) § 475 lg 1 p xx kuulub kohtutäituri taotlus läbivaatamisele hagita menetluses.
lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Kohtutäitur I. K. avalduse võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks läbivaatamine on kohtu pädevuses. Avaldus vastab kohtule esitatavate avalduste üldistele vorminõuetele. RLS § 22 lg 2 p 7 alusel on kohtutäitur vabastatud riigilõivu tasumisest täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel. 2/4 Seega ei ole avaldusel selle menetlusse võtmist takistavaid puudusi ja see tuleb menetlusse võtta. Vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaani § xx menetleb avaldust Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnik J. R. korteriomand asukohaga xxxxxxxxx xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nr 1584235). Kinnistule on seatud hüpoteek AS-i SEB Pank kasuks. Kohtule esitatud avalduse kohaselt on algatatud täitemenetlused võlgniku kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimiseks, samuti korteriühistu xxxxxxxxx xx kasuks tehtud maksekäsu alusel võla sissenõudmiseks. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud avalikult. Kohtutäituril ei ole olnud võimalik vaatamata igakülgsetele jõupingutustele võlgnikuga kontakti saada. J. R. viibi tema omandis olevas korteris ning käesoleval ajal ei ole tema viibimiskoht teada. Kohtutäitur on saatnud talle kirjalikke teateid kui püüdnud kontakti saada elektroonilisi kanaleid kasutades, kuid tulemusteta. Kuue kuu jooksul ei ole kohtutäituril õnnestunud saada võlgnikuga kontakti. TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 näeb ette, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Riigikohtu 29.12.2010 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-140-10 (p 10)on märgitud, et sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ning TMS §-i 85 ja § 84 lg 21 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku korterisse vara arestimiseks ja eksperdile näitamiseks. Kohtul puudub alus kahelda avalduses esiletoodud asjaoludes, millest võib järeldada, et võlgnik ei soovi kohtutäituriga täitemenetluses koostööd teha. Eeltoodut arvestades tuleb kohtutäituri avaldus rahuldada. Viidatud 29.12.2010 määruses nr 3-2-1-140-10 on Riigikohus leidnud, et võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks. Seetõttu annab käesoleva määrusega kohtutäiturile loa siseneda võlgnik J. R. kuuluvasse ja tema kaudses valduses olevasse korterisse asukohaga xxxxxxxxx keskus xx-xx, xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx ilma J. R. nõusolekuta ajavahemikul 15. maist kuni 14. juunini 2013. Kuna kohtutäituril on TMS § 28 lg 1 kohaselt õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume, ei ole vaja eraldi kohtu nõusolekut jõu kasutamiseks.
§ xx lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
§ xx lg 1 kohaselt võivad teised menetlusosalised nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3/4 Tulenevalt
lg 4 kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest alates selle teatavaks tegemisest isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Määruse jõustumisele kohaldatakse
Epp Tombak Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.