Tsiviilasi nr 2-13-17735 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2013. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-17735

§ 142

lg 6 näeb ette, et kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale samas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 143

lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Seega pidi pank hiljemalt kuni 01.01.

1. a kokku leppima käendaja rahalise vastutuse ülempiiri. Kuna pank seda ei teinud ning jättis käenduslepingu, milles ülempiiri sätestatud ei olnud, muutmata, siis muutus selline käendusleping tühiseks. Kuna käendusleping on tühine, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt õppelaenuvõlga. Mxxxxx Exxx ja Txxxx Lxxxxx hagil vastuväiteid ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et kostja Mxxxxx Exxxxsõlmis 08.11.
2. a AS-iga Optiva Pank õppelaenulepingu nr ÕL-T-452596 (tl 7), mille alusel sai Mxxxxx Exxx laenu neljas osas kokku 62 000 krooni. Lepingu järgi kohustus Mxxxxx Exxx alustama laenu tagastamist pangale hiljemalt 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist, olles täitnud õppekava täies mahus või hiljemalt 6 kuud pärast õppeasutusest muudel põhjustel lahkumist. Õppelaenulepingu järgi kohustus Mxxxxx Exxx maksma laenusummalt intressi 5 % aastas. Õppelaenulepingu täitmise tagamiseks sõlmis AS Optiva Pank 06.11.
3. a käenduslepingud kostjate Txxx Lxxxxxx ja Mxxxx Lxxxxxx (tl 21-22). 3

) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Puudub vaidlus, et põhivõlgnik ei ole lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Asjas on vaidlus selle üle, kas käendajad vastutavad õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Algselt väitis kostja Mxxxx Lxxxx et käenduslepingut tulenev nõue on aegunud. Hiljem kostja sisuliselt loobus aegumise kohaldamise taotlusest, teatades, et ilmselt nõue ei ole aegunud. Seega ei käsitle kohus nõude aegumist. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja Mxxxx Lxxxx vastuväidete kohaselt on temaga sõlmitud käendusleping tühine

§ 143

lg 2 alusel, kuna käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostjad Mxxxx Lxxx ja Txxxx Lxxxxx on sõlminud laenuandjaga käenduslepingud 06.11.2000. a. Käenduslepingute (tl 21-22) kohaselt ei ole kostjad käendanud konkreetset kohustust, vaid käenduslepingud on sõlmitud Mxxxxx Exxxxja laenuandja vahel sõlmitud õppelaenulepingu ja selles tulevikus tehtavate muudatuste täitmise tagamiseks. Seega on käenduslepingute puhul tegemist kestvuslepingutega

§ 195lg 3 tähenduses.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kostjate poolt sõlmitud käenduslepingute puhul on tegemist tarbijakäenduslepingutega

§ 143

lg 1 mõistes.

§ 143

lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija.

§ 34

järgi on tarbija sama seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

§ 143

lg 2 näeb ette, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostjate Mxxxx Lxxxx ja Txxxx Lxxxxxxxpoolt laenuandjaga sõlmitud käenduslepingutes ei ole kokku lepitud käendajate vastutuse rahalises maksimumsummas. Kohus möönab, et lepingute sõlmimise ajal puudus seaduses nõue käendajate vastutuse maksumääras, kuid lepingud tulnuks

jõustumisel seaduse sätetega kooskõlla viia. Hageja ei ole seda teinud. 4

§ 143lg 2 alusel tühised. Ts

ÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna kostjate Mxxxx Lxxxx ja Txxxx Lxxxxxx poolt sõlmitud käenduslepingud on tühised, siis ei ole hagejal õigust nõuda neilt solidaarselt kostja Mxxxxx Exxxxx õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude kostjate MxxxxxLxxxx ja Txxxx Lxxxxxx vastu rahuldamata.

§ 101

lg 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist

§ 113

lg-s 1 ettenähtud määras.

§ 113

lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus enne 15.04.

1. a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.
2. a lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud 19.04.
3. a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 367,82 eurot, mille tasumist ta kostjatelt nõuab. Kohus rahuldab kostja Mxxxxx Exxx vastu esitatud nõude ja mõistab Mxxxxx Exxxxt hageja kasuks välja 3468,88 eurot, millest moodustab 3101,06 eurot põhivõlg ja 367,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi, määrates, et Mxxxxx Exxxx tuleb otsusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi kontole. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude kostja Mxxxxx Exxx vastu esitatud nõude osas. Seega jätab kohus hageja menetluskulud kostja Mxxxxx Exxx kanda ja kostjate MxxxxxLxxxx ja TxxxxxLxxxxxx menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5