) § 218 alusel on avaldajal täitemenetluse osalisena õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur tema kaebuse lahendas (
a otsuses (täiteasjas nr 047/2013/391) kindlaks vaid võlgniku pensionist kinnipidamise ulatuse, siis saab käesoleva vaidluse esemeks olla sama küsimus. Seega tuleb maakohtul kontrollida, kas kohtutäituri 16.04.
lg 1 p-des 3 ja 10 sätestatatud sissetulekuid kokku 370,87 euro ulatuses kuus.
§-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb
ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab sissenõuet pöörata ainult erandjuhul. Muu hulgas on
lg 1 p-s 3 ja 10 sätestatud, et sissenõuet ei saa pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ja riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Samas tuleneb
lg-st 1, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
lg 2 esimese lause kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Vabariigi Valitsuse 10.01.
lg 1 p 10 ja lg 2 järgi 320 euro ulatuses kuus, mistõttu avaldaja soov saada võlgniku pensionist võla katteks kohtutäituri poolt määratust suuremat summat (127 eurot kuus) on põhjendamatu. Arvestades asjaolu, et võlgnik on sisuliselt vabatahtlikult olnud nõus andma oma igakuisest pensionist ja sotsiaaltoetusest ära 82,50 eurot, siis pole maakohtul praegu alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud, sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv – 15 eurot (tl 5) jätta avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.