja seadusliku esindaja (ema) poolt lisatulu saamise ja kulude kunstliku suurendamise kohta ei ole asjas esitatud ja uuritud tõenditega tõendatud. 4.4. Mõjuvaid põhjuseid

§ 102

lg 2 mõttes, mis annaks aluse hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist vähendada, kohus ei tuvastanud. Eeltuvastatud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et hageja nõue elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. 5. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad käesoleva hagimenetluse kulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.