76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil.
lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole kostja teinud. Laenulepingu üldtingimuste p.1.4. järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras.
lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p.3.7. ja 7 kohaselt on seega viivisemääraks 22 % aastas ehk 0,060 % päevas. Seisuga 04.05.2012.a. on viivis kokku 6,64 eurot. Kokku on hageja nõue 04.05.2012.a. seisuga on 85,26 eurot, millest laenu põhiosa võlg on (76,40 eurot) intressivõlgnevus 2,22 eurot ja viivis 6,64 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p.l ja 6; 113 1g 1 ja TsMS §-st 363 palub hageja välja mõista R Llt laenu põhiosa võlgnevus 76,40 eurot, intressivõlgnevus 2,22 eurot ja viivis 6,64 eurot - kokku 85,26 eurot, OÜ Koduliising kasuks; menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivud summas 63,91 eurot. 3.Menetluse kestel täpsustas hageja oma nõuet /t.l. 49-50/. Hageja soovib täpsustada oma hagiavalduses toodud nõudeid ilma nõuet suurendamata ja esitab täpsustuseks järgnevad asjaolud: Kostja on alates lepingu sõlmimisest kuni
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil.
lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole kostja teinud. Laenulepingu üldtingimuste (millele on kostja alla kirjutanud) p.1.4. järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras.
lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p.3.7. ja 7 kohaselt on seega viivisemääraks 22 % aastas ehk 0,060 % päevas. Poolte vahelise laenulepingu üldtingimuste punkt 1.3.4 sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 32 eurot. Tõendatud on, et hageja saatis kostjale seoses lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega kokku 5 kirjalikku teadet: 22.08.2011 - menetluskulu suurus 15 eurot; 19.09.2011menetluskulu suurus 32 eurot; 18.10.2011 - menetluskulu suurus 32 eurot; 18.11.2011 menetluskulu suurus 32eurot ja 03.02.2012 menetluskulu suurus 10 eurot. Kokku on kostja menetluskulu suurus 121 eurot.
lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eelneva sätte alusel on hageja kohtu hinnangul põhjendatult arvestanud, et kostja on eelnimetatud menetluskuludest (trahvidest) ära tasunud 79 eurot ehk tasumata on 42 eurot. Tasutud on järgnevalt: 22.08.2011.a. tekkinud menetluskulu (trahv) summas 15 eurot 05.12.2011.a.; 19.09.2011.a. tekkinud menetluskulu (trahv) summas 32 eurot - 05.12.2011.a.; 18.10.2011.a. tekkinud menetluskulu (trahv) summas 32 eurot - 10.01.2012.a. 4 2-12-7790 Hageja otsustas õigustatult
lg 8 alusel lugeda tasutud trahvide summa 79 eurot põhiosa, intressivõla ja osaliselt viivise katteks ehk lugeda kaetuks 78,62 eurot (hagis märgitud põhiosa + intressivõlgnevus) ning ülejäänud 0,38 eurot lugeda viivise katteks. Seega kui arvestada, et põhiosa ja intress on täies ulatuses tasutud, on tasumata täies ulatuses lepingulise menetluskulu (trahvi) võlgnevus kogusummas 121 eurot ja osaliselt viivis summas 15,65 eurot vastavalt hageja viivise arvestusele. Seega on kokku kostja võlgnevus hageja ees 136,65 eurot, millest menetluskulu (trahvi) võlgnevus on 121 eurot ja viivis 15,65 eurot. Kuivõrd hageja oma esialgset nõuet suurendada ei soovinud, siis hageja loobus osaliselt summas 51,39 eurot menetluskulu (trahvi) nõudest. Seega on hageja nõue peale nõuete ja asjaolude täpsustamist 85,26 eurot, millest menetlustrahvi võlgnevus on 69,61 eurot ja viivis 15,65 eurot. Kohus asub eelneva alusel sisukohale, et seega on hageja kõiki oma nõudeid piisavalt tõendanud ning hagi tuleb kohtu hinnangul rahuldada. 7. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. Reena Undrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.