2-12-13714/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsusest teatamine

1. jaanuaril
2. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli t. kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-12-13714 Tsiviilasi H.T. T. hagi U.E.V. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes Hagi hind elatise nõudelt 1920 € /aastane elatismäär 160 € otsuse tegemisel/. Hagi hind isaduse tuvastamise nõudelt 3500 € /tuvastushagi/. Hagi hind seaduses täpselt kindlaks määratuna 5420 € Hageja palub lugeda hagi hinnaks 2900 € (1305+1595) (tl.27). Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord Hageja H.T. T. isikukood x elukoht x seaduslik esindaja E.C. isikukood x elukoht x e-post: x esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Priit Tartu asukoht AB Priit Tartu OÜ Ringi t. 8 Pärnu 80014 priittartu@hot.ee Kostja U.E.V. isikukood x elukoht x, e-post: x Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes PkS § 94-95, § 96-102 ja § 102 lg. 2 ning TsMS § 164 lg. 1, § 434436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Tuvastada, et H.T. T.isikukood x lapsevanem /isa/ on U.E.V. isikukood x. Rahuldada osaliselt hagi elatise nõudes ja välja mõista U.E.V.lt isikukood x igakuuline elatusraha summas 95 € (üheksakümmend eurot) tema lapse H.T. T isikukood x ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 04.04.12 kuna H.T. Toom täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Menetluskulud jätta poolte kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese 2-12-13714 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue. Hageja esitas hagi 04.04.
3. Peale kohtu parandamisnõudeid esitas hageja oma lõpliku nõude 11.04.12., sellest tulenevalt on hageja nõuded järgmised:
4. tuvastada, et hageja isa on kostja;
5. välja mõista kostjalt kostja ülapidamiseks elatis alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx igakuuliselt tasumisele kuuluvas muutuva suurusena, mis muutub nii, et see vastaks poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, summaliselt hagi esitamisel 145 €;
6. kõik menetluskulud panna kostja kanda. Kohtuistungil hageja jääb oma summalise nõude juurde, kostja oli nõus hagejaga kokku leppima 50 € suurusele määrale. Kostja vastuväited hageja nõudele. Kostja sisuliselt tunnistab oma kohustust hagejat ülal pidada, kuid oma majanduslikust olukorrast tulenevalt on võimeline maksma elatist igakuuliselt 50 €, lisaks anda hagejale sügisel kartulit ja sealiha, kui hageja soovib. Kostja vara ei oma ja äriühingust palka ei saa, ülalpidamist teenib põllumajanduses tegutsedes ja juhutöödega. Kostja palub elatismäära vähendada alla alammäära, arvestades asjaoluga, et tema ülalpidamisel on veel neli alaealist last – 12 a., 10 a, 8 a, ja 5 a.. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus korraldas hageja isa tuvastamiseks DNA ekspertiisiaktist nr. 12E-GE0918 koostatud 18.09.12 tuleneb, et kostja on 99,999986% tõenäosusega hageja isa. Seega on tuvastatud, et hageja isa on kostja ja hageja nõue kuulub rahuldamisel ning kohus võib lugeda tuvastatuks, et hageja isa on kostja. Hageja nõuab elatis miinimummääras, kohtupraktika kohaselt loetakse tõendatuks, et antud määr vastab lapse, hageja, vajadustele ja antud asjaolu, lapse vajadusi, täiendavalt tõendada hagejal pole vaja. Kostja on oma laste sünnitunnistustega tõendanud, et tema ülalpidamisel on 3 last (tl. 115117), lisaks neljas - hageja. PkS §102 lg. 2 sätestab. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seadusest tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel elatise alla miinimum määra vähendada mõjuval põhjusel. Seadus nimetab eraldi, et mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kui vanemal on teine laps. Käesoleval juhul on kostjal veel peale hageja ülal pidada kolm last. 2