Obsah (8)

§ 195§ 196§ 6§ 13§ 8§ 76§ 100§ 101

2-12-14679 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-14679 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.detsember 2012 kell 16.00, Pärnu ko

) § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt

§ 195

lg-st 3 võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 196

lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei saa kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvesse võttes mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega sisuliselt kostja väidab, et ütles lepingu erakorraliselt üles. Leping on kehtivalt üles öeldud, kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused: ülesütlemise tahteavaldus on teisele lepingupoolele kätte toimetatud ning lepingu ülesütlemine on materiaalõiguslikult põhjendatud.

1. Kostja väidetel sai ta aru, et telefonile vastanud hageja operaator lõpetab lepingu ning kostja ise selleks midagi tegema ei pea. Kostja sellised väited ei ole kooskõlas poolte vahelise lepingu tingimustega. Tehnilise valve täisteenuse lepingu punkti 7.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et kõik lepingupoolte poolt üksteisele edastatud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud teated, mille edastamisega leping ei seo õiguslike tagajärgede saabumist. Tulenevalt lepingu punktist 7.
2. tuli lepingu ülesütlemisest teisele lepingupoolele kirjalikult ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja võis võlgnevuse tõttu lepingu üles öelda ka etteteatamistähtaega järgimata, kui tellija viivitab tasumisega rohkem kui 15 kalendripäeva (lepingu punkt 7.4.). Seega pooled lepingus välistasid lepingu lõpetamise suulise tahteavalduse alusel. 5.

13 lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus leiab, et hageja käitumisest ei saanud kostjale jääda muljet, et hageja on nõus lepingut lõpetama telefonikõne alusel. Kostja paljasõnalised väited selle kohta, et operaator lubas lepingu ise lõpetada, on eluliselt väheusutavad ja vastuolus kostja tegeliku käitumisega. Tuleb nõustuda hageja 22.08.2012 kirjalikus seisukohas kostja vastusele esitatud väitega, et kostja kirjaliku avalduseta puudus hagejal alus lepingu lõpetamiseks. Poolte suulist kokkulepet lepingu lõpetamiseks ei ole kostja tõendanud. On mõistlik eeldada, et operaatoril, kelle isikut ei ole telefonis võimalik kindlalt tuvastada, ei ole ka hageja volitusi lepingute Lk 3 / 5 2-12-14679 lõpetamise kokkulepete sõlmimiseks. Kostja väidetud lepingu lõpetamise kõne järel jätkas hageja kostjale teenuse eest arvete saatmist. Seega kostja pidi hiljemalt 01.11.2009 arve saamisel aru saama, et lepingut ei ole lõpetatud. Lepingu punkti 6.

1. järgi tuleb pretensioonid vastaspoolele esitada mitte hiljem kui 5 kalendripäeva jooksul nende tekkimise hetkest. Kostja seaduslik esindaja pärast lepingu väidetavat ülesütlemist esitatud arvete kohta hagejale pretensioone ei esitanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja poolt lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täitmata ning lepingu väidetav suuline ülesütlemine ei ole kehtiv.
2. Lisaks ei ole täidetud ka lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja, et hageja arvetel näidatud hooldustasu ei vasta kokkulepitule: lepingus kokkulepitud 150 krooni asemel nõutakse hagi aluseks olevatel arvetel 200 krooni tasumist. Hageja on kohtule esitanud 21.05.2008 kostjale adresseeritud teate lepingutasu suurendamise kohta alates 01.07.
3. Kostja esindaja eitas teate saamist, kuid kinnitas, et teatel märgitud aadress Tööstuse 7 Audrus on kostja tegelik postiaadress. Vaidlust ei ole, et alates 01.07.2008 on hageja esitanud kostjale arveid suurendatud teenustasuga ning kostja on kuni 2009.a novembrikuuni need arved pretensioone esitamata tasunud.

§ 6

lg 1 kohustab võlasuhte pooli käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Samuti sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohustuse toimida õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus. Kostja vastuoluline käitumine –kostja rohkem kui aasta jooksul tasub kõrgemat lepingutasu ja esitab tasu suurusele vastuväite alles võlgnevuse nõudmisel – ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja tuginemine lepingu muutmise kirjaliku kokkuleppe puudumisele välistab antud juhul

§ 13

lg 3, sest kostja on konkludentselt (arvete tasumise kui kaudse tahteavaldusega) nõustunud lepingutasu suurendamisega. 21.05.2008 hageja kirjalik teade lepingu muutmise kohta ja sellele lisatud lepingu lisa on edastatud kostja postiaadressile. Teates hageja palub lepingu lisa allkirjastada ja hagejale tagastada 10 päeva jooksul ning teatab, et kostja mittevastamist loeb hageja nõusolekuks. Samuti oli lepingutasu suurendamine nähtav arvetelt.

1. Kostja seadusliku esindaja väited selle kohta, et ta ei olnud ise arvete suurendamisest teadlik, sest arved tasus raamatupidaja automaatselt, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. TsÜS § 133 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kostjale kui juriidilisele isikule ja kostja juhatuse liikmele loetakse teadaolevaks need asjaolud, mida teab kostja kohustuste täitmiseks ülekandeid tegev raamatupidaja. Hagejal oli lepingu punkti 4.
2. alusel õigus ühepoolselt teenuse hinda suurendada. Kostja nimel tasuti hageja esitatud arveid ning küsimus sellest, kas ka kostja seaduslik esindaja oli arvete tegelikust sisust ja suuremast teenustasust teadlik või jätkas raamatupidaja suuremate arvete maksmist omaalgatuslikult, omab tähtsust üksnes kostja ja tema töötajate vahelistes suhetes. Hageja võis kostja käitumisest (arvete tasumise jätkamisest) järeldada, et kostja on lepingutasu suurendamisega nõustunud.
3. Kohtu hinnangul ei andnud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust kostja väide, et hageja esitas talle arveid väljakutsete eest, kuigi leping oli täisteenuse peale ja kostja esindaja teada sisaldusid kõik väljakutsed igakuises teenustasus. Kostja esindaja ärakuulamisel selgitas, et väljakutsetel, mille eest arved esitati, sissemurdmisi ei tuvastatud. Ühel korral oli murdu välisukse link ning teisel korral ruumide läbiotsimisel nähti hiirt, kelle liikumine ruumis võis alarmi käivitada. Lepingu punkti 4.
4. teises lõigus on ette nähtud, et tellija (kostja) tasub täitjale (hagejale) patrullekipaaži iga väljasõidu eest vastavalt täitja hinnakirjale, kui väljasõidu põhjustas tellija hooletus häiresüsteemi käsitsemisel, seadmete rike, loomade tegevus valveobjektil vms. Seega ei ole õiged kostja esindaja väited, et kõik patrullekipaaži väljasõidud sisaldusid lepingutasus. Kostja seaduslik esindaja kannab riski, kui ta lepingu tekstiga enne selle allkirjastamist põhjalikult ei tutvunud ning viidatud lepingupunktist teadlik ei ole, nagu ta ärakuulamisel väitis. Väidetav teadmatus ei anna alust 3 aastat hiljem lepingut erakorraliselt üles öelda. Lk 4 / 5 2-12-14679
5. Eeltoodu alusel oli hagi aluseks olev turvateenuse leping kehtiv kuni selle hageja poolt 27.01.2010 kostja võlgnevuse tõttu ülesütlemiseni ning kostjal puudub õigustus oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks.

§ 8lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

Leping tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 2).

Vaidlusaluste arvete tasumise tähtpäevad on möödunud, lõppenud on ka võlgnevuse tasumiseks kostjale täiendavalt antud tähtaeg.

§ 100

, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kohustust rikkunud kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist. Hageja nõue on põhivõla osas põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 10.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause võimaldavad hagejal nõuda kostjalt raha maksmisega viivitamise eest viivist lepingus sätestatud määras. Viivisemääraks on pooled lepingu punktis 4.

1. kokku leppinud 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole viivisemäärale ega hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Hageja on heas usus tegutsedes vähendanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesummat ning nõuab kostjalt viivist üksnes põhivõla ulatuses. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on mõistlik ning tuleb rahuldada. Seega kohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
3. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesoleva otsusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv (63,91 €) ja kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluse kulud (riigilõiv 47,93 € ning dokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise tasu 15,30 €). Nimetatud kulud kuuluvad TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning § 144 p-de 5 ja 7 alusel menetluskulude hulka, mis kostjal tuleb hagejale vastavalt menetluskulude jaotusel hüvitada. Hageja on kulu kandmist hagiavaldusele lisatud maksekorraldustega tõendanud. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 127,14 €. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik Lk 5 / 5