lg 1 alusel menetluskulude nimekirja, taotlusega määrata kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks ja välja mõista hagejalt kostja kasuks õigusabi kulud summas 270 eurot. Taotlusele lisatud OÜ Toomemägi ja Parterid Õigusbüroo 05.08.2013 ja 27.08.2013 arvetest nähtuvalt lepinguline esindaja Heli Insler osutas kostjale õigusabi (taotluste koostamine 40 min, ettepanek hagejale kohtuväliseks kokkuleppeks 40 min, esindatava nõustamine 30 min, hagist 2-13-17664 loobumisele vastamine ja kulude nimekirja koostamine 60 min) kokku 3 tundi ja 45 minutit (tasu 60 EUR/tund + käibemaks), so 225 € + käibemaks 45 €. Arved on tasutud ja maksekorraldused taotlusele lisatud. Kohus edastas kostja seisukoha koos menetluskulude taotlusega hagejale ja andis tähtaja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 10.09.2013. Hageja sai kohtu nõude isiklikult kätte 08.09.2013, kuid ei ole tänaseni vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks hagiavalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hageja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. 3.
lg 1 alusel kohus määrab asjas menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud. Kuna antud asjas
4.
lg-st 1 tulenevalt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
kohaselt loetakse menetluskuludeks kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud) ning kohtuvälised kulud.
sätestab, et kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning tulenevalt
lg 1 on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastavalt
lg 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 5. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude taotlusega ja vaadanud läbi asja materjalid, võtnud arvesse asjas kostja poolt tehtud menetlustoimingud ja kostja esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, tsiviilasja üldist mahtu ja keerukust lahendi saamisel, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude hüvitamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hagi esemeks oli abielu lahutamise nõue, mille rahuldamise eelduseks on abielulise kooselu pöördumatu lõppemine. Ühisvara jagamise nõuet selles asjas kohtule ei esitanud. Abielulahutuse nõue ei ole õiguslikult keeruline, vaidlust ei muuda õiguslikult keeruliseks kostja esindaja esile toodud perekonnaasja emotsionaalsus ja raskus poolte jaoks. Abielulahutuse asjas on pooled kohustatud igal juhul isiklikult istungil osalema, lahutada ei saa esindaja kaudu. Abikaasad 2 2-13-17664 üldjuhul on võimelised ise kohtule selgitama, kas nad soovivad ja peavad võimalikuks abielu taastamist ning nad ei vaja selles oma õiguste kaitsmiseks õigusalaste eriteadmistega esindajat. Käesolevat asja menetleti ainult esimeses kohtuastmes, menetluse käigus kostja ei esitanud kirjalikku vastust ega vastuhagi ja hageja loobus hagist enne esimest asjas määratud istungit, mistõttu ei olnud kostja kulud õigusabile selles menetluses vajalikud. 6.
p 1 ja § 175 lg 1 alusel kohus leiab, et kostja poolt kantud õigusabikulu summas 270 eurot ei saa lugeda menetluskuluks, mida peaks hageja kostjale hüvitama. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale õigusabi osutaja tegelenud peamiselt kohtuväliste läbirääkimistega ning esitanud kohtule kaks taotlust (menetlustähtaegade muutmise taotlus ja menetluskulude taotlus), mida ei saa lugeda hüvitatavateks menetlustoiminguteks. Menetlustähtaegade muutmise taotluse kohaselt kostja tegi kohtuväliselt hagejale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks abielu lahutamiseks, sh ühisvara jagamiseks. Ühisvara jagamise nõuet tsiviilasjas 2-13-17664 kohtule ei esitatud, seega selles osas kokkuleppe ettepaneku tegemist ei saa lugeda esindamiseks käesolevas menetluses. Üksnes abielu lahutuse osas kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine abielu kohtus lahutamise asemel oleks majanduslikult ja menetlusökonoomiliselt põhjendamatu. Kohus ei saa abielu lahutada kokkuleppe kinnitamisega, kokkuleppel lahutamine tähendab hagist loobumist ja lahutamist kokkuleppel perekonnaseisuosakonnas või notari juures. Hagist loobumise korral on hagejal õigus tagasi taotleda ainult pool riigilõivust, samas tuleb notaris või perekonnaseisuosakonnas lahutamise eest uuesti tasuda. Seega ilmselgelt oli kostja ettepanek suunatud eelkõige ühisvara jagamise osas kokku leppimisele. Kostja esindaja taotlus menetlustähtaegade muutmiseks oli tingitud kostja enda käitumisest, kuna kohtu poolt antud ligi 2-kuu pikkusele vastamise tähtajale vaatamata sõlmis hageja esindajaga kokkuleppe esindamiseks alles 29.07.2013, s.o 7 päeva enne tähtaja saabumist. Ka esindajal tulnuks kokkuleppe sõlmimisel hinnata, kas tal on õigusabi osutama asudes võimalik järgida asjas määratud menetlustähtaegu. Samuti kohus ei loe menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele kulutatavat aega õigusabikuluks, mille hageja peaks kostjale hüvitama. 7. Tulenevalt
lg- st 4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist
sätestatud korras enam nõuda, v.a juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati, tühistatakse.
lg 1 ja 2 alusel saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 8. Hageja T.R. võib esitada
lg 2 p 2 ja lg 4 alusel taotluse poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.