Obsah (15)

§ 580§ 581§ 103§ 76§ 583§ 586§ 652§ 116§ 620§ 587§ 100§ 108§ 637§ 638§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus lepingust tuleneva tasunõude osas Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas TA.te Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 4. november 2014 Pä

) § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Selliselt vastab Konsortsiumilepingutest ning allpoolviidatud Kokkulepetest tulenev õigussuhe KP ja Bindersi vahel hagejate hinnangul eelkõige

§ 580

lg 1 mõistes seltsingulepingu olemusele.

§ 581

lg 1 sätestab, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine.

§ 580

lg-s 1 sätestatule vastavalt lepiti Konsortsiumilepingute p-des 6 kokku, et iga osapool annab Tellijale oma tegevuse ulatuses vajalikud tagatised ning Konsortsiumilepingute p-des 9 lepiti kokku, et Binders teostab Töövõtulepingus 1 määratud kogutöödest 50% ulatuses tööde-materjalide kogutabelist, mis Lk 4 / 81 on esitatud Tellijale /…/ ja et vastavad tööd jagatakse Töövõtulepingu geograafiliselt võrdselt (50% ja 50%). kogu Tööst Binders hoidus Tööde teostamise algusjärgus aga mistahes Töid Töövõtulepingute alusel teostamast ega taganud Konsortsiumilepingu kohaselt võtmeisikute olemasolu Tööde teostamisel. Samuti ei andnud Binders oma rikkumiste kohta mingeid selgitusi ega informatsiooni, mis oleks võimaldanud Tööde teostamise algfaasis Konsortsiumi osapoolte vahelist koostööd soodustada. Selliselt jättis Binders 2009.a lõpus mulje, et objekt ei ole selle majandustegevuses enam atraktiivne ning et Binders ei soovi sellel töid teostada. KP tegi Bindersi passiivsusest tulenevalt pakkumuse, et KP on valmis teostama kõik Tööd, kui Binders tagab kasvõi objekti võtmeisikute vajaliku koostöö, ning esitas 22.12.2009 Bindersile pakkumust sisaldava lepinguprojekti. Kuigi Binders lubas lepinguprojekti suhtes tagasisidet, siis KP lepinguprojekti kohta Bindersi seisukohti ei saanudki, mistõttu jäi vastav leping Bindersist tulenevatel asjaoludel allkirjastamata. Reaalsuses asus Töövõtulepingute sõlmimise järgselt Töid teostama vaid KP, kuna Binders hoidus detailsema konsortsiumilepingu sõlmimisest ning hoidis oma Konsortsiumilepingute p-dest 9 tulenevate täitmiskohustuste teostamisest kõrvale. Sellises olukorras oli KP sunnitud sõlmima suures mahus alltöövõtulepinguid kompenseerimaks Bindersi Tööde teostamise kohustuse rikkumist ning tagamaks Töövõtulepingute täitmist. Selliselt märgib KP näiteks 14.12.2009 kirjas Tellijale nr 650/1 (viidatud ülalpool) et on lepinguliste kohustuste kohaseks täitmiseks sõlminud järgmised alltöövõtulepingud:

1. a)ajutine liikluskorraldus – AS Teede Rev-2
2. b)tA.ed teehooldustööd – Pärnu Teed AS
3. c)tunnelite ümberprojekteerimine – OÜ JP I.ibüroo
4. d)sidepaigA.e ehitustööd – OÜ Fooneks
5. e)geodeetilised tööd – OÜ Eomap
6. f)geodeetiliste põhivõrgu märkide ümbertõstmine ja kaitsmine – AS Panserk
7. g)kesk- ja kõrgepingevõrkude ümbertõstmisega seotud tööd – AS Empower. Samuti märkis KP viidatud kirjas, et sõlmimisel on alljärgnevad alltöövõtulepingud:
8. h)tänavavalgustus – OÜ Metrolux
9. i)tunnelite vaialused – AS Savi
10. j)PK 0.00-20.00 mullatööd liivalused ja truupide paigaldus – AS Vändra MP. Tegelik olukord erines seega oluliselt Konsortsiumilepingutes kokkulepitust – kogu tagatise andis Töövõtulepingute järgselt koheselt vaid KP, teostades Töövõtulepingute täitmise esimesel perioodil Töid kogu töölõigul ning tulenevalt Bindersi soovimatusest Töövõtulepinguid täitma asuda sõlmis KP ka vajalikud alltöövõtulepingud. Sellega kooskõlas kinnitavad mõlemad osapooled ka hilisemate 28.05.2010 sõlmitud detailsemate konsortsiumilepingute p-des 17 (I kd tl 73-91 Ehitajate tee osas ja I kd tl 92-109 Lääneühenduse osas), et Binders ei ole täitnud ning ei ole osa võtnud mistahes tööde teostamisest või mistahes materjalide hankimisest vastavalt Töövõtulepingutele kuni käesoleva Konsortsiumilepingu uue redaktsiooni allkirjastamise kuupäevani (ehk Kokkulepete sõlmimiseni). Ka riigihangete seaduse (RHS) kohaselt oli Bindersil kohustus teostada ühispakkumise raames võidetud hankelepingu järgseid töid. RHS § 12 lg 4 sätestab, et isikud võivad esitada Lk 5 / 81 pakkumuse, esialgse pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse ühiselt, kui vastavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigihangete juhise kohaselt ei vasta ühispakkumuse esitamine üksnes eesmärgiga vastata mingile kvalifitseerumise tingimusele (nt käibe nõudele), kui üks ühispakkujatest tegelikult ei osale tulevase hankelepingu täitmises, kõnealuse sätte eesmärgile. Selliselt saab väita, et ühispakkumuse institutsiooni olemusest tulenevalt peavad mõlemad ühispakkujad osalema ka hilisema hankelepingu täitmises. Selliselt on Binders rikkunud Mitte ainult Konsortsiumilepinguid, vaid ka RHS-s ühispakkujate täitmiskohustusele sätestatud reegleid.

§ 581

lg 4 sätestab, et seltsinglane ei ole kohustatud suurendama kokkulepitud panust ega tegema täiendavaid panuseid. Sellest hoolimata tegutses KP Töövõtulepingute sõlmimise järgselt Konsortsiumi parimates huvides, täites Tööde teostamise kohustust veelgi rohkem kui Konsortsiumilepingutes kokku lepitud ning vähendades sellega Konsortsiumile tekkinud kahjusid. Nii suurendas KP sisuliselt enda Konsortsiumilepingutega kokkulepitud panust, kuigi polnud seda kohustatud tegema. Konsortsiumilepingute p-d 9.4 sätestavad, et iga osapool tagab enda õigusvastase tegevusega põhjustatud tagajärgede kõrvaldamise, kaasa arvatud kõigi kulude trahvide, kahjude ja teiste negatiivsete materiaalsete tagajärgede hüvitamise. Kuna alltöövõtulepingute sõlmimise vajaduse tingis Bindersi Konsortsiumilepingute p-de 9 otsene rikkumine, siis on alltöövõtulepingute sõlmimisest Konsortsiumile tekkinud kahju tekitamine põhjuslikus seoses Bindersi Konsortsiumilepingute p-dest 9 tuleneva Tööde teostamise kohustuse rikkumisega. Antud juhul ei ole Bindersi poolne Konsortsiumilepingute p-de 9 rikkumine mingil viisil vabandatav, mistõttu vastutab Binders vastava rikkumise eest

§ 103lg 1 lause 1 kohaselt.

Bindersi poolt võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumine Töövõtulepingu 1 lisa

1. g)muud lepingusse kuuluvad dokumendid sisaldab muuhulgas võtmeisikute loetelu, mille kohaselt oli koheselt pärast Töövõtulepingu sõlmimist töövõtja esindajaks ning projektijuhiks A. V., objektijuhiks J. F. ja kvaliteedijuhiks A. P.. Töövõtulepingu 2 lisas
2. g)muud lepingusse kuuluvad dokumendid sisalduv võtmeisikute loetelu nimetab projektijuhiks, objektijuhiks ja kvaliteedijuhiks samad isikud ning sillaehituse objektijuhiks A.s B.’i. Kõik nimetatud isikud olid Bindersi töötajad. Hanke ettevalmistamisel tehtud KP ja Bindersi vahelistest kokkulepetest tulenevalt oli Binders selliselt kohustatud tagama töövõtja esindaja-projektijuhi ja ka ülejäänud võtmeisikud kooskõlas FIDIC Üldtingimuste p-ga 4.3. Reaalselt ei taganud Binders ei töövõtja esindajatprojektijuhti ega muid võtmeisikuid. Siinkohal selgitab kohus, et FIDIC ehk I.konsultantide Rahvusvaheline Föderatsioon on koostanud Ehitustöövõtulepingu tingimused ehitus- ja I.itöödeks tellija antud projektlahenduse alusel. Need on käesoleval juhul aluseks nii KP, Bindersi kui Tellija vahelistele suhetele ja on originaalversioonis inglisekeelsena esitatud VIII kd tl 1-68 ja tõlge asub VIII kd tl 69-149. Puudused projektijuhi töös Töövõtulepingu 1
3. c)eritingimuste p 4.3 kohaselt peab töövõtja esindaja-projektijuht vastutama projekti üldise juhtimise eest ja täitma järgmisi põhiülesandeid:
4. a)koordineerima töövõtja projekti organisatsiooni tööd,
5. b)konsulteerima tööde teostamisega seotud küsimustes erinevate ametkondade ning organisatsioonidega, Lk 6 / 81
6. c)olema kättesaadav igal mõistlikul ajal koosolekute ja arutelude pidamiseks I.i, Tellija ning erinevate ametkondade ja organisatsioonidega,
7. d)tutvustama tööde kava ja progressi I.ile Tellijale erinevatele ametkondadele ning organisatsioonidele,
8. e)osalema progressi, objekti- ja tehnilistel koosolekutel ning tutvustama kava ja progressi
9. f)allkirjastama projekti progressi aruandeid,
10. g)lahendama võimalike lepingulisi ja administratiivseid probleeme I.i ja Tellijaga,
11. h)allkirjastama tehtud tööde akte ja tööde muudatusi. Samad kohustused on sätestatud töövõtja esindajale-projektijuhile ka Töövõtuleping 2
12. c)eritingimuste p-s 4.3. Seejuures sätestavad nimetatud punktid, et töövõtja esindaja-projektijuht ei saa eelpool loetletud ülesandeid ilma Tellija nõusolekuta volitada teistele isikutele. Samuti on vastavas sättes märgitud, et töövõtja ei või asendada lepingu tingimuste alusel kokkulepitud võtmeisikuid, sh töövõtja esindajat-projektijuhti, objektijuhti ja kvaliteedijuhti ilma Tellijat teavitamata, kes võib vaidlustada sellise asendamise Lepingust tulenevalt. KõneaL. riigihangete dokumentatsioon sätestab projektijuhi kohalolekule seega kõrgemad nõuded võrreldes FIDIC üldtingimustega, samuti on sätestatud täiendavad piirangud projektijuhi ülesannete edasidelegeerimisel. Selliselt ei ole ka FIDIC üldtingimuste p 4.3 kohaselt projektijuhi ülesannete delegeerimine võimalik, kuna FIDIC üldtingimuste p-s 4.3 sätestatud edasidelegeerimisõigusest on Töövõtulepingu 1
13. c)eritingimuste p 4.3 kohaselt tehtud loetletud ülesannetele erand. Vastavalt hankedokumentidele kooskõlas FIDIC regulatsiooniga on töövõtja esindaja-projektijuht keskse tähtsusega isik – tema kohalolek projekti elluviimisel on üsnagi suures ulatuses vajalik. Bindersi poolt nimetatud töövõtja esindaja-projektijuht A. V., kes on märgitud samuti hankelepingu dokumentides, ei ole aga tegutsenud FIDIC ega Töövõtulepingute nõuetega kooskõlas. Binders ei taganud töövõtja esindaja-projektijuhi kohustuste täitmist ei objektil kohapeal ega ka distantsilt. 22.01.2010 I.i kirjas nr A/2.1/008/11.0/jr märgitakse, et A. V. (projektijuht) ei ole tegelikus tööprotsessis osalenud ja kontakti ei olnud võimalik saada ühegi silla-, teede ehituse objektijuhi ega kvaliteediI.iga, kuigi vajadus selleks on igapäevane (IX kd tl 161). Samuti märgib I. 04.03.2010 teates A/6.1/089/15.1/jr, et senini ei ole Konsortsiumi poolt pakutud võtmemeeskonna ega erialaspetsialistiga (soojatrassi alltöövõtjaga) koostöövõimalust (I kd tl 110). Ka 16.03.2011 esitatud Tellija avalduse nr 1-1/09-01216/212 Töövõtulepingute lõpetamise kohta Lisad 1 ja 2 (I kd tl 111-126, avaldus edaspidi nimetatud ka Tellija taganemisavaldusena) viitavad puudulikule võtmeisikute tööle mõlema Töövõtulepingu raames. Nimetatud Lisa 1 kohaselt on Töövõtulepingu 1 raames projektijuht A. V. perioodil 16.10.2009-01.02.2011 toimunud 32-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud 27-l koosolekul. Nimetatud Lisa 2 kohaselt on Töövõtulepingu 2 raames projektijuht A. V. perioodil 20.11.2009-01.02.2011 toimunud 28-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud 24-l koosolekul. Samuti on I. viidanud töövõtja esindaja puudumisele nt 24.03.2010 pöördumises (I kd tl 127). Vastavas pöördumises märgitakse, et I. on palunud Konsortsiumil kaasata teisipäeviti toimuvatele objekti töökoosolekutele projektiga seotud võtmeisikud (A. V., J. F., A. P., I. P.), mida pole järgitud. Samuti rõhutas I., et objektil on pidevalt piisavalt probleeme ja tehnilisi küsimusi, mida pole ilma vastavate isikute kohalviibimiseta võimalik arutada. Sellest Lk 7 / 81 tulenevalt on tekkinud näiteks olukordi, kus I. on keeldunud menetlemast dokumentide tööversioone, kui neil puudub A. V.’e allkiri. Näiteks viidatakse 15.01.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuuaruande koosoleku protokollis nr 2 (I kd tl 129-133), et I. on esitanud Konsortsiumile pretensiooni, et kooskõlastamist vajavatel dokumentidel ei ole endiselt projektijuhi A. V.e allkirju. Samas protokollis tuletab I. meelde, et kogu projekti elluviimise eest vastutab projektijuht, kes peab olema kogu projektis toimuvaga kursis, mistõttu peavad I.ile esitatud taotlused käima läbi projektijuhi. Samuti on esinenud situatsioone, kus Tellija sisuliselt keeldus aktsepteerimast KP kui Konsortsiumi juhtivpartnerit Tellija jaoks Töövõtulepingute partnerina, kuna Tellija koostöö võtmeisikutega pole Konsortsiumi poolt tagatud. 12.03.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuuaruande koosoleku protokollis nr 4 (I kd tl 134-138) märgitakse, et hetkel ei osale vastutavad isikud töös. Protokolli kohaselt kardab I., et kuna töösse pole kaasatud lepingujärgsed võtmeisikuid, ei ole tagatud tööde kvaliteetne teostamine ning nõutud kontrollprotseduurid. Sama märgitakse ka 09.04.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuuaruande koosoleku protokollis nr 5 (I kd tl 139-141). Lisaks ilmneb vastavast protokollist I.i seisukoht, et kõik taotlused tulevad allkirjastada vastutavate isikute poolt ning seni, kuni võtmeisikuid ei ole ametliku taotlusega asendatud, ei ole põhjust isikute Mitteosalemiseks. Koosolekud I.iga on olnud oluliselt takistatud töövõtja esindaja ning teiste võtmeisikute puudumisest tingituna. Näiteks rõhutavad 16.06.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuukoosoleku protokollis nr 6 (I kd tl 142-144) I. ja Tellija, et võtmeisikud jälle ei osale koosolekul. Tellija sõnul peavad Hr. B., Hr. V., Hr. F. ja Hr. P. osalema igapäevases töös. Sama märgitakse ka 02.06.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuukoosoleku protokollis nr 7 (I kd tl 146-150) ja 02.07.2010 Pärnu ümbersõit, Läänepoolse ühenduse ehituse kuukoosoleku protokolli nr 6 (I kd tl 152-156). Vastavates protokollides selgitatakse lisaks: „Olukorda, kus pakkumuses toodud võtmeisikud ei osale reaalselt Töövõtulepingu täitmisel, võib pidada Töövõtulepingu oluliseks rikkumiseks. Tehniliste töökirjelduste p-s 1.1.17 on esitatud nõuded, millele projekti-, objekti- ja kvaliteedijuht peavad vastama. Töövõtja on esitanud võtmeisikute pädevust tõendavad CV-d ning andnud kinnituse, et eelviidatud neli isikut vastavad Tellija esitatud nõuetele. Võtmeisikute pädevus on hanke oluline tingimus, kuna sellest sõltub pakkuja kvalifitseerimine. Hanketingimustega võtmeisikutele nõuete seadmise eesmärgiks on tagada, et hankelepingut täidaks selleks vajalikku tehnilist ja kutsealast pädevust omavad isikud, keda Töövõtja on pakkumuses vastavale positsioonile välja pakkunud. Kui võtmeisikud ei osale töös, satub ohtu kogu hankelepingu eesmärgi saavutamine kuivõrd võtmeisikud ja neile esitatavad kõrgendatud nõudmised on üheks oluliseks töö kvaliteedi tagatiseks.“ Samuti nõudis Tellija juba nimetatud protokollides vastavalt lepingutingimuste täitmist ning hoiatas, et vastasel juhul hakatakse Konsortsiumi suhtes rakendama sanktsioone. Protokollides rõhutatakse, et peamised komplikatsioonid, mis on tekkinud projekti alguskuupäevast, on seotud just nimelt projekti juhtimisest, õigemini selle puudumisest. Protokollides on märgitud, (p 2.2) et projektijuhi ülesannete ringi kuulub muuhulgas töö organiseerimine, juhtimine ja erinevad konsultatsioonid. Küsimusele, millal hakkab A. V. täitma igapäevaseid töökohustusi, ei osanud ta vastata, kuna Bindersi juhtkond alles kujundab omapoolset nägemust olukorrast. 29.01.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse objektikoosoleku protokollis nr 7 (I kd tl 158-161) kordab I., et pakkumuses esitatud võtmeisikud ning Konsortsiumi partner Binders peavad osalema töös ning märkis, et nende asendamine on võimalik ainult erandjuhul. Protokolli kohaselt on Tellija nõue, et võtmeisikud, sh töövõtja esindaja, peavad osalema töökoosolekutel ja ka tööde igapäevases korraldamises. Sama kinnitavad I. ja Tellija Lk 8 / 81 29.01.2010 Pärnu ümbersõit, Lääne ühenduse ehituse objektikoosoleku protokollis nr 4 (I kd tl 162-164) ning rõhutavad, et vastavalt hankedokumentidele Tellija eeldas sellele vastutusrikkale objektile kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste ning arvestas lepingu sõlmimisel Bindersi laiaulatuslike kogemuste realiseerumisega ja Bindersi poolt kinnitatud isikute aktiivsema osavõtuga projektist. 23.04.2010 Pärnu ümbersõit, Läänepoolse ühendustee objektikoosoleku protokollis nr 6 (I kd tl 165-167) kinnitatakse, et I. peab oluliseks, et rahaliselt ligi 60% lepingu mahtu puudutaval dokumendil võiks olla projektijuhi allkiri, mis näitab, et Töövõtja projektijuht on teadlik sedavõrd olulisest lepingu täitmist puudutavast küsimusest. Sama dokumendi kohaselt on Tellijal ning I.il kahtlus, et projektijuht ei ole teadlik kõigist tema tööülesannete hulka kuuluvate toimetuste asjaoludest. Tellija ja I. on nimetatud objektikoosoleku protokollis seisukohal, et ametlik dokument on vaid see dokument, millele on alla kirjutanud vastutavad lepingulised isikud. Lisaks sellele, et töövõtja esindaja-projektijuht A. V. pole osalenud Tööde teostamiseks vajalikel koosolekutel, pole ta ka sisuliselt esitanud vastuväiteid olukordades, kus Tellija ja I. on oma volituste piire vastavalt FIDIC Üldtingimustele ületanud või kus nende nõuded pole olnud kooskõlas hankelepingu dokumentidega. Kui töövõtja esindaja pidi ajutiselt puuduma, siis oli Bindersi kohustuseks leida kohane asendaja. Puudused kvaliteedijuhi töös Töövõtulepingu 1 Lisa
14. e)Töökirjeldused (Tehnilised Töökirjeldused) p 1.1.17 c kohaselt peab Töövõtjal muuhulgas olema tööde teostamiseks vastavas punktis nimetatud nõuetele vastav kvaliteedijuht. Töövõtulepingu 2 Lisa
15. c)Eritingimused p 6.9 kohaselt peab Töövõtja Töö tegemisel muuhulgas kasutama tema poolt riigihanke hankemenetluses pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks esitatud kvaliteedijuhti. Kvaliteedijuhi ülesandeks ning otstarbeks on Konsortsiumi nimel tagada, et teostatavad tööd on kindla kokkulepitud kvaliteediga. Seetõttu on kvaliteedijuhi igapäevatöös oluline konstantne kontrollimine, millega oleks võimalik tagada, et teostatavas Töös ei esine kvaliteedi puudujääke. Tellija taganemisavalduse Lisa 1 kohaselt on Töövõtulepingu 1 raames kvaliteedijuht A. P. perioodil 16.10.2009-01.02.2011 toimunud 32-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud ainult 2-l koosolekul. Tellija taganemisavalduse Lisa 2 kohaselt on Töövõtulepingu 2 raames kvaliteedijuht A. P. perioodil 20.11.2009-01.02.2011 toimunud 28-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud ainult 2-l koosolekul. Tellija ja I. on ka korduvalt viidanud puuduvatele võtmeisikutele ning sellest tulenevatele probleemidele Tööde teostamises. 2009/2010 talvel viitasid Maanteemeti esindajad ja I. korduvalt probleemidele seoses võtmeisikute puudumisega objektil. 12.01.2010 teate kohaselt soovib I. kohtuda kvaliteediI.iga A. P. Mitte harvem kui kord kuus (IX kd tl 154-160). Samuti viidatakse 15.01.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuuaruande koosoleku protokollis nr 2, et I. sooviks saada vähemalt kord kuus kokku Töövõtja kvaliteedijuhiga, kuna oluline on kontakti loomine I.i kvaliteedijuhi ja Konsortsiumi kvaliteediI.i vahel, kuid viimast ei ole siiani Töövõtja pidanud vajalikuks kaasata. 12.03.2010 Pärnu ümbersõit, Lääne ühenduse ehituse kuuaruande koosoleku protokollis nr 3 (I kd tl 169-173) märgitakse I.i ettepanekutena, et I. ootab endiselt vastust kirjale võtmeisikute aktiivse osalemise kohta töö protsessis ning kinnitab, et hetkel on tarvilik kvalifikatsiooniga I.i aktiivne osalemine, sh kooskõlastamiseks esitatud materjalide sisulisel läbivaatamisel. Lisaks nõuab 04.06.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse objektikoosoleku protokolli nr 12 (I kd tl 174-176) Lk 9 / 81 kohaselt I., et töös osaleksid projekti järgsed isikud (Hr B. ja Hr P.). Lisaks kommenteerib I. 23.04.2010 Pärnu ümbersõit, Läänepoolse ühendustee objektikoosoleku protokollis nr 6: „KvaliteediI.i osalemine on endiselt jooksvalt vajalik. Pole põhjust, miks lepinguline kvaliteediI. ei peaks töös osalema. Probleeme on olnud nt muldkeha ehituse, tehnoloogilise tööde järjekorra, materjalide jm.“ Puudused objektijuhi töös Töövõtulepingu 1
16. e)Töökirjeldused (Tehnilised Töökirjeldused) p 1.1.17 b kohaselt peab Töövõtjal muuhulgas olema tööde teostamiseks vastavas punktis nimetatud nõuetele vastav objektijuht. Töövõtulepingu 2 Lisa
17. c)Eritingimused p 6.9 kohaselt peab Töövõtja Töö tegemisel muuhulgas kasutama tema poolt riigihanke hankemenetluses pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks esitatud objektijuhti. Objektijuhi ülesanneteks on korraldada, koordineerida ja kontrollida töid ehitusobjektil, tagada ja kontrollida alltöövõtjate ja Tellijatega sõlmitud lepingute täitmist, ehituskvaliteeti, ehitustehnoloogiat ja tähtaegset tööde täitmist, samuti korraldada dokumentatsiooni koostamist, kogumist ja säilitamist. Tellija taganemisavalduse Lisa 1 kohaselt ilmneb, et Töövõtulepingu 1 raames on objektijuht teede ehituse alal J. F. perioodil 16.10.2009-01.02.2011 toimunud 32-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud 14-l koosolekul. Tellija taganemisavalduse Lisa 2 kohaselt on Töövõtulepingu 2 raames objektijuht teede ehituse alal J. F. perioodil 20.11.2009-01.02.2011 toimunud 28-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud 12-l koosolekul. Seega ei ole J. F. suutnud täita oma ülesandeid objektijuhina, kuna osaledes isegi vähem kui pooltel kuu- ja objektikoosolekutel ei ole olnud võimalik tagada sujuvat Tööde korraldust ning koordineerimist. Puudused sillaehituse objektijuhi töös Töövõtulepingu 2 Lisa
18. c)Eritingimused p 6.9 kohaselt peab Töövõtja Töö tegemisel muuhulgas kasutama tema poolt riigihanke hankemenetluses pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks esitatud sillaehituse objektijuhti. Sillaehituse objektijuhi ülesanded on seejuures samad, mis eelnevalt nimetatud objektijuhil, kuid on konkretiseeritud sillaehitusele. Tellija taganemisavalduse Lisa 2 kohaselt on Töövõtulepingu 2 raames objektijuht sillaehituse alal A.s B. perioodil 20.11.2009-01.02.2011 toimunud 28-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud 8-l koosolekul. 09.04.2010 Pärnu ümbersõit Lääne ühenduse ehituse kuuaruande koosoleku protokolli nr 4 (I kd tl 178-180) kohaselt tõdeb I., et esmakordselt on koosolekul kohal Konsortsiumi poolne ametlik sillaehituse objektijuht A.s B.. I. peab oluliseks et nimetatud isik osaleks edaspidi ka sisulises töös. Samas viidatakse 07.06.2010 Pärnu ümbersõit, Läänepoolse ühendustee ehituse objektikoosoleku protokollis nr 7 (I kd tl 181-182) jätkuvalt, et I.i jaoks on probleem, et ei ole Töövõtjapoolset sillatööde spetsialisti. Seetõttu on võimalik asuda seisukohale, et ka sillaehituse objektijuht A. B. pole suutnud sujuvalt korraldada, koordineerida ja kontrollida Töid sillaehituse ehitusobjektil ega tagada ja kontrollida sillaehituse valdkonna alltöövõtjatega sõlmitud lepingute täitmist, ehituskvaliteeti, ehitustehnoloogiat ja tähtaegset tööde täitmist, kuna on osalenud vähem kui 1/3 kuu- ja objektikoosolekutel. Osaledes niivõrd vähestel koosolekutel, pole olnud võimalik ka korraldada nõuetekohast dokumentatsiooni koostamist, kogumist ja säilitamist. Seetõttu on vajalik rõhutada, et tulenevalt Bindersi kohustuste rikkumisest võtmeisikute korrakohase töö Lk 10 / 81 tagamisel tegelikkuses sillaehituse töödega ei alustatudki. Bindersi rikkumiste mõju Kuigi KP üritas hea usu põhimõtet järgides vähendada Konsortsiumile tekkivat Bindersi Konsortsiumilepingute p-de 9 rikkumisest tulenevat kahju, siis on Bindersi poolt Töövõtulepingute sõlmimise järgselt Tööde teostamisest keeldumine ning võtmeisikute Mitte tagamine siiski põhjustanud Konsortsiumile olulisi rahalisi kaotusi. Võtmeisikute puudumisest tingitud viivitus ning puudused Tööde kvaliteedis Olukorras, kus ühispakkujad Binders ja KP on juba sõlminud Tellijaga hankelepingu, moodustavad võtmeisikute suhtes esitatud tingimused hankelepingu osa ja seega kujutavad endast ühispakkujate lepingulist kohustust kasutada hankelepingu täitmiseks just nõutud kvalifikatsiooniga võtmeisikuid. Veelgi enam ei oleks võtmeisikute vahetamine olnud nii või teisiti võimalik, kuivõrd juba ühispakkumuse esitamisel oli nii KP-le kui ka Bindersile selge, et vajalikele kvalifitseerimisnõuetele vastavate spetsialistide kaasamine KP poolt ei ole mõistlikult võimalik. Samas ei ole Binders taganud objekti võtmeisikute vajalikku koostööd, nimetatud isikute viibimine objektil oli ebapiisav. Selliselt tekitas Bindersi kohustuse tagada võtmeisikud objektil rikkumine lisaprobleeme Tööde teostamises, takistas Tööde teostamise kiiret käiku ning põhjustas selliselt viivitusi Tööde valmimises. Võtmeisikute puuduliku osalemise tõttu Töövõtulepingute täitmisel on Konsortsium kaotanud Töövõtulepingute täitmisel ja Tööde teostamisel oluliselt aega. Võtmeisikute puudumisest tingitud tagajärgedele pöörab tähelepanu ka I. oma kirjas KP-le kuupäevaga 10.06.2010 (I kd tl 184-188, see oli vastus 27.04.2010 KP pretensioonile, vt allpool), märkides, et peamine ning olulisim kriitika puudutab Töövõtja lepingujärgse võtmemeeskonna – projektijuht A. V., kvaliteedijuht A. P., teede ehituse objektijuht J. F. ja ka sillaehituse objektijuht A.s B. (Läänepoolse ühendustee ehitus) puudumist igapäevase töö korraldamisel, mille tõttu ei vasta tööde organiseerimine ning juhtimine kvaliteedi plaanis kinnitatud struktuurile. Samuti kinnitab I. vastavas kirjas, et nimetatud probleemile on tähelepanu pööratud kõigil progressi koosolekutel. 25.06.2010 edastas Maanteeamet vastuse KP pretensioonile ja omapoolse pretensiooni töövõtja tegevusele, sh märkides, et lepingutega sätestatud vastutavad võtmeisikud ei osale tegelikus tööprotsessis. Pidevalt puuduvad objektilt vastutavad isikud (projektijuht, objektijuht teede ehituse alal, objektijuht silla ehituse alal, kvaliteedijuht), mistõttu ei saa nad täita oma lepingujärgseid ülesandeid. Nt projektijuht A. V. on viibinud igal korralisel objektija kuuaruande koosolekul, kuid kõige kriitilisemas ajapuuduses oleva Sauga silla ehituse objekti juht A.s B. viibis esimest korda objekti koosolekul 09.04.2010, ehk alles 4,5 kuud pärast tööde alustamist (IX kd tl 169-175, lk 4 p 1). Lisaks sellele märgib Tellija oma taganemisavalduse Lisa 2 p-s 2.5.1, et üks väga oluline Töö, mis Töövõtulepingu 2 esemeks olevatest Töödest on tänaseni teostamata, on Sauga silla ehitus. Tellija leiab vastavas punktis, et Töövõtja on Sauga silla ehitustöödega põhjendamatult viivitanud. Tööprogrammi kohaselt pidi Töövõtja alustama Sauga silla ehitustöödega 01.02.2010. Paraku ei ole Töövõtja nende töödega sisuliselt alustanud tänaseni. Teostatud on üksnes ettevalmistustööd vaivundamendi rajamiseks. Lk 11 / 81 Sama dokumendi p-s 2.5.2 asub Tellija seisukohale, et Tellija hinnangul on Sauga sillaehitustöödega alustamise niivõrd ulatusliku viibimise tinginud esmalt see, et Töövõtja poolne sillaehituse eest vastutav objektijuht hr B. ei ole piisavalt osalenud Tööde organiseerimisel ja korraldamisel. Tellija viitab, et seda kinnitab muuhulgas hr B.i väga puudulik osalemine asjaomastel koosolekutel. Sealjuures märgib Tellija, et esimest korda osales hr B. objekti koosolekul alles 09.04.2010 ehk peaaegu 5 kuud pärast Lepingu kohast Tööde alustamiskuupäeva ja enam kui 2 kuud pärast tööprogrammikohast sillaehitustööde alguspäeva. Reaalselt alustas hr B. Sauga sillaehitusega seonduvate lepinguliste kohustuste täitmisega aga alles 2010.a augustis, pärast seda, kui Töövõtja oli senise liiderpartneri KP vahetanud Bindersi vastu. Seega alustas hr B. sisulist Sauga sillaga seonduvate lepinguliste kohustuste täitmisele suunatud tegevust alles 7 kuud pärast tööprogrammis ettenähtud sillaehituse algusaega. Asjaolu, et Binders pole suutnud nõuetekohase hoolsusega tagada võtmeisikute olemasolu Tööde teostamise protsessis, on põhjustanud KP-l täiendavaid kulusid ning on kahjustanud Konsortsiumi võimekust täita oma kohustusi nõuetekohaselt. Selliselt on võtmeisikute puudumine põhjustanud otseselt Tööde teostamisel viivitust ning ebakvaliteetset Tööd. KP suuremast tööfrondist tingitud viivitus ja puudused Tööde kvaliteedis Pakkumuse esitamisel lähtuti eeldusest, et Töid teostavad põhiliselt siiski KP ja Binders. Sellega kooskõlas ei sisalda Töövõtulepingu 1 lisasse
19. g)muud lepingusse kuuluvad dokumendid kaasatud alltöövõtjate loetelu ega ka Töövõtulepingu 2 lisasse
20. g)muud lepingusse kuuluvad dokumendid kaasatud alltöövõtjate loetelu ühegi alltöövõtja nimetust. Sellest hoolimata oli KP sunnitud Bindersi Töövõtulepingute sõlmimise järgselt Tööde teostamise kohustuste rikkumisest tulenevalt sõlmima hulgaliselt alltöövõtulepinguid kompenseerimaks Bindersi kohustuste rikkumist. Alltöövõtulepingute sõlmimisel ei olnud aga tõusvast majandussituatsioonist võimalik saavutada kokkuleppeid niivõrd soodsate lepinguhindadega, mis oleks taganud samaväärse kokkuhoiu võrreldes olukorraga, kus Töid oleksid määravas ulatuses teostanud Binders ja KP. Selliselt ilmnes, et tööde teostamine on mõlemale koostööpartnerile kahjumis. Lisaks sellele märgib I. oma 10.06.2010 kirjas KP-le (I kd tl 184-188), et tööde killustamine erinevate alltöövõtjate vahel on komplitseerinud alltöövõtjate omavahelist kommunikatsiooni ning tekitanud küsimusi tööde teostamise tehnoloogilistes aspektides. Selliselt oli suurem osa Tööde teostamise viivitusest tingitud just alltöövõtjate kasutamisest, mille vajadus on tingitud Bindersi poolsest Tööde teostamise kohustuse rikkumisest. Ka Tellija taganemisavalduse Lisa 2 p-s 2.4.1 märgitakse, et tööprogrammist tekkinud mahajäämuse üheks põhjuseks on olnud Töövõtja rikkumised nõuetekohase kvaliteedi tagamisel nii teostatud Töödes kui ka kasutatud materjalides. Sama dokumendi p-s 2.4.2 märgib Tellija, et Töövõtja vastutavate spetsialistide puudulik osalemine Töövõtulepingu 2 täitmises (eriti täitmise algusfaasis) on negatiivselt mõjutanud nii teostatud Tööde kui ka kasutatavate materjalide kvaliteeti. Töövõtja vastutavate võtmeisikute tegevusetus Töövõtulepingu 2 täitmise juhtimisel ja teostatavate Tööde ning materjalide kvaliteedi kontrollil on toonud kaasa:
21. a)ebakvaliteetsete Tööde teostamise;
22. b)ebakvaliteetsete materjalide kooskõlastamiseks esitamise koos korrektselt vormistamata ning puuduliku dokumentatsiooniga;
23. c)kasutatavate materjalide Mittevastavuse kooskõlastatud materjalide nõuetele. Lk 12 / 81 Vastavalt Tellija taganemisavaldusele on ka nimetatud puudujäägid oluliseks Tellija poolt Töövõtulepingutest taganemise põhjusteks. Samas märgivad hagejad, et 2010. aasta aprillis oli mahajäämus siiski suhteliselt väike, kuna KP suutis oma heauskse tegevusega oluliselt vähendada Bindersi rikkumistest tingitud viivituste pikkust ning kahjude suurust. KP püüdlused Konsortsiumil tekkivaid kahjusid vähendada KP püüdlused asuda Töövõtulepinguid täitma Konsortsiumilepingute p-d 10 sätestavad konkreetselt, et pooled on kohustatud hanke võitmise järgselt sõlmima Töövõtulepingute täitmise perioodiks detailsema lepingu, mis pidi arvestama Konsortsiumlepingu põhimõtteid ning millega pidi määratletama täpsed töölõigud ning mis pidi kehtima kuni Töövõtulepingute täitmiseni ning Tellija poolt Konsortsiumi lepinguliste kohustuste täitmise aktsepteerimiseni. KP tegi vahetult pärast hanke võitmist ja enne Põhilepingu sõlmimist Bindersile ettepaneku detailsema konsortsiumlepingu sõlmimiseks, sh pakkus välja tööjaotuse, kuid Binders ei aktsepteerinud pakkumist ega esitanud ka omapoolset pakkumist. KP tegi pärast Töövõtulepingute sõlmimise keerukat protsessi Bindersile korduvaid suulisi ettepanekuid sõlmida konkreetsem konsortsiumileping. 2009. aastal toimusid mitmed kohtumised Bindersiga, milles KP väljendas soovi sõlmida detailsem konsortsiumileping. KP tegevdirektor A. K. on kohtunud Bindersi esindajatega. Samuti on A. K., K. M. ja T. K. kohtunud Bindersi esindajatega ning teinud pakkumise sõlmida detailsem konsortsiumileping. Kõik KP pakkumised on jäänud vastuseta. Viimase võimalusena tegi KP 2009.a detsembris Bindersile pakkumise sõlmida konsortsiumileping, mille alusel oleks jäänud enamus Töid KP teostada, et vähendada potentsiaalseid kahjunõudeid, mis tulenevad Bindersi kohustuste rikkumisest. Vastava venekeelse koostöökokkuleppe projekti saatis 22.12.2009 A. K. KP nimel Bindersile. 2010. aasta jaanuaris toimusid KP ning Bindersiga kohtumised ning kohtumistel saadi suuliselt Bindersilt tagasiside, et nende õigusnõustajad analüüsivad kokkuleppe projekti ning et tagasiside antakse 2010. a jaanuariks. Vastavat tagasisidet aga ei tulnudki. Binders pole teinud ühtki püüdlust sõlmida konsortsiumilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks detailsemat konsortsiumilepingut. Tulenevalt sellest, et Binders pole võtnud samme detailsema konsortsiumilepingu sõlmimiseks ega vastanud ka KP vastavatele pakkumustele, on Binders rikkunud Konsortsiumilepingute p 10. See on viinud olukorrani, kus KP pidi täitma enamus Töid, kaasa arvatud sellised tööd, mis Konsortsiumilepingute kohaselt langesid Bindersi vastutusalasse. Samuti on KP igati proovinud Bindersi poolsetest rikkumistest hoolimata leevendada vastavate rikkumiste mõju Tellija ja Konsortsiumi vahelistele suhetele. Selliselt esitas KP Konsortsiumi nimel Tellijale ja I.ile näiteks 29.04.2010 pretensiooni seoses I.i tegevusega Pärnu ümbersõidu objektidel (I kd tl 189-198), millega lootis leevendada Konsortsiumi probleeme I.i ning Tellijaga. Katsed Bindersiga ühendusse astuda ja võtmeisikud objektile saada KP esindajad on teinud korduvaid katseid võtmeisikute puudumisest tingitud probleemset olukorda lahendada. Näiteks esitas KP Tellijale ja I.ile 27.04.2010 taotluse nõusoleku andmiseks projektijuhi vahetamiseks Pärnu ümbersõidu objektidel, millega palus anda Lk 13 / 81 nõusolekud töövõtja esindaja-projektijuhi A. V.’e vahetamiseks P. H. vastu (I kd tl 199-202). Kuigi KP on teinud korduvaid püüdluseid asendada operatiivselt oma kohustusi Mittetäitvaid Bindersi võtmeisikuid KP poolsete esindajatega, siis on vastavad katsed olnud edutud, kuna võtmeisikute tegevuse asendamisega pole nõustunud ei Tellija ega I.. Selliselt on KP tegelenud igapäevaselt Bindersi tööde teostamise ning võtmeisikute tagamise kohustuste täitmisega ning seda olukorras, kus Bindersi kaasabi on Töövõtulepingute kohaselt möödapääsmatult vajalik. KP esitas Bindersile 27.04.2010 pretensiooni seoses lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega (lätikeelne I kd tl 203-210, tõlge III kd tl 94-100). Vastavas pretensioonis rõhutas KP, et Bindersi ja KP vahelisi suhteid reguleerivad Konsortsiumilepingud, millest tulenevad kohustused on jätkuvalt kehtivad, ning märkis, et detailsem konsortsiumileping puudub vastaval hetkel pelgalt Bindersi hoolimatusest tulenevatel asjaoludel. Lisaks viitas KP mitmetele Bindersi poolsetele lepingurikkumistele:
24. a)Bindersi keeldumine sõlmida detailsemat konsortsiumilepingut vastavalt Konsortsiumilepingute p-dele 10;
25. b)keeldumine teostada töid 50% ulatuses vastavalt Konsortsiumilepingute p-dele 9;
26. c)võimetus tagada võtmeisikute nõuetekohane tööd;
27. d)hea usu põhimõtte rikkumine. Nimetatud rikkumistest tulenevalt nõudis KP 27.04.2010 esitatud pretensioonis, et Binders sõlmiks KP-ga detailsema konsortsiumilepingu; et Binders alustaks koheselt Tööde teostamisega 50% ulatuses ning et Binders käituks edaspidi heas usus. Samuti märkis KP täpsustavalt, et Binders on kohustatud koordineerima Konsortsiumi seisukohti, kommunikatsiooni ning positsioone seoses Tellijaga. Lisaks selgitas KP täiendavalt Bindersi vastutust Konsortsiumil tekkiva kahju eest pooles ulatuses. KP kinnitas nimetatud pretensioonis, et kui Binders koheselt oma tegevust Konsortsiumilepingust tulenevate kohustustega kooskõlla ei vii, siis on KP sunnitud Konsortsiumi juhtivpartneri positsioonist loobuma ning andma ka kogu Tööde teostamise edaspidi Bindersi täita. Bindersi poolne hea usu põhimõtte rikkumine Vastavalt

§-le 6 tuleb lepingulisi kohustusi täita heas usus. Ka

§ 76

lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. See tähendab, et KP ja Binders peavad üksteise suhtes oma mistahes kohustusi täites käituma hea usu põhimõtte kohaselt. KP on käitunud igati hea usu põhimõttega kooskõlas, esitades korduvalt Bindersi eest Tellijale lepitavaid vabandusi. KP tegi, nagu varasemalt kirjeldatud, korduvaid püüdlusi sõlmida detailsemat konsortsiumilepingut Bindersiga. Samuti on KP täitnud Bindersi eest Tellija nõude esitada kõik tagatised, kui Binders vastava kohustuse täitmisega Tellija ees viivituses oli. KP on taganud asenduspersonali ehitusobjektil, et püüda vähendada Bindersi võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju, ning alltöövõtjate kaasamise, et vähendada Bindersi Tööde teostamise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju. Kahjuks ei ole aga Binders käitunud KP suhtes samal määral hea usu põhimõttest lähtuvalt. Binders on ilma eelneva KP-ga konsulteerimiseta ja teavitamiseta Tellija esindajate ees teinud KP otsuseid ning tegevust halvustavaid väiteid, Bindersi esindajad on teinud ka kahjustavaid väiteid KP võimete, kompetentsi ja reputatsiooni kohta. Lisaks on Bindersi esindajad suhelnud I.iga viisil, mis on KP esindajatele vastuvõetamatu, kuna ei võimalda arutelude Lk 14 / 81 sisust ning püstitatud küsimuste sisu mõista. Konsortsiumilepingute kohaselt tuleb omavahelised vaidlused lahendada läbirääkimiste käigus. Veelgi enam, Binders oleks pidanud tagama, et avaldatud informatsioon, väited ja kommunikatsioon Tellijaga ja I.iga on KP-ga eelnevalt kooskõlastatud. Seetõttu on KP seisukohal, et kuigi KP on hea usu põhimõtte kohaselt püüdnud Konsortsiumil tekkivaid kahjusid vähendada, siis Binders on korduvalt tegutsenud hea usu põhimõttega vastuolus – on kahjustatud Konsortsiumi ja KP positsiooni Töövõtulepingute täitmisel ning ka üldistes suhetes ja kommunikatsioonis Tellijaga. 1.3. Konsortsiumi juhtivpartneri vahetus Suhtlus Tellijaga ja detailsema konsortsiumilepingu sõlmimine 2010. aprilliks oli kujunenud olukord, kus Tellija keeldus aktsepteerimast mistahes dokumente, millel puudusid Bindersi poolsete võtmeisikute allkirjad. Nii oli sisuliselt võimatu KP-l suhelda Tellijaga ilma Bindersi kaasabita. Nagu varasemalt põhjendatud, selgitas seetõttu KP juba 27.04.2010 Bindersile esitatud pretensioonis, et kui too oma Konsortsiumilepingulisi kohustusi ei täida, on KP sunnitud juhtivpartneri rollist loobuma. I.i kaudu sai KP-le teatavaks, et Binders on alustanud otsekõnelusi seoses tööde edasise jätkamisega Tellijaga. Seega tekitas Binders esmalt olukorra, kus suhted Tellijaga pingestusid järjest põhjusel, et Binders ja Bindersi teenistuses olevad Töövõtulepingute täitmise võtmeisikud ei osalenud Töövõtulepingute täitmisel ning Binders asus seejärel otse Tellijaga arutama võimalikke muudatusi Töövõtulepingute täitmisel nii, et KP ei olnud teadlik vastavate läbirääkimiste sisust, ajast ega mõjust Töövõtulepingute täitmisele. Veelgi enam, I.i personali selgituste kohaselt esitas Binders KP suhtes halvustavaid ja KP mainet kahjustavaid väiteid ning seda olukorras, kus lõppastmes olid kõik võimalikud puudused Töövõtulepingute täitmisel omistatavad vaid Bindersile. Binders ei informeerinud KP-d oma kavatsustest ja ettepanekutest Tellijaga suhtlemisel. Selliselt oli juhtivpartneri vahetuse vajadus tingitud eelkõige Bindersi poolsetest rikkumistest, mis muutsid võimatuks Tööde teostamise seniste Konsortsiumi liikmerollide jaotusega. 07.05.2010 toimus kokkusaamine ning nõupidamine kõigi kolme osapoole – KP, Bindersi ning Tellija – esindajatega. Seejuures ei saanud KP mingil viisil Bindersiga enne kokkusaamist ühendust, et selgitada oma ühiseid positsioone Konsortsiumi huvide kaitsmisel. Küll aga kinnitas Tellija, et on olnud Bindersiga ühenduses ning Binders osaleb nõupidamisel. Selliselt ei tegutsenud Binders Konsortsiumi huvides vaid asus vahetult ilma KP-ga konsulteerimata suhtlema Tellijaga. Vastava koosoleku protokolli (II kd tl 2-4) p-s 3a viitab Tellija, et objektidel puuduvad kvalifitseeritud spetsialistid. Samuti märgib Tellija, et Lepingus ja tööprogrammis esitatud võtmeisikud on väga suurte kogemustega ja kompetentsusega, kuid praktiliselt nad ei osale lepingulistes töödes. Nimetatud kokkusaamisel avaldas Binders soovi võtta endale juhtivpartneri roll Konsortsiumis, kusjuures juhtivpartneri rolli saamise seadis Binders edasise koostöö teostamise eeltingimuseks. Kokkusaamisel väljendasid oma nõusolekut Bindersi valimisele Konsortsiumi juhtivpartneriks ka Tellija ning KP. Selliselt lepiti sisuliselt kokku, et Binders võtab endale juhtivpartneri rolli. Tellija andis 07.05.2010 toimunud koosolekul Konsortsiumile tähtaja 21.05.2010, millal pidi olema sõlmitud detailsem konsortsiumileping selle kohta, kuidas toimub Konsortsiumi juhtivpartneri vahetus. Lk 15 / 81 Pärast 07.05.2010 kokkusaamist oli siiski kogu initsiatiiv detailsema konsortsiumilepingu sõlmimiseks KP käes. KP tegi kõiki võimalikke püüdlusi, et kokkusaamisel suuliselt kokku lepitud lubadusi Bindersi ning Tellija ees täita. Nii edastas KP Bindersile oma esimesed ettepanekud juba 11.05.2010. Binders esitas esimest korda oma sisulised ettepanekud juhtivpartneri rolli ülevõtmise osas 11 päeva pärast nõupidamist, alles 18.05.2010 õhtul, kui kokkulepitud tähtajani oli jäänud 3 tööpäeva. Samal ajal jätkus objektil olukord, kus Bindersi teenistuses olevad võtmeisikud jätkuvalt ei osalenud Töövõtulepingute täitmisel vajalikus mahus. KP ja Binders jõudsid kompromissini ning 28.05.2010 sõlmiti KP ja Bindersi poolt Hankemenetlusest ühise osavõtu ja Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ehituslepingu täitmise Konsortsiumilepingu Uus redaktsioon (inglise-venekeelne I kd tl 73-91, tõlge III kd tl 76-84) ja Hankemenetlusest ühise osavõtu ja Pärnu ümbersõidu läänepoolse ühendustee ehituslepingu täitmise Konsortsiumilepingu Uus redaktsioon (inglise-venekeelne I kd tl 92109, tõlge III kd tl 85-93 edaspidi Kokkulepped või Uued Konsortsiumilepingud). Kokkulepete p-de 2 kohaselt pidi Binders võtma endale juhtivpartneri rolli ning alustama kohustuste täitmisega 14.06.2010. 28.05.2010 Kokkulepetega lepiti kokku:

1. a)Edasine suhtlus tellijaga toimub ainult läbi Bindersi, kuid Binders kaasab suhtlusesse KP. Pooltevahelistes suhetes on Binders juhtivpartneriks alates 14.06.2010. Juhtivpartneri rolli saamine oli Bindersi Kokkulepetega nõustumise eeltingimuseks.
2. b)Binders korraldab 2 nädala jooksul (hiljemalt 13.06.2010) KP ettemaksugarantiide andmise asendamise Bindersi ettemaksugarantiidega ning saab vastu KP-lt ettemaksud (Ehitajate tee osa rahas, Lääne ühenduse osa tasaarvestuse teel). Ka ettemaksugarantiide asendamine kaasati Kokkulepetesse Bindersi nõudel.
3. c)Binders korraldab 13.06.2010 KP antud teostusgarantiide osalise 50%-lise asendamise Bindersi teostusgarantiide vastu.
4. d)Pooled mõõdavad üle KP teostatud töö mahu. Kokkulepe tulenes Bindersi nõudest.
5. e)Pooled sõlmivad alltöövõtulepingud. Bindersi soovil fikseeriti konkreetselt KP poolt teostatavad tööd, nende maksumus ning Tellijalt saadavad summad vastavate tööde osas ning seeläbi ka KP poolt kandmisele kuuluv lõplik kahjumiosa Töövõtulepingute täitmisel (Alltöövõtulepingute lisad).
6. f)Kõikide tööde viivitusest tekkinud Tellija nõuded tasuvad pooled vahekorras 50/50. 07.05.2010 koosoleku protokolli kohaselt pärast konsortsiumilepingu ümbertegemist, kui Binders on juhtivaks partneriks nimetatud, on Binders 1-2 nädala jooksul tulemas Pärnusse täisjõus (mobiliseeritakse tehnika ja vastavad töötajad) ning tegelemas ühise tegevuse huvides. Selliselt leppisid KP ja Binders protokolli kohaselt koosolekul kokku, et Konsortsiumilepingu muutmise järgselt, hiljemalt 05.06.2010 alustab Binders täisjõududega töödega. Seni pidid protokolli kohaselt tööd jätkuma KP organiseerimisel, kuid Bindersi vastutavate spetsialistide juhtimisel. Siinjuures sai aga peatselt selgeks, et Binders viivitab põhjendamatult liiderpartneri rolli ülevõtmisega seotud toimingute tegemisega. Hiljem on selgunud, et Binders alustas koheselt pärast 28.05.2010 (reede) lepingute sõlmimist ehk juba 31.05.2010 (esmaspäev) vastavate kokkulepete rikkumist – esitades Tellijale ebaseaduslikke nõudmisi, KP-d sellest teavitamata ja KP-d kaasamata ning tekitades sellega reaalse ohu põhilepingute ülesütlemiseks Tellija poolt. Lk 16 / 81 Pärast 28.05.10 toimunud allkirjastamisi esitas KP aga juba alates 31.05.2010 Bindersile korduvalt päringuid edasise tegevuskava kohta, Tellijaga suhtlemise progressi kohta ning selle kohta, kas KP saab omalt poolt veel midagi Tööde parimaks teostamiseks ära teha (vt nt ekirjad 31.05, 01.06, 03.06. 08.06, 16.06, inglisekeelsetena II kd tl 5-13, tõlked III kd tl 101115). Sisulisi vastuseid seoses teostus- ja ettemaksugarantiidega ning Bindersi juhtivpartneriks vormistamisega Tellija ees ei antud. Kokkuvõtlikult tegeleti juunis tulemuslikult vaid KP teostatud tööde mahu fikseerimisega ning KP ja Bindersi vaheliste alltöövõtulepingutega. Ettemakse-garantiide andmine hilinenult Kokkulepete p-de 8 kohaselt pidi Binders korraldama hiljemalt 13.06.2010 KP ettemaksugarantiide andmise asendamise Bindersi ettemaksugarantiidega ning KP antud teostusgarantiide osalise 50%-lise asendamise Bindersi teostusgarantiidega. Bindersi poolt esitati lõpuks: a)12.08.2010 ehk 60-päevase hilinemisega (vt 28.05.2010 Kokkulepete p 8) ettemaksegarantii nr 01T2023526800, väljastatud Nordea Bank Finland plc poolt kogusummas 1 196 245.66 eurot Töövõtulepingust 1 tulenevate kohustuste tagamiseks (II kd tl 14); b)10.12.2010 ehk 180-päevase hilinemisega (vt 28.05.2010 Kokkulepete p 8) ettemaksegarantii nr 2000/47/OD/GAR/7782, väljastatud Nordea Bank Finland plc poolt kogusummas 303 269.43 eurot Töövõtulepingust 2 tulenevate kohustuste tagamiseks (II kd tl 15-16). Täitmistagatis-nõudegarantii Mitteandmine Kokkulepete sõlmimise järgselt jäid Tellijale lisaks ettemaksegarantiidele varemmainitud KP esitatud täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009026453, väljastatud AS SEB Pank poolt kogusummas 1 196 245.66 eurot Töövõtulepingust 1 tulenevate kohustuste tagamiseks ja täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009031335, väljastatud AS SEB Pank poolt kogusummas 415 304.43 eurot Töövõtulepingust 2 tulenevate kohustuste tagamiseks. Bindersi esitatud ning Nordea Bank Finland plc poolt väljastatud garantiid tagasid seejuures Konsortsiumi kohustust tagastada Tellijale see osa Töövõtulepingute alusel saadud ettemaksust, mida ei ole tasaarvestatud Konsortsiumi poolt teostatud Tööde maksumusega. AS-i SEB Pank poolt antud garantiid tagasid Konsortsiumi muid kohustusi. Samas on selge, et Binders ületas ettemaksegarantiide asendamiseks ettenähtud tähtaega (13.06.2010) märgatavalt ning samuti ei suutnud Kokkulepete kohaselt korraldada KP antud teostusgarantiide osalist 50%-list asendamist Bindersi teostusgarantiidega. Kuigi KP poolt enne Kokkulepete sõlmimist antavad täitmisgarantiid tuli Bindersi poolt 13.06.2010 asendada 50% ulatuses, ei täitnud Binders vastavat kohustust. Selliselt tekitas Binders olukorra, kus Töövõtulepingute täitmine ja kehtimajäämine oli ohus otseselt Bindersi tegevuse ja tegevusetuse tulemusena ning Bindersi tegevuse tulemusena loobus KP juhtivpartneri rollist, kuid Tellija võimalikud nõuded rahuldataks vastaval hetkel siiski esmajärjekorras just KP antud täitmistagatiste alusel. Vastav oht ka realiseerus, kuna Tellija sai AS-lt SEB Pank 07.10.2011 väljamakse täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009026453 alusel (II kd tl 17-18) ja 27.09.2011 väljamakse täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009031335 alusel (II kd tl 19). Lk 17 / 81 1.4. Konsortsiumi toimimine alates 2010. aasta maist KP Tööde teostamine Bindersi nõudel sõlmiti Kokkulepete järgselt KP töölõigu akteerimiste ja rahaliste arvelduste reguleerimiseks alltöövõtulepingud. Poolte vahel on sõlmitud kaks alltöövõtulepingut: Ehitajate tee ehituse leping (edaspidi Alltöövõtuleping 1, venekeelne II kd tl 20-35, tõlge III kd tl 116-133) ja Läänepoolse ühendustee ehituse leping (edaspidi Alltöövõtuleping 2, venekeelne II kd tl 36-50, tõlge III kd tl 134-151, edaspidi vastavad lepingud koos nimetatud Alltöövõtulepingud). Alltöövõtulepingute p 3 sätestavad, et Alltöövõtulepingu allkirjastamine ja selle tingimused ei mõjuta Konsortsiumilepingu sätteid, tähtaegu ja tingimusi. Sama sätte kohaselt ei saa olla poolte vastutus, mis tuleneb Konsortsiumilepingust, käesoleva Lepingu mistahes sätte poolt mõjutatud ja/või piiratud. Üheks peamiseks kokkuleppeks KP ning Bindersi vahel oli 28.05.2010 Kokkulepetega see, et KP vastutus piirati selgelt töölõikude osas kui ka rahaliselt ära. KP oli kohustatud lõpuni tegema juba sõlmitud alltöövõttudega Tööd. KP tööd sätestati konkreetselt Alltöövõtulepingute lisades. Alltöövõtulepingute p-d 4.1 sätestavad, et KP kohustub teostama vaid KP töid. Alltöövõtulepingute p-de 1 kohaselt on KP Tööd kõik tööd ja kohustused, mis peavad olema teostatud vastavalt KP alltöövõtulepingutele, nagu määratud lepingu lisas nr 2, ja mis sisaldavad mistahes ehitustöid ja kogu vajalikku materiaalset varustust ning KP Tööde asjakohase teostamise ja nende Töövõtjale ja Tellijale üleandmise jaoks vajalikke kulusid, kuid ei piirdu nendega. Bindersi poolt 04.10.2010 allkirjastatud võlatunnistuse (inglisekeelne II kd tl 51, tõlge III kd tl 152) kohaselt teostas KP Alltöövõtulepingu 1 raames töid 2010 aasta maist-juulini 6 152 112.14 EEK väärtuses ning augustis kokku 7 334 866.04 EEK väärtuses. Sama võlatunnistuse kohaselt teostas KP Alltöövõtulepingu 2 raames töid 2010 aasta maist-juulini 4 273 615.91 EEK väärtuses ning augustis kokku 1 586 114.50 EEK väärtuses. Lisaks teostas KP 2010 septembris lisatöid seoses reostunud pinnase eemaldamisega Alltöövõtulepingu 2 alusel 1 439 075 EEK väärtuses (vastav alltöövõtja AS Epler & Lorenz lisatööde akt ning arve on tl II kd tl 52-53), vastavad tööd akteeriti ja tasuti Tellija poolt Bindersile, kuid Binders ei ole vastavate tööde eest tasutud KP’le ega ka otse vastavaid töid teostanud KP alltöövõtjale. Seega on Binders võlatunnistusega kinnitanud, et KP teostas vastavalt Alltöövõtulepingutele KP Tööd nõuetekohaselt ning esitas need Bindersile üleandmiseks. Tööde teostamine ja nende nõuetekohasus on täiendavalt tõendatud asjaoluga, et Binders andis juhtivpartnerina samad tööd ka Tellijale üle ning sai Tellija käest KP teostatud tööde eest tasu. Sellele vaatamata ei teinud Binders edasimakseid KP-le (ega KP alltöövõtjatele), kuigi maksmise eeldused olid täidetud. Bindersi tööde teostamine

§ 583

lg 1 kohaselt võib seltsingulepinguga seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele. Sellega kooskõlas määrati esialgu Konsortsiumilepingute p-de 3 kohaselt KP juhtivpartneriks hankemenetluses ja hankelepingu täitmisel. Kokkulepete p-de 2 kohaselt võtab aga Binders endale juhtivpartneri rolli ning alustab kohustuste täitmisega alates 14.06.10. Lisaks on Kokkulepete p-des 3.a sätestatud, et juhtivpartnerile on antud ainuisikuline õigus esindada Konsortsiumi ja selle liikmeid suhetes Tellijaga, ja selle täievoliliste esindajatega. RHS § 12 lg 5 tuginevalt eeldatakse, et ühispakkujate volitatud esindaja omab hankemenetluse ja hankelepinguga seoses üldvolitust. Lk 18 / 81

§ 583

lg 4 sätestab, et seltsingut juhtima õigustatud seltsinglaste õigustele ja kohustustele teiste seltsinglaste suhtes kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas osas sätestatust ei tulene teisiti. Selliselt andis KP 11.08.2010 Bindersile volituse teha KP nimel Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ehituse töövõtulepingu täitmisega seotud toiminguid (II kd tl 54) ja volituse tegema KP nimel Pärnu ümbersõidu Läänepoolse ühendustee ehituse töövõtulepingu täitmisega seotud toiminguid (II kd tl 55). Nii lisandus alates 11.08.2010 Bindersi Konsortsiumilepingutest tulenevatele täitmiskohustustele ka Kokkulepetes sisalduvast käsunduslepingulaadsest õigussuhtest tulenevad kohustused. 2010.aasta juuni lõpus jõudis KP-ni informatsioon, et Tellija valmistub Töövõtulepinguid üles ütlema ja põhjuseks on Bindersi esitatud nõudmised, mille Binders on seadnud eeltingimuseks juhtivpartneri rolli ülevõtmiseks. 01.07.2010 edastas Maanteeamet nii KP-le kui Bindersile kirja, milles tehti mitmeid ettepanekuid juhtivpartneri vahetuse osas. Vastav kiri edastati KP esindaja poolt ka otse Bindersi esindajale, milles ta märkis, et tegemist (õnneks) ei ole ülesütlemise teatega (IX kd tl 166, tõlge X kd tl 61). 07.07.2010 on KP esindaja edastanud Bindersi esindajale e-kirja seoses Bindersi poolt esitatud nõudmistega Maanteeametile (eelkõige tööde ajakava muutmine ja I.i väljavahetamine), selgitades, et neid nõudmisi ei saa siduda juhtivpartneri vahetusega ja et I.i vahetamise nõue on väga ärritanud ministeeriumi (inglisekeelne e-kiri IX kd tl 181-182, vt p 3 ja 5, tõlge X kd tl 11-12). 08.07.2010 KP esindaja poolt saadetud e-kirjas N. L.le ja A. T.ile selgitati, et „Kokkuvõttes on olukord selline, et tellija peab hiljemalt järgmise nädala jooksul otsustama, kas lõpetada leping või Mitte – lepingu lõpetamise korral järgmisel nädalal oleks Maanteeamet jõudnud teha uue tellimuse ajutise teekatte paigaldamiseks Ehitajate teele enne talve saabumist. Lepingu Mittelõpetamise eelduseks on veendumus, et SIA BINDERS on asunud töid teostama täiel jõul” (e-kiri koos tõlkega IX kd tl 183-186). KP initsiatiivil juuli alguses ministeeriumi tippjuhtkonnaga toimunud nõupidamisel sai kinnitust, et Binders on esitanud Tellijale juhtivpartneri rolli ülevõtmise eeltingimusena nõudmisi, mis ei olnud Mitte ainult alusetud, vaid olid lisaks ka sellised, mida Tellija ei saanud täita ilma riigihangete seadust jämedalt rikkumata. Samuti sai kinnitust, et Tellija on teinud põhimõttelise otsuse lepingu ülesütlemiseks ja on saanud sellele ka ministeeriumi aktsepti. A. K.i poolt isiklikult Tellijale antud lubaduste ja kinnituste toel otsustati ülesütlemist veel kaaluda juhul, kui Binders loobub põhjendamatutest ja õigusvastastest nõudmistest. Samuti kinnitati valmisolekut kaaluda tõsiselt lisaraha maksmist, sh kütuseaktsiisi tõusu kompenseerimiseks. Bindersi ja Tellija vahel 08.07.2010 toimunud kohtumise järel jättis Tellija lepingu ülesütlemisavalduse esitamata.

§ 586

lg 2 sätestab, et seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane peab teatama teistele seltsinglastele seltsingut puudutavatest olulistest asjaoludest ja andma nende nõudmisel teavet seltsingu tehingute kohta. Sama kohustuse sätestasid ka 28.05.2010 Kokkulepete p 3c. Siinkohal tuleb rõhutada, et Binders ei vastanud K.i taotL.le informatsiooni saamiseks ministeeriumi tippjuhtkonnaga nõupidamiste jaoks (nt 01.07 inglisekeelne e-kiri, II kd tl 5657, tõlge III kd tl 153-154), sh ei informeerinud oma vastavate eelnevate kohtumiste toimumise ajast ega sisust. Seevastu KP esitas viivitamatult ülevaate arutatust ja selle pinnalt soovitused Bindersi ja Tellija vahelise kohtumise jaoks (vt 01.07.2010 e-kiri). Binders ei informeerinud KP-d sellest, et Binders üldse kavatseb 08.07.2010 Tellijaga kohtuda ega kohtumise järgselt ka sellest, milles kokku lepiti. Kogu informatsiooni kuni 08.07.2010 toimunu kohta sai KP Tellija käest, Mitte Bindersilt. Selliselt on Binders rikkunud oma Lk 19 / 81 käsunduslaadsest suhtest tulenevat teavitamiskohustust ning Kokkulepete p-des 3.c sätestatud kohustust kaasata KP mistahes nõupidamistele Tellijaga. Lisaks, tulenevalt sellest, et Binders rikkus oma kohustust tasuda KP tööde teostamise eest tasu, tekkisid tööfrondil mitmed viivitused ning kvaliteedi puudujäägid. KP-l ei olnud ilmselgelt kohest võimalust maksete tegemiseks oma alltöövõtjatele olukorras, kus enamus nimetatud summast oleks KP-le pidanud tasuma Binders, kuid ei teinud seda. See põhjustas aga probleeme alltöövõtjate tööde teostamises. Binders ei suutnud töid kohaselt teostada ega Konsortsiumit ja KP-d Tellija ees kohaselt esindada ka pärast Bindersi poolt Konsortsiumi juhtivpartneri positsiooni omandamist. Lisaks tekitasid ka pärast Kokkulepete sõlmimist probleeme Bindersi kohustuste rikkumise tõttu sõlmitud alltöövõtulepingute omavaheline koordineerimine, mis tekitas raskusi tööfrontide üleandmisel ning viivitusi Tööde teostamises. Mainida tuleb, et ka pärast juhtivpartneri vahetust esinesid endised võtmeisikutega seotud Bindersi poolsed rikkumised. Selliselt ei suutnud ka pärast juhtivpartneri rolli võtmist Binders korrektselt tagada võtmeisikute kohast tööd. 11.02.2011 I.i teates nr A/6.1/086/11.0/jr (II kd tl 59-60) märgitakse: „I. viitab tõsiasjale, et Töövõtja esindaja on küll osalenud objekti koosolekutel, kuid tegelikku tööde protsessi A. V., J. F. ja A. P. ei ole olnud kaasatud. S.t tööde organiseerimine ja juhtimine toimub isikute poolt, kes nii lepingu mõistes kui Töövõtja kvaliteedi tagamise plaani kohaselt otsest vastutuskohustust ega volitust ei oma. I. tõdeb, et hetkeseisuga ei ole saadud kontakti ühegi ülalnimetatud Töövõtja vastutava teede ehituse objektijuhi ega kvaliteediI.iga kuigi vajadus selleks on igapäeva. Töövõtja organisatsioonis on 3 kuud peale liiderpartneri vahetust tekkinud reaalne olukord, kus kõik projekti koordineerimisega (tee ehituse kvaliteediküsimused, alltöövõtjatega suhtlemine) on koondatud Töövõtja objektijuhi abi õlule.“ I. märgib nimetatud teates, et võtmeisikute puudulik osalemine ehituse protsessis on olnud probleemiks alates jaanuarist 2010, millal vastava teemaline kiri edastati (A/2.1/008/11.0/jr), kui antud probleem ei lahene, on I.il õigus FIDIC p 6.9 alusel nõuda Töövõtjalt nimetada ametisse sobivad asendusisikud. Sama märgib I. ka oma 11.02.2011 I.i teates nr B/6.1/048/11.0/jr (II kd tl 61-62) seoses Töövõtulepinguga 2 ning selle projektijuhi A. V.e, kvaliteedijuhi A. P.i, teede ehituse objektijuhi J. F.i ja sillaehituse objektijuhi A.s B.iga seoses. Lisaks sellele on märkimisväärne, et isegi alates

1. aasta juunis-juulis pärast Kokkulepete sõlmimist teostas Binders Töid siiski äärmiselt väikses mahus. Nimelt on tellija tasunud Bindersile alates juhtivpartneri vahetusest tööde eest väärtuses 4 783 479.40 eurot, koos käibemaksuga 5 740 175.28 eurot (miinus ettemaksu tagasimakse ja 10% garantiiraha osa). Täiendavalt on Tellija tasaarvestanud kostja poolt teostatud tööde eest tasumata summa 562 670 eurot oma nõudega (vt Tellija 28.09.2011 nõudekirja, II kd tl 178-186, p 4.4.3 ja 4.5.2). Seega oli kostja tööde koguväärtus umbes 6,2 miljonit eurot. Samas oli kostja tasunõue juuli vahemaksetõendi kohaselt kõigest umbes 0,34 miljonit eurot (ehk umbes 5,4 miljonit krooni, vahemaksetõendites kajastatud töödest on maha arvatud KP tööde osakaal, mis nähtub hagi lisaks olevast võlatunnistusest), millest nähtub, et Binders tegi suvel 2010 töid minimaalses mahus ja tegelik töödega alustamine toimus sügisel
2. Ka I. selgitas oma 08.07.2010 töövõtulepingute rikkumise teates (IX kd tl 193-195), et kahjuks liidri vahetus on toimunud juba üle kahe kuu ja tänase päevani ei ole ametlikult veel liidrit vahetunud. Samuti märgitakse, et 01.07.2010 toimunud kuukoosolekul väitis projektijuht A. V., et temal puudub SIA Bindersi pangagarantii puudumiseni volitus anda konkreetseid vastuseid lepingu edasise Lk 20 / 81 teostamise ning kvaliteedi tagamise plaani ajakohastamist puudutavate küsimustes. Seetõttu ei täitnud Binders isegi pärast Kokkulepete sõlmimist oma kohustust teostada Töid Töövõtulepingu täitmiseks ning tagada võtmeisikute kohane töö. Objekti koosolekute protokollidega on üheselt tõendatav, et suurim mahajäämus on tekkinud just perioodil mai-september, kusjuures algselt oli selle põhjuseks Bindersi poolt Töövõtulepingute täitmisel Mitteosalemine, seejärel ebaselgus, kas ja millal Binders ikkagi reaalselt ehitustegevusega ja juhtivpartneri ülesannete täitmisega alustab ning viimaks Bindersi suutmatus tagada teostatavate tööde vajalikku finantseerimist. 1.
3. KP tööde peatamine Alltöövõtjate üleandmine Tulenevalt sellest, et Binders, olles juhtiv partner konsortsiumis, ei edastanud KP-le alltöövõtjatele mõeldud Töövõtulepingute täitmise teostamisest Tellijalt saadud summasid, jõudsid pooled konsensuseni, et sõlmitakse alltöövõtjate ülevõtmise kolmepoolsed kokkulepped. Nimetatud kokkulepetega pidi kokku lepitama, et Binders tasub KP-le mõeldud Töölepingute teostamisest Tellijalt saadud lepingutasu otse ülevõetud alltöövõtjale. Sellega oleks loetud tasutuks KP võlad tema alltöövõtjate suhtes ning loetud tasutuks ka Bindersi kohustus edastada Tellijalt saadud lepingutasu KP teostatud tööde eest KP-le. Seejuures oli vastav alltöövõtulepingute ülevõtmine justnimelt Bindersi nõue, kuna sellega oleks Binders saanud muuhulgas tasaarvestada oma tasu maksmise kohustuse KP-le. Samas hakkas aga kolmepoolsete alltöövõtulepingute sõlmise realiseerimiseks faktilisi samme astuma vaid KP, koostades vajalikud kolmepoolsete lepingute projektid ning tehes Bindersile korduvaid ettepanekuid vastavad lepingud allkirjastada. KP ja iga alltöövõtja kirjutasid alla kolmepoolsele kokkuleppele Bindersi poolt alltöövõtulepingu ülevõtmiseks. Vastav kokkulepe saavutati järgmiste alltöövõtjatega: Empower AS, EOMAP Maamõõdukeskus OÜ, AS Epler & Lorenz, OÜ Fooneks, IB Foor OÜ, Magistraal OÜ, Maleko AS, OÜ Metrolux, Nordecon Betoon OÜ, AS Teede REV-2 ja Vändra MP OÜ (II kd tl 63-142). Lepingud olid juba 01.11.2010 allkirjastatud, kuid SIA Binders keeldus nende allkirjastamisest (VI kd tl 158-160). KP esitas korduvaid järelepärimisi ja ka selgitusi Tellijale ja Bindersile, väljendades üheselt soovi olukorra lahendamiseks (kirjavahetus VI kd tl 161-172). Selliselt seisis alltöövõtjatega kolmepoolsete lepingute sõlmimine ainuüksi Bindersi taga. Binders, hoolimata oma kohustusest tasuda KP-le Kokkulepete p-de 9 kohaselt selle poolt teostatud Tööde eest tasu, vastavatele lepingutele alla aga ei kirjutanudki, mistõttu muutus alltöövõtjate ülevõtmine võimatuks. Hagejad rõhutavad, et arutelud ja läbirääkimised alltöövõtjate ülevõtmiseks toimusid alates oktoobrist 2010 ja ka
4. jaanuaris ja veebruaris käisid tihedad läbirääkimised SIA Binders ja KP vahel seoses alltöövõtjate ülevõtmisega (nt 15.02.2011 SIA Binders esindaja e-kiri VI kd tl 173), sh ei olnud KP-l vastavate läbirääkimiste ajal mistahes informatsiooni, et SIA Binders soovib Töövõtulepinguid lõpetada (vt allpool p 1.6.) Praktikas ei ole Binders KP-le maksnud mistahes summasid Alltöövõtulepingute alusel ning KP-le ei ole ka teada maksete tegemine alltöövõtjatele. Seejuures Bindersi poolt faktiliselt objektijuhi ülesandeid täitev I. P. keeldus pidamast ühiseid töökoosolekuid KP ja KP alltöövõtjate osalusel, andmata mistahes selgitusi selle kohta, kas, millal ja milliseid summasid KP-le makstakse. Lk 21 / 81 Vaidlust ei ole selles, et teatav mahajäämus K.i töödes esines
5. aasta mai alguses vastaval hetkel kehtinud ajagraafikuga võrreldes, kuid see oli väheoluline (1-2 nädalat) ning oli üheselt põhjustatud Bindersi poolsete võtmeisikute puudumisest objektil ning sellest, et KP pidi korraldama tööde teostamist Töövõtulepingute täitmiseks kogu frondi ulatuses, kuigi Konsortsiumilepingute järgi oleks KP tööfront pidanud olema vaid 50% Töövõtulepingute mahust. Tööde ajagraafikust mahajäämuse süvenemine on olnud üheselt põhjustatud kuni 08.07.2010 esinenud olukorrast, kus oli ebaselge, kas Binders võtab reaalselt üle aktiivse juhtivpartneri rolli ning asjaolust, et mistahes rahasid ei edastatud KP tööde teostamise eest KP-le. KP alltöövõtjad nõudsid selle tõttu otsemakseid ja lisatagatisi, KP-le on esitanud lepingute ülesütlemise hoiatusi ja Nordecon Betoon esitas pankrotihoiatuse. On ilmne, et ilma rahata on ka alltöövõtu tempo olnud oluliselt pärsitud. Vastav olukord on olnud üks peamisi põhjuseid, mis tingis
6. aastal KP saneerimismenetluse. Märkimist väärib ka Tellija taganemisavalduse Lisa 1 p-s 2.3.2 nimetatud asjaolu, et enamus alltöövõtjaid peatasid objektil Tööde teostamise just Bindersi juhtimise all. Enamus alltöövõtjad peatasid Tööde teostamise, kuna Binders ei edastanud Tellijalt Tööde teostamise eest saadud tasusid KP-le ning KP ei saanud selliselt alltöövõtukokkulepete kohaselt lepinguhinda alltöövõtjatele tasuda. KP tööde peatamise avaldus Enne 28.05.2010 kokkuleppeid esitas KP detailsed andmed oma võlgnevuste kohta ja Bindersile oli teada, et KP vajab Tellija poolseid makseid nii kiiresti kui võimalik. Sellises olukorras nõudis Binders endale konsortsiumi esindaja rolli ja võttis ka õiguslikult ülesande käituda KP parimates huvides. Paraku kujunes Bindersi käitumine praktikas täpselt vastupidiseks. KP tööde teostamisel sai määravaks see, et Binders pani oma tegevusega KP olukorda, kus KP ei saanud enam mõistliku ettevõtjana Tööde teostamisega jätkata. Esiteks ei taganud Binders vajalikku finantseeringut Tööde teostamise tasu näol, millele KP oli õigustatud Konsortsiumilepingutest, Kokkulepetest ja Alltöövõtulepingutest tulenevalt. Teiseks tekitas Bindersi käitumine pärast 28.05.2010 eelduse, et Binders jätkab rikkumiste toimepanemist ka edaspidi – viivitab maksete tegemisega või keeldub maksete tegemisest mingis ulatuses. KP esitas Bindersi rikkumiste tulemusena 24.09.2010 avalduse (venekeelne II kd tl 143-156, tõlge III kd tl 155-165), milles teatas, et KP peatab KP ja Binders vahel Pärnu ümbersõidu objektidega seoses sõlmitud alltöövõtulepingute täitmise. Samuti peatas vastava avaldusega KP Pärnu ümbersõidu objektide osas KP ja Bindersi vahel 28.05.2010 sõlmitud konsortsiumlepingute redaktsioonid osas, mis reguleerivad KP poolt tööde teostamist ja Bindersi õigust saada konsortsiumi juhtimise eest tasu. Avalduses heitis KP Bindersile rikkumisi ettemakse ülekandmisel, teostusgarantiide andmisel ning hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmisel. Sellest tulenevalt märkis KP, et peatab täies ulatuses oma Alltöövõtulepingutest tulenevate kohustuste täitmise; Kokkulepete p 7, p 12, p 13, p 15, p 19 tulenevate kohustuste täitmise, kuni: a) Binders annab Tellijale 28.05.10 Kokkulepete p 8c kohased teostusgarantiid ja tagab, et KP teostusgarantiid vastavas ulatuses Tellija poolt vabastatakse; b) Binders tasub täielikult KP tööde eest, mis on Tellijale üle antud juuli lõpu seisuga teostatud tööde kohta vormistatud vahemaksetõendites toodud ulatuses. Avalduses toodud eeldusi tööde jätkamiseks (mh Bindersi kohustuste täitmine nii võlgnetava tasu maksmise kui Tellijale täitmistagatiste andmise osas) ei täidetud ning seetõttu jäi KP tööde peatamise juurde. Lk 22 / 81 1.
7. Töövõtulepingute lõpetamine Tellija poolt Bindersi esitatud õigusvastane taganemisavaldus Tellijale 17.02.2011 esitas Binders Konsortsiumi nimel Tellijale töövõtulepingu lõpetamise teate (II kd tl 157-162). Töövõtulepingu lõpetamise teates heitis Binders Tellijale ette (i) olulisi puuduseid projektdokumentatsioonis, (ii) olulisi lepingurikkumisi I.i poolt, mh puuduseid probleemküsimuste lahendamisel, puuduseid projekti vajalike muudatuste menetlemisel ning puuduseid neutraalselt professionaalse eksperdina tegutsemisel, (iii) rikkumisi tasumisega seoses, (iv) hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte rikkumist. Binders pidas nimetatud Tellija rikkumisi olulisteks lepingurikkumiseks, mis annavad Konsortsiumile õiguse

§ 652

lg 2 ja

§ 116kohaselt leping ühepoolselt lõpetada.

Lõpetamise teate venekeelne versioon edastati KP-le 17.02.2011 (neljapäev) kell 12.26 (VI kd tl 174), teate lisad sai KP aga alles esmaspäeval 21.02.2011 ja sedagi tulenevalt esindaja korduvast palvest saada infot Tellija rikkumise aL. kohta (VI kd tl 175-176). 25.02.2011 esitas Tellija Maanteeameti vastuse töövõtulepingute lõpetamise teatele (II kd tl 163-174), milles asus seisukohale, et Konsortsiumi taganemisavaldus on tühine, kuna rikutud oli nii taganemise materiaalseid kui ka formaalseid eelduseid. Vastav Tellija seisukoht on väga objektiivne, kuna (i) Tellija rikkumised olid minimaalsed ning ei kvalifitseerunud olulise lepingurikkumisena vastavalt

§ 116

lg-le 2 ning (ii) Binders ei andnud enne taganemisavaldust Tellijale kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega vastavalt Üldtingimuste p 16.2 ja

§ 116lg-le 4, mis oli antud juhul taganemise eelduseks.

16.03.2011 esitas Tellija aga juba korduvalt mainitud taganemisavalduse, millega luges Tellija ja Konsortsiumi vahel sõlmitud Töövõtulepingu 1 ja Töövõtulepingu 2 lõppenuks pärast 14 päeva möödumist avalduse kuupäevast ehk alates 30.03.2011. Bindersi hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine Binders on rikkunud ka

§ 620

lg 1 sätestatud lojaalsus- ja hoolsuskohustust.

§ 620

lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Ka

§ 580

lg 2 rõhutab, et seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Selliselt oleks Binders pidanud Kokkulepete p-de 2,

§ 620

lg 1 ning

580 lg 2 kohaselt tegutsema Töövõtulepinguid täites alati käsundiandja ehk KP parimates huvides. Sellest hoolimata ilmneb Bindersi käitumisest, et ta tegutses korduvalt otseselt KP huvide vastaselt ning ebalojaalselt. Tellija viitas oma taganemisavalduses, et ta palus juba oma 16.02.2011 pöördumises nr 171/09-01216/197 kui ka 14.02.2011 kirjas nr 14-/09-01216/192 Konsortsiumil esitada kinnitus, et vastavalt FIDIC alapunktile 15.2.b ei lõpeta Konsortsium Tööde teostamist või ei väljenda muul moel selgelt oma kavatsust Mitte jätkata oma Peatöövõtulepingutest tulenevate kohustuste täitmist ning teatada, et FIDIC alapunkti 4.1 kohaselt kavatseb Konsortsium hoopis teostada ja lõpetada Tööd vastavalt Töövõtulepingutele ja I.i juhistele. Nagu nähtub Tellijale Bindersi poolt Konsortsiumi nimel 17.02.2011 esitatud Töövõtulepingu lõpetamise teatest ning Tellija poolt sellele 25.02.2011 esitatud vastusest, esitas Binders seevastu vastava kinnituse asemel Tellijale õigusvastase taganemisteate, milles ei olnud täidetud lepingu ühepoolse lõpetamise ei materiaalseid ega ka formaalseid eelduseid. Tellija 25.02.2011 esitatud vastuse p-st 1.3.4.1 ja p-st 2 ilmneb selgelt, et ei esinenud Tellija Lk 23 / 81 lepinguliste kohustuste olulist rikkumist. Samuti esitas Binders taganemiseteate ilma Üldtingimuste p 16.2 sätestatud 14 päevase etteteatamise perioodita.

§ 620

lg 1 kohane lojaalsus tähendab ustavust, truudust, seega ei tohi käsundisaaja lojaalsuskohustust järgides kellegi teise isiku huve, sh enda isiklikke huve käsundiandja huvidest tähtsamaks pidada, ta peab tegutsema käsundiandja jaoks parima kasuga (viimane on ühtlasi ka hoolsuskohustuse sisuks). Tellija käitumisega kaasnesid Tellijapoolsed leppetrahvi ning kahjuhüvitiste nõuded, mistõttu tegutses Binders oluliselt oma K.i suhtes olevate käsunduslepingu laadsest õigussuhtest tulenevaid kohustusi rikkudes, kuna ei käitunud KP parimates huvides. 1.7. Tellija taganemisavaldus 25.02.2011 esitatud Tellija vastuses töövõtulepingute lõpetamise teatele p 4.1 märgib Tellija lisaks, et tal on tekkinud taganemisõigus, kuna Tellija on Töövõtulepingute osas palunud Konsortsiumil esitada kinnitus, et vastavalt FIDIC alapunktile 15.2.(

1. b)ei lõpeta Töövõtja Tööde tegemist või ei väljenda muul moel selgelt oma kavatsust Mitte jätkata oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmist ning teatada, et FIDIC alapunkti 4.1. kohaselt kavatseb Töövõtja hoopis teostada ja lõpetada Tööd vastavalt Lepingutele ja I.i juhistele. Nimetatud Tellija pöördumistele vastas Binders Konsortsiumi nimel teatega, milles teavitas Tellijat ilma etteteatamiseta kohesest Lepingutest taganemisest. Tellija leidis, et kuna Töövõtja Lepingutest taganemine on alusetu, siis nimetatuga on Töövõtja pannud selgelt toime Lepingute järjekordse rikkumise. Selliselt käsitles Tellija teadet Konsortsiumi selge tahteavaldusena Tööde teostamisest loobumise ning Lepingute edasise täitmisega Mittejätkamise suhtes. Sellest tulenevalt asus Tellija seisukohale, et tal on tekkinud õigus ise Lepingutest Üldtingimuste punkti 15.2.(
2. d)alusel taganeda. Tellija taganemisavalduse p-s 3.1.4 täpsustab Tellija oma taganemise avalduse aluseid, märkides, et Töövõtulepingute lõpetamine on Tellija poolt õigustatud Üldtingimuste punkti 15.2. kolme erineva alapunkti alusel. Tellijal on Lepingute lõpetamise õigus tekkinud:
3. a)Üldtingimuste alapunkti 15.2.(
4. b)alusel;
5. b)Üldtingimuste alapunkti 15.2.(
6. a)alusel;
7. c)Üldtingimuste alapunkti 15.2.(c)(
8. i)alusel. Üldtingimuste alapunkti 15.2.(
9. b)kohaselt on Tellijal õigus Lepingud lõpetada, kui Töövõtja on Tööde teostamisest loobunud või kui Töövõtja teisiti demonstreerib oma kavatsust Lepingutest tulenevaid kohustusi enam Mitte täita. Üldtingimuste alapunkti 15.2.(
10. a)kohaselt on Tellijal on õigus Lepingud lõpetada, kui Töövõtja ei järgi temale rikkumiste lõpetamiseks antud Üldtingimuste alapunkti 15.1. kohast täiendavat tähtaega. Lisaks sellele märkis Tellija nimetatud kirjas taganemisalusena Üldtingimuste alapunkti 15.2.(c)(i), mis sätestab, et Tellijal on õigus Lepingud lõpetada, kui Töövõtja ilma mõistlikult aktsepteeritava õigustuseta ei teosta Töid Üldtingimuste punkti 8 kohaselt. Sellega seoses viitas Tellija avaldusele lisatud ülevaadetele Töövõtja poolsetest Töövõtulepingu 1 ja Töövõtulepingu 2 olulistest rikkumistest, mis olid vormistatud lisadena Tellija avaldusele. Tellija taganemisavalduse ning selle Lisade kohaselt on selliselt Tellija taganemise põhjustanud:
11. a)Konsortsiumi keeldumine oma tööde teostamisest,
12. b)puudused Töö kvaliteedis,
13. c)viivitused Tööde teostamises. Lk 24 / 81 Tulenevalt Bindersi poolt hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkudes esitatud taganemisavaldusele luges Tellija Bindersi poolt tehtud taganemisavalduse õigusvastaseks. Tellija poolt sellele 25.02.2011 esitatud vastuses hoiatas Tellija Töövõtjat, et juhul, kui Töövõtja vastuse kuupäevast 7-päevase tähtaja jooksul ei esita selgesõnalist ja üheselt mõistetavat kirjalikku kinnitust selle kohta, et Töövõtja soovib Töövõtulepingute nõuetekohasele täitmisele asuda ning lubatud Tööd teostada ja lõpule viia, esitab Tellija Töövõtjale omapoolse Lepingute lõpetamise avalduse ning nõuab sisse kõik Töövõtja rikkumisega põhjustatud kahjud ning Lepingutest tulenevad leppetrahvid. Eelnimetatud Tellija pöördumistele vastas Binders aga Konsortsiumi nimel teatega, milles Konsortsium ilma ette teatamiseta teavitas Tellijat kohesest Lepingute lõpetamisest (

kohaselt taganemisest). Selliselt põhjustas Binders Tellija poolse Töövõtulepingutest taganemise esmalt oma käsunduslepingu laadsest õigussuhtest tulenevaid hoolsus- ja lojaalsuskohustusi eirates, keeldudes formaalselt Tellijale esitatud kirjas Tööde teostamisest ning rikkudes selliselt Töövõtulepinguid. Nagu varasemalt põhjendatud, on ka just Bindersi Tööde teostamise kohustuse rikkumine Tööde teostamise algusfaasis, mille tõttu oli KP sunnitud kasutama alltöövõtjaid, ning Bindersi võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumine põhjusteks, miks Tööde teostamisel esinesid olulised kvaliteedipuudused ning viivitused. Selliselt kinnitab ka I. oma 28.04.2011 juhises (A/6.1/104/10.0/jr, B6.1/063/10.0/jr) (II kd tl 175-176), et Töövõtja ja Tellija vahelised Töövõtulepingud on alates 30.03.2011 lõppenud Tellija poolse taganemise tõttu, mille on põhjustanud Töövõtja rikkumised. Märkimist väärib asjaolu, et kuigi KP esitas Tellijale 03.03.2011 teate taganemisavaldusega nõustumise kohta (II kd tl 177), siis vastav taganemisavaldusega nõustumine oli tingitud pelgalt sellest, et KP sai taganemisest teada vahetult enne Bindersi poolt taganemisavalduse esitamist, mistõttu puudus KP-l sisuline võimalus takistada Bindersi õigusvastast tegevust. Selliselt oli KP sunnitud siiski säilitama Bindersiga ühtse seisukoha vähemalt suhtluses Tellijaga, et võimalikult vähendada Konsortsiumile tekkinud kahjusid. KP tahe oli üheselt leida nii Konsortsiumile kui ka Tellijale kõiki osapooli rahuldav lahendus (VI kd tl 177-178). Seega ei välista Bindersi taganemise õigusvastasust ning sellega KP-le kahju tekitamist ka asjaolu, et KP formaalselt nõustus Tellija ees taganemisavaldusega, kuna fakt on see, et KP sai Bindersi taganemisavaldusest teada vahetult enne selle esitamist. KP ühines kostja taganemisavaldusega ja arbitraažimenetluses esitatud hagiga (vt ka allpool) Tellija vastu, tuginedes üksnes kostjalt saadud andmetele ning kostja ettevalmistatud taganemisavalduse ja hagi projektidele – kui seejärel Tellijaga otse suheldes said ilmsiks kõik Tellijaga sõlmitud lepingute täitmise asjaolud, pidas KP ise Tellijaga läbirääkimisi ning selle raames jõudis kohtuvälise kompromissini, mille üheks osaks oli Tellija kahjunõude tunnustamine ja arbitraažimenetluses hagist loobumine. Pärast faktiliste asjaolude ja Tellija nõuete põhjalikku analüüsi, mis toimus hilinenult kostja poolse KP teavitamis- ja hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena, nõustus KP 25.02.2011 esitatud Tellija Maanteeameti vastusega töövõtulepingute lõpetamise teatele (vt allpool IV osa). Pealegi ei oma KP 03.03.2011 teade käesolevas asjas õiguslikku tähendust, sest kuna (tehingust) taganemise avaldusele ei ole seaduses ette nähtud vorminõuet, võib see olla ka järelduslik. KP jõudis järelduseni kostja taganemisavalduse tühisuse ja põhjendamatuse kohta alles pärast olukorraga põhjalikumalt tutvumist, mh ei olnud KP kursis kostja taganemisavalduses esitatud väidete põhjendatusega, ning KP kui Konsortsiumi ühe osapoole ilmne soov enne Konsortsiumi siseste vaidL. lahendamiseni oli jõuda lõplike lahendusteni vaidluses Tellijaga. Lk 25 / 81 Kostja esitatud 17.02.2011 kirjas (IV kd tl 109) selgitab KP esindaja üheselt, et „selge [on] see, et omavahel me ei saagi midagi ära lahendada enne, kui MNT osas pilt selgemaks saab /--/ Kuivõrd oleme seda alati tahtnud, aga Binders pole kunagi seda teinud ja on käinud ise asju ajamas, siis hetkel on meie poolt vaadates siin ka mõningane usaldusekriis Bindersi suhtes, aga kui Sa ütled, et muudate nüüd lähenemist ja soovite positsioone enne kooskõlastada, siis meile see sobiks hästi.“ Eeltoodust järeldub üheselt, et Binders konsortsiumi juhtivpartnerina ei olnud kaasanud KP-d suhtlusesse Tellijaga, rikkudes sellega muuhulgas aruandlus ja teabe andmise kohustust (

§ 586

) ja teavitamiskohustust, missuguste rikkumiste tulemusel nõustus KP kostja taganemisavaldusega. KP märgib, et juba oma 24.09.2010 lepingute peatamise avalduse p-s 43 oli ta tagasi võtnud Bindersile antud volitused KP esindamiseks suhetes Tellijaga TsÜS § 126 alusel, kuna kostja ei järginud kooskõlas

§-ga 621 üheselt käsundiandja juhiseid. Binders rikkus

§ 587

lg-s 1 sätestatud kohustust saavutada seltsingu igapäevaste tegevuste raamest väljuvate tehingute tegemiseks seltsinglaste otsus. Olukorras, kus KP poolt olid Tellijale antud garantiisid rohkem kui 3 miljoni euro ulatuses, oli teavitamiskohustuse täitmise vajalikkus ilmselge. Kostja taganemisavaldusega ajutine nõustumus ei välista ega piira kuidagi kostja seltsingusuhtest tulenevat vastutust KP ees. Seega on Binders eelnevatele argumentidele tuginedes korduvalt tegutsenud Kokkulepete pdest 2 ning

§ 620

lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkudes, kuna on tegutsenud KP suhtes hoolimatult ning ebalojaalselt, ei ole Konsortsiumi igapäeva tegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks saanud kõigi seltsinglaste eelnevat otsust, ei ole järginud KP kui käsundiandja legitiimseid juhiseid ega pole andnud KP-le kui seltsingupartnerile teada Konsortsiumi puudutavatest olulistest asjaoludest. Seejuures väärib märkimist, et kuigi Kokkulepete p-de 15 kohaselt kohustus KP tasuma Bindersile projekti juhtimise eest tasu 2% Tööde hinnast, siis jääb KP juba oma 24.09.2010 avalduses ja 03.03.2012 nõudekirjas esitatud seisukohale, et Binders ei ole õigustatud vastavat projektijuhtimise tasu saama, kuivõrd Binders ei ole osutanud vastavat nõuetekohast juhtimisteenust, mille eest vastav tasu oli ettenähtud. KP jääb siinkohal juba 24.09.2010 avalduses toodud põhjenduste juurde ning täiendava põhjendusena tugineb käesolevas hagiavalduses käsitletud Bindersi rikkumistele, mis on toimunud pärast 24.09.2010 avalduse esitamist ning mis viisid lõppastmes Tellija poolt Töövõtulepingutest taganemiseni Konsortsiumi rikkumiste tõttu (alusetu Töövõtulepingutest alusetu taganemine; taganemine protseduurireegleid rikkudes, jätkuv maksete Mitteteostamine ka pärast 24.09.2010 ning Töövõtulepingute järgsete tööde Mitteteostamine, mis tõi kaasa ka KP vastutuse Tellija solidaarnõude tõttu). Selliselt on KP seisukohal, et kõik Tellija poolt välja toodud taganemisavalduse alused on põhjustatud just Bindersi poolt. Selliselt vastutab Binders Tellija taganemisega kaasnevate tagajärgede eest ning Binders on kohustatud KP-le hüvitama ka muud kaudsed Tellija taganemisega põhjustatud kulud. On iseäranis taunitav, et Binders tekitas reaalse Töövõtulepingute ülesütlemise ohu ja hiljem ka selle realiseerumise Tellijalt sisuliselt õigusrikkumiste toimepanemist nõudes olukorras, kus KP poolt olid Tellijale antud garantiisid rohkem kui 3 miljoni euro ulatuses, Binders oli juba rikkunud oma kohustusi vastavate garantiide väljavahetamiseks ning seejuures Binders ei informeerinud KP teavitamiskohustust ning hoolsuskohustust rikkudes oma sammudest. 1.8. Tellija nõuded Lk 26 / 81 Kõik eelnevalt nimetatud rikkumised

§ 100

mõistes - tööde Mitte teostamine 50% ulatuses vastavalt Konsortsiumilepingute p-dele 9, võtmeisikute Mitte tagamine vastavalt Töövõtulepingu 1 lisas g) muud lepingusse kuuluvad dokumendid sisalduvale võtmeisikute loetelule ning hea usu põhimõtte rikkumine – põhjustasid kooskõlas Konsortsiumi Töövõtulepinguliste kohustuste võime vähenemise, millest tulenevalt rikkus Konsortsium suhtes Tellijaga mitmeid Töövõtulepingute tingimusi. Konsortsiumi Tööde teostamise viivitustest tulenevalt nõudis Tellija oma kirjas kuupäevaga 02.06.2011 nr 17-1/09-01216/240 Konsortsiumilt leppetrahvi 419 758.37 eurot. Tellija poolt Konsortsiumile 28.09.2011 esitatud nõudekirjas nr 17-1/09-01216/276 täpsustas Tellija leppetrahvi nõuet summale 431 222.97 eurot. Lisaks esitas 28.09.2011 Tellija Konsortsiumile nõudekirja nr 17-1/09-01216/276 (II kd tl 178-186), milles leidis, et pärast pangagarantiide realiseerimist, Konsortsiumile tasumisele kuuluvatelt summadelt teostatud kinnipidamist ning Konsortsiumile tasumisele kuuluva töötasu tasaarveldamist on Lepingute rikkumisest tulenev Tellija kogunõue Konsortsiumi vastu 7 403 517.46 eurot (käibemaksuga). • Arbitraažimenetlus Bindersi ettepanekul ja Bindersi poolt ettevalmistatuna esitas Konsortsium 16.03.2011 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtusse hagiavalduse (arbitraažiasi nr 04-2-1/2011) Tellija vastu Töövõtulepingute ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks ning Töövõtulepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses taotles Konsortsium hagi tagamise raames keelata Nordea Bank Findland Plc-l ja AS-il SEB Pank kostja suhtes pangagarantiidest tulenevate kohustuste täitmine. 13.04.2011 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas 2-11-16370 kohtumääruse (II kd tl 188-193), milles rahuldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu poolt edastatud Konsortsiumi hagi tagamise taotluse, millega keelas Nordea Bank Finland Plc-l ja AS-il SEB Pank Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) suhtes ettemaksegarantiist nr 01T2023526800, ettemaksegarantiist nr 2000/47/OD/GAR/7782, täitmisnõudegarantiist nr 2009026453 ja täitmisnõudegarantiist nr 2009031335 tulenevate kohustuste täitmine kuni asjas lahendi jõustumiseni. 19.05.2011 tühistas Tallinna Ringkonnakohus määrusega Harju Maakohtu

1. aprilli 2011.a nimetatud määruse, 12.09.2011 tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtumääruse tsiviilasjas 3-7-1-2-417 (II kd tl 194-195), milles jättis Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata. Arbitraažikohtu 04.04.2013 otsusega (VI kd tl 67-109) on käesolevaks hetkeks tuvastatud, et SIA Bindersil puudus alus lepingute lõpetamiseks, mistõttu ei omanud töövõtja Lepingute lõpetamise tahteavaldus õigustmuutvat jõudu ja lepingud sellel alusel ei lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei tunnistanud Tellija põhjendatult 17.02.2011 esitatud konsortsiumi taganemisavaldust, pidades seda tühiseks ning nõudes jätkuvalt Töövõtulepingute täitmist. Kuna KP jõudis järelduseni Tellija nõude põhjendatusest juba
2. aastal, saavutas ta Tellijaga kokkuleppe ning esitas arbitraažimenetluses loobumisavalduse, millega KP tunnistas Tellija kahjunõuet. KP nõustus Tellijaga, et Konsortsiumi taganemisavaldus on tühine, kuna rikutud oli nii taganemise materiaalseid kui ka formaalseid eelduseid. Seda sama tuvastas ka Arbitraažikohus ja vastavalt on tänaseks õiguslikult vaieldamatuks muutunud fakt, et SIA Binders poolt lepingute lõpetamine (ja sellest tulenevalt ka tööde Mitteteostamine) oli põhjendamatu. • KP ja ELB nõudeavaldus Bindersile Lk 27 / 81 03.02.2012 esitasid KP ja ELB Bindersile nõudeavalduse (II kd tl 196-239), milles põhjendasid oma nõudeid ning palusid võlgnetavad summad hiljemalt 13.02.2012 kanda KP ja ELB vastavatele pangakontodele. Binders aga vastavaks tähtajaks KP-le ega ELB-le võlgnetavaid summasid ei tasunud. Selle asemel teatas 13.02.2012 Binders e-kirjaga (II kd tl 240), et ei kavatse võlgnetavaid summasid tasuda. II OSA. Hagejate nõuded lepingulisel alusel (töövõtu tasu nõue) • KP tööde teostamise tasunõue

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Samuti sätestab FIDIC Üldtingimuste p 5.3, et tellija maksab määratud alltöövõtjale summad, mida I. kinnitab olevat kooskõlas alltöövõtukokkuleppega. Konsortsiumilepingute p-de 7 kohaselt tehakse kõik hankelepingu sõlmimise järgselt põhilepingu täitmisest tulenevad maksed läbi KP arveldusarve. Seejuures on Konsortsiumilepingute p-ide 9.3 kohaselt mõlemal koostööpartneril õigus enda poolt teostatud töö proportsioonis Töövõtulepingute täitmisest saadud kasule. KP ja Bindersi vahel puudub vaidlus selles, kui palju on KP töid teostanud ja kui palju Tellija selle eest raha maksab. KP teostas Alltöövõtulepingu 1 raames töid 2010 aasta maist-juulini 6 152 112.14 EEK (vahemaksetõend tööde loeteluga V kd tl 51-88) väärtuses ning augustis kokku 7 334 866.04 EEK väärtuses (vahemaksetõend tööde loeteluga V kd tl 89-119). Alltöövõtulepingu 2 raames teostas KP töid 2010 aasta maist-juulini 4 273 615.91 EEK väärtuses (vahemaksetõend tööde loeteluga V kd tl 123-137) ning augustis kokku 1 586 114.50 EEK väärtuses (vahemaksetõend tööde loeteluga V kd tl 138-151). Lisaks teostas KP 2010 septembris lisatöid seoses reostunud pinnase eemaldamisega Alltöövõtulepingu 2 alusel 1 439 075 EEK ehk 91 973.66 EUR väärtuses (II kd tl 52-53). Tööde teostamine sellises mahus on lisaks nimetatud vahemaksetõenditele tõendatud:

1. a)Bindersi võlatunnistusega (II kd tl 51) ning alltöövõtja Epler ja Lorenz akti ja arvega (II kd tl 52-53) ja
2. b)Tööde üleandmisega Bindersi poolt Tellijale ja Tellija poolt vastavate tööde eest Bindersile maksmisega. Kokkuvõtvalt oli KP õigustatud saama Bindersilt tasu teostatud tööde eest 1 117 545.17 EUR, millest KP arvab maha 6 498 102.30 EEK vastavalt allviidatud Lääne Ühenduse ettemaksu osale. Bindersi kohustuse jääk on seega 702 240.74 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Tellija KP poolt teostatud (sh KP alltöövõtjate poolt teostatud) Tööd täiel määral FIDIC p 14.6 kohaselt aktsepteerinud, mida kinnitavad Tellija poolt allkirjastanud tööde vastuvõtu-üleandmisaktid ehk kaetud tööde aktid ning nende alusel Tellija, Bindersi kui ka I.i poolt allkirjastatud vahemaksetõendid. Tellija on teinud Bindersile KP tööde eest väljamaksed. Sellega on tõendatud KP poolt tööde teostamine ja üleandmine, mis on käesolevas hagis esitatud tasunõude aluseks. • KP tasunõude eeldused olid täidetud Lk 28 / 81 Kokkulepete p-de 9 kohaselt lepiti kokku, et Tellija tasub 2010. aasta veebruari, märtsi ja aprilli kuu eest KP arveldusarvele. Alates 01.05.2010 pidi Kokkulepete p-de 9 kohaselt kehtima Tellija poolt Töövõtulepingute teostamise eest tasu maksmise muudetud põhimõtteid, mille kohaselt tasus Tellija edaspidi Töövõtulepingute järgse tasu summad Bindersi arveldusarvele. Kokkulepete p-de 9 kohaselt saab KP seejuures Bindersi käest tasu nõuetekohaselt teostatud KP Tööde eest ainult pärast (
3. i)teostatud KP Tööde, osutatud teenuste ja hangitud materjalide kinnitamist Bindersi ja Tellija poolt ja (
4. ii)pärast vastava makse saamist Bindersi poolt Tellijalt. Binders teostab vastava makse 5 (viie) tööpäeva jooksul päevast, mil vastav makse saadi Tellijalt. Samuti selgitavad Alltöövõtulepingud Bindersi kohustust edastada Tellija poolt tasutud summad KP poolt teostatud Tööde eest. Alltöövõtulepingute p-d 7.1 sätestavad, et KP kohustub esitama vaheakti jooksval kuul teostatud KP Tööde kohta jooksva kuu 25. (kahekümne viiendaks) kuupäevaks ning Binders kohustub esitatud vaheakti aktsepteerima või toimima Lepingu p-des 7.2. ja 7.3. sätestatud korras. KP Töid loetakse vastava sätte kohaselt vastuvõetuks, kui neid on kinnitanud nii Binders kui Tellija. Alltöövõtulepingute p-d 7.6 sätestavad, et KP-l on õigus väljastada Bindersile arve üksnes Binders ja Tellija poolt aktsepteeritud KP Tööde eest tasumiseks, milline arve tuleb Bindersil tasuda 5 (viie) päeva jooksul vastava makse saamisest Tellija poolt.

§ 637

lg 4 sätestab samas, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 638

lause 2 sätestab aga, et töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Antud juhul on Tellija KP poolt teostatud (ka KP alltöövõtjate poolt teostatud) Tööd täiel määral aktsepteerinud, väljastanud ning allkirjastanud nende kohta vastuvõtu-üleandmisaktid. Samuti on nii Tellija, Bindersi kui ka I.i poolt allkirjastatud Töövõtulepingu 1 vahemaksetõendid väljastamise kuupäevadega 25.05.2010, 06.08.2010, 24.09.2010 (II kd tl 241-246 ja 248-250) ning Töövõtulepingu 2 vahemaksetõend väljastamise kuupäevaga 06.08.2010 (II kd tl 251-253). Vastavad vahemaksetõendid tõendavad ka seda, et Tellija on kohaselt tasunud Bindersile KP poolt teostatud tööde eest ning seetõttu on Tellija kinnitanud makse sooritamist Töövõtuleping 1 alusel kuupäevadel 08.06.2010, 17.08.2010, 06.10.2010 ning Töövõtuleping 2 alusel kuupäeval 19.08.2010. Seetõttu, kuigi Binders ei ole allkirjastanud KP tööde Alltöövõtulepingute vastuvõtuüleandmise akte, siis tuleks vastavalt

§ 638

lausele 2 lugeda KP poolt teostatud tööd vastuvõetuks, kuna Bindersil ei saa olla aluseid KP poolt teostatud tööde Mitteaktsepteerimiseks. Selliselt asub KP seisukohale, et Kokkulepete p-s 9 toodud esimene Tellija poolt Bindersile tasutud summade edastamise eeldus on täidetud. • Bindersi tegevus takistas Tellijalt lepingujärgse tasu saamist Hagejad leiavad, et on üheselt tõendatav, et A. V.e hoidumine tööde Tellijale akteerimiseks vajaliku dokumentatsiooni allkirjastamisest on läbivalt takistanud KP-l oma tööde eest tasu saamist ka enne juhtivpartneri vahetumist. Nt andis ta allkirja aprilli vahemaksetõendile alles 28.05.2010 Kokkulepete sõlmimisel. Allkirja andmise viibimine oli alusetu ning samas takistas see üheselt Tellijalt raha saamist KP poolt teostatud tööde eest ning selle edasimaksmist alltöövõtjatele. Lk 29 / 81 Samuti väärib osundamist, et ka 28.05.2010 kokkulepped ei andnud kohest võimalust Bindersile ülekannete tegemiseks, kuna Bindersi muud viivitused ja rikkumised jätkusid – nii ei olnud Binders veel astunud samme filiaali registreerimiseks Eestis ja seejärel filiaali käibemaksukohuslaseks registreerimiseks, mis oli vajalik Bindersi poolt Tellijatele arvete väljastamiseks. KP osundab siinkohal tähelepanu asjaolule, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 110 ja § 104 lg 1 kohaselt on saabunud Bindersi kohustus tasuda KP-le alltöövõtulepingute järgset tasu ka siis, kui pole täidetud sellised eeltingimused, mille saabumist on Binders ise takistanud (nt põhjendamatu viivitus Tellijale arve esitamisel, samuti filiaali registreerimine alles 17.08.2010 (II kd tl 254); Bindersi poolt KP tööde vastuvõtu akti allkirjastamisest hoidumine ning viivitamine, kuigi Tellija on vahemaksetõendi väljastanud). Vaidlus puudub KP ning Bindersi vahel selles, et Tellija tasus Bindersile kõigi KP poolt teostatud tööde osas esitatud arvete kohaselt. Seega on Tellija teinud Bindersile KP tööde eest väljamaksed. Selliselt on selge, et sisuliselt on täidetud mõlemad Kokkulepete p-des 9 toodud KP-le Tellija poolt Bindersile tasutud summade edastamise eeldused. Hoolimata sellest, et nimetatud perioodil olid kõik KP tasu maksmise nõude eeldused täidetud, ei teostanud Binders KP-le nõuetekohaseid makseid. Alltöövõtjatele tasumata jätmine ja sellest tingitud Tööde teostamise peatamine on olnud üheks peamiseks põhjuseks, miks Konsortsium lõpetas Töövõtulepingute kohase Tööde teostamise, mis päädis Tellija poolt Töövõtulepingute ülesütlemisega. Selliselt on Bindersi poolne KP-le tasumise kohustuse rikkumine omakorda pikemas perspektiivis kaasa toonud ka Tellija poolt taganemisavalduse esitamise, AS SEB Pank poolt garantiisummade väljamaksmise ja 28.09.2011 esitatud nõudekirjas nr 17-1/09-01216/276 leppetrahvi nõude esitamise. Tellija juhtis juba 06.10.2010 kirjas (V kd tl 121) tähelepanu alltöövõtjate maksmata arvetele, mis takistasid tööde teostamist, selgitades, et „Jälgides lepingu täitmise progressi viimase poole aasta jooksul, on Maanteeamet tõsiselt mures lepingu eesmärkide saavutamise pärast. Mais alustatud liiderpartneri vahetus sai lõplikult vormistatud alles augustis. Kuigi SIA BINDERS`i juhtimisel alustati jõuliselt teetöid suvekuudel, on tänaseks kõikide kommunikatsioonide rajamiste tööd praktiliselt peatunud ja see omakorda takistab ka teedeehituslike tööde jätkamist ning viib väga tõsisesse ohtu lepingute täimise. Meile teadaolevalt on alltöövõtjatele Empower AS, Nordecon Betoon OÜ, SIA JUKAD, Metrolux OÜ, Fooneks OÜ, Nurme Teedeehitus OÜ, Taltsi Talu OÜ ja Vändra MP OÜ alltöövõtulepingute raames tasumata suured summad, mistõttu on nad ehitusobjektil tööd peatanud. Sellest on teavitatud peatöövõtjaid ja ka Maanteeametit. Maanteeamet on seni püüdnud kaasa aidata poolte lepitamisele ja minimaalselt kasutanud lepingu õigust sanktsioneerida tööde progressist kinnipidamist. Oleme seni olnud kannatlikud, kuid kannatus hakkab katkema“. • Võlatunnistus KP Tööde teostamisest tekkinud Alltöövõtulepingute järgset tasunõuet täpsustab Bindersi poolt 04.10.2010 allkirjastatud võlatunnistus (II kd tl 51). Hagejad on seisukohal, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega Binders on kinnitanud olemasolevat kohustust ning loobunud võimalikest vastuväidetest võlale. Võlatunnistusega pöörati ümber tavapärane tõendamiskoormus, nõude aluseks olevate asjaolude tõendamise koormus lasub seega täielikult kostjal, sh võimalike negatiivsete asjaolude osas. Võlatunnistuse kohaselt võlgnes Binders KP-le Alltöövõtulepingu 1 raames tööde teostamise eest 2010 aasta maist-juulini Lk 30 / 81 6 152 112.14 EEK ning augustis kokku 7 334 866.04 EEK. Alltöövõtulepingu 1 täitmise raames on võlatunnistuses märgituna lepingujärgsest tasust maha arvestatud ümbertehtud tööd summas 1 869 977 EEK, garantiitagatis summas 1 348 697.82 EEK ja 1% lepingumaksumusest 2 246 061.28 EEK (KP nõustub seejuures mahaarvamisega vaid ümbertehtud tööde osas). Võlatunnistuse kohaselt võlgnes Alltöövõtulepingu 2 raames Binders KP-le tööde teostamise eest 2010 aasta maist-juulini 4 273 615.91 EEK ning augustis kokku 1 586 114.50 EEK. Alltöövõtulepingu 2 täitmise raames on võlatunnistuses märgituna lepingujärgsest tasust maha arvestatud ümbertehtud tööd summas 1 430 024.28 EEK, garantiitagatis summas 585 973.04 EEK, 1% lepingumaksumusest 779 772.28 EEK ja ettemaks 6 498 102.30 EEK (KP nõustub seejuures mahaarvamisega vaid ümbertehtud tööde ja ettemaksule vastava summa osas). Bindersi nimel 04.10.2010 N. L. poolt allkirjastatud võlatunnistuses kinnitab Binders selliselt kokkuvõttes, et võlgneb Töövõtulepingutest tulenevalt KP-le selle poolt

1. aasta mais kuni augustis teostatud tööde eest pärast mahaarvamiste tegemist 4 588 100.59 EEK ehk 293 169.37 eurot. Juhtimistasuga seotud mahaarvamise alusetus 1% lepingumaksumusest, mis on lõplikust Bindersi võlast maha arvestatud, on Bindersi tasu juhtivpartneri projektijuhtimise eest. Antud juhul oli Binders käsunduslepingulaadse õigussuhte alusel kohustatud kohaseks täitmiseks tegutsema KP-d esindades hoolsus- ja lojaalsuskohustusi järgides. Eelnevale argumentatsioonile tuginedes on aga selge, et Binders ei ole kohaselt oma vastavaid kohustusi täitnud ning on tekitanud KP-le sellega seoses märgatavat kahju. Bindersi vastava tasu saamise eeldused ei ole täidetud, sest nõuetekohast juhtimisteenust ei ole mingiski mahus osutatud. Garantiitagatise mahaarvamise alusetus KP ei aktsepteeri mahaarvamist garantiiaegse tagatise 10% osas – Tellija poolt Lepingutest taganemise tõttu on Binders õigustatud vastava garantiiaegse tagatise Tellijalt tagasi küsima (või tasaarvestama Tellija nõuetega Konsortsiumi vastu), mistõttu ei ole Binders õigustatud vastavat tagatise osa suhtes KP’ga enam kinni hoidma. Ettemaksule vastava osa mahaarvamisest Binders ei korraldanud koos Töövõtulepingu 1 järgse ettemaksu ümbervormistamisega ka Töövõtulepingu 2 osas ettemaksu ümbervormistamist. Vastavad esmased projektid edastas Binders alles 16.08.2010 ning seejuures eirasid need üheselt Töövõtulepingut 2 puudutava 28.05.2010 Kokkulepete regulatsiooni, mille järgi Töövõtulepingute 2 osas ettemaksu rahalist ülekandmist ei toimunud ning ette oli nähtud tasaarvestus. KP edastas oma vastavad parandused 19.08.
2. Seejärel esitas Tellija 23.08.2010 Bindersile järelpärimise Töövõtulepingu 2 ettemaksu ümbervormistamise kohta, millele Binders vastas samal päeval, et Töövõtulepingu 2 ettemaksu küsimusega saab edasi minna siis, kui Töövõtulepingu 1 ettemaksuküsimused on lahendatud. Samas pärast Töövõtulepingu 1 ettemaksu küsimuste lõplikku lahendamist 30.08.2010 ja ettemaksu reaalset laekumist Bindersile samal päeval, ei astunud Binders enam ühtegi sammu Töövõtulepingu 2 ettemaksu ümbervormistamiseks. 13.09.2010 teatas Tellija, et Binders on kinnitanud, et Töövõtulepingu 2 ettemaksu ümbermaksmist ei toimu. Lk 31 / 81 Binders andis reaalselt Töövõtulepingu 2 kohaselt ettemaksu-garantii alles siis, kui KP poolt seni Tellijale antud ettemaksegarantii oli kehtivuse kaotanud – 10.12.
3. KP siiski aktsepteerib mahaarvamist Lääne Ühenduse ettemaksu (vt 28.05.2010 Lääne Ühenduse Kokkuleppe p 11) 6 498 102.30 EEK vastavas osas. Kuigi vastavalt eeltoodule ei olnud võlatunnistuse andmisel Binders täitnud KP-lt vastava makse saamise tingimust, siis hilisemalt, 10.12.2010, Binders siiski andis Tellijale vastava ettemaksu garantii ja oleks olnud õigustatud KP-lt vastava ettemaksu osa saama juhul, kui poleks esinenud muid Bindersi poolseid olulisi Kokkulepete ja Alltöövõtulepingute rikkumisi, mis oleks andnud aluse vastava KP 6 498 102.30 EEK makse peatamiseks või tasaarvestamiseks. Arvestades siia juurde siiski, et Töövõtulepingud on tänaseks Tellija poolse taganemise tõttu lõppenud, on KP hinnangul kohane Bindersi võlgnevuse suuruse hindamisel vastava KP poolt Tellija käest saadud ettemaksusumma 6 498 102.30 EEK Bindersi võlgnevusest KP ees maha arvata. Seetõttu ei ole projektijuhtimise tasu ulatuses õigustatud Bindersi võla vähendamine, mistõttu on 04.10.2010 võlatunnistuse alusel Bindersi koguvõlaks siiski 9 548 605.01 EEK ehk 610 267.09 eurot. KP kogunõudele lisandub septembris teostatud lisatööde tasu 91 973.66 EUR vastavalt ülalviidatule. III OSA. Garantiisummade väljamaksmisest tulenev tasunõue • Leppetrahvist tulenev nõue 02.06.2011 esitas Tellija Konsortsiumile kirjas nr 17-1/09-01216/240 nõude nr 3 – Pärnu ümbersõidu Läänepoolse ühendustee ehituse töövõtulepingu nr 1.5-5.2/09-00008-019 alusel leppetrahvi tasumiseks (II kd tl 255-258). Konsortsiumi viivitustest tulenevalt nõudis Tellija oma nimetatud kirjas Konsortsiumilt leppetrahvi 419 758.37 eurot. Tellija märkis, et Töövõtulepingu 2 osaks oleva b) Pakkumuslisa kohaselt oli Üldtingimuste alapunkti 1.1.3.
4. kohaseks Tööde Täitmisajaks 334 päeva (11 kuud) – sellest tulenevalt pidid kõik Tööd olema Üldtingimuste punkti 8.
5. tähenduses teostatud hiljemalt 15.10.
6. Tellija leidis, et kuna nimetatud kuupäevaks ei olnud Konsortsium Töid teostanud, saatis Tellija Konsortsiumile juba 19.10.2010 vastavasisulise kirjaliku nõude rikkumiste lõpetamise kohta. Tellija asus seisukohale, et kõnealune nõue sisaldas ka selgitust rikkumisega kaasneva leppetrahvi tasumise kohustuse kohta. Tellija märkis, et hoolimata eeltoodust jätkas Konsortsium rikkumisi, mis viisid Töövõtulepingu 2 lõpetamiseni. Seega, kuna nagu varasemalt põhjendatud, on viivituse põhjustanud justnimelt Bindersi täitmiskohustuse rikkumine, mille tõttu oli KP sunnitud kaasama alltöövõtjad, ning võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumine, mis põhjustas kvaliteedi alanemise ning olulisi takistusi Töö teostamises, siis vastutab Binders ka nimetatud Tellijapoolse leppetrahvi nõudest põhjustatud kahjude hüvitamise eest täies ulatuses. Tellija juhtis ka nimetatud kirjas tähelepanu, et AS SEB Pank poolt 04.12.2009 Tellijale väljastatud täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009031335 summas EEK 6 498 102.30 EEK tagab muuhulgas ka leppetrahvinõude tasumist. Seetõttu märkis Tellija, et juhul, kui Töövõtja ei täida leppetrahvi tasumise kohustust hiljemalt 16.06.2011, esitab Tellija eelnimetatud garantii alusel nõude garandi vastu. Lk 32 / 81 Tellija poolt Konsortsiumile 28.09.2011 esitatud nõudekirjas nr 17-1/09-01216/276 täpsustas Tellija leppetrahvi nõuet summale 431 222.97 eurot. Samuti kinnitas Tellija nõudekirja p-s 4.3.1, et 415 304.43 eurot on Tellija saanud rahuldatud AS SEB Pank poolt 04.12.2009 väljastatud täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009031335 realiseerimise kaudu. Vastav makse laekus garandilt 27.09.
7. Ülejäänud 15 918.54 EUR ulatuses kavatses Tellija pöörduda vastavasisulise hagiavaldusega Töövõtja vastu kohtusse. Nimetatud garantiisumma väljamaksmisega tekkis selliselt KP-le otsest kahju 415 304.43 eurot, mille tekkimise eest vastutab Binders täies ulatuses tulenevalt oma Tööde teostamise kohustuse rikkumisest ja tulenevalt võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumisest. 04.10.2011 sai KP teate AS-lt SEB Pank garantiikirja nr 2009026453 garantiisumma väljamaksmisest (II kd tl 17-18) milles märgiti, et 03.10.2011 esitas Maanteeamet AS-le SEB Pank garantiinõude ning palus teostada garantiikirjast tuleneva väljamakse summas 1 196 245.66 eurot. AS SEB Pank teatas ka, et on vastavalt garantiikirja ja garantiilepingu tingimustele kohustatud Maanteeameti poolt nõutava garantiisumma välja maksma ning, et teostavad nimetatud makse 07.10.
8. Selliselt on hagi esitamise ajaks realiseeritud mõlemad KP poolt Konsortsiumi kohustuste täitmiseks antud täitmistagatis-nõudegarantiid, millega on AS-l SEB Pank tekkinud nõue KP vastu kogusummas 1 611 550.09 eurot. Sellest tulenevalt on KP-l tekkinud Bindersi vastu

§ 115lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue samas summas ehk 1 611 550.09 eurot.

• Saneerimine ning majandusraskused AS-il SEB Pank tekkis täitmistagatis-nõudegarantiide Tellijale väljamaksete tegemisega KP suhtes märkimisväärne nõue, mis takistas oluliselt KP majandustegevust, põhjustades raskusi lisafinantseeringute saamisel ning usalduslike suhete hoidmisel oma partneritega. Garantiisummade väljamaksmine oli aga peamiseks põhjuseks, miks KP-l tekkisid majandusraskused ning miks KP oli sunnitud läbi mitmete raskuste algatama saneerimismenetlust ning tänaseks on see viinud KP pankrotistumiseni. Seega on Binders vastutav Mitte pelgalt konkreetsete otseste varaliste kahjude tekitamise eest KP-le, vaid Binders on oma õigusvastase tegevusega põhjustanud KP majandustegevuse tervikliku allakäigu, mille mõjud on märksa suuremad kui vaid Bindersi, KP ning Tellija vahelised suhted. Kuna Binders on otseselt vastutav KP saneerimismenetluse vajaduse põhjustamise eest, siis on Binders põhjustanud ka üleüldised probleemid KP edasises äritegevuses – suhtluses finantseerimisasutustega, alltöövõtjatega ning koostööpartneritega, kelle silmis on KP maine oluliselt langenud. IV OSA. Tellija täiendav kahjunõue Vastavalt 25.02.2011 esitatud Tellija vastusele töövõtulepingute lõpetamise teatele p-dele 1.3.3.1, 1.3.3.2, 1.3.3.3 tekkis Bindersi õigusvastasest taganemisest tulenevalt Tellijale oluline kahju: kulutused uute hankemenetL. läbiviimiseks, kulutused seoses uute hankelepingute hinnakallinemisega, kulutused olemasoleva olukorra säilitamiseks ja teehooldaja leidmiseks ning teehooldustööde tegemiseks enne asendustöövõtjate leidmist. Lk 33 / 81 Sellest tulenevalt esitas 28.09.2011 Tellija Konsortsiumile nõudekirja nr 17-1/09-01216/276, milles leidis, et Töövõtulepingust 1 tulenev kahju hüvitamise nõue on 6 378 797.65 eurot käibemaksuta ehk 7 654 557.18 eurot käibemaksuga. Töövõtulepingust 2 tulenev kahju hüvitamise nõue on Tellija nõude kohaselt 1 856 264.72 eurot käibemaksuta ehk 2 227 517.66 eurot käibemaksuga ning Töövõtulepingutest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida ei ole võimalik Töövõtulepingu 1 ja Töövõtulepingu 2 vahel eristada, on 251 660.17 eurot käibemaksuta ehk 301 992.20 eurot käibemaksuga. Nagu varasemalt mainitud, sai Tellija 1 611 550.09 eurot oma kahjuhüvitamise nõudest rahuldatud AS-lt SEB Pank poolt garantiikirjade nr 2009031335 ja garantiikirja nr 2009026453 alusel teostatud garantiisummade väljamaksmise kaudu. Seetõttu märgib Tellija eelnimetatud kirjas, et pärast pangagarantiide realiseerimist, Konsortsiumile tasumisele kuuluvatelt summadelt teostatud kinnipidamist ning Konsortsiumile tasumisele kuuluva töötasu tasaarveldamist on Töövõtulepingute rikkumisest tulenev Tellija kogunõue Konsortsiumi vastu 7 403 517.46 eurot (käibemaksuga). Lisaks märkis Tellija kavatsust esitada Konsortsiumi vastu ka viivisenõuded nii ettemaksete tagastamisega viivitamiselt, leppetrahvi tasumisega viivitamiselt kui ka kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamiselt. Kuna tööde teostamise viivituse eest ning Tööde kvaliteedi puuduste eest on vastutav Binders, on ta põhjustanud ka Tellija poolt 28.09.2011 Konsortsiumile esitatud nõudekirjas Tellijal tekkinud kahjud. Kuna Tellija on aga esitanud vastava nõudekirja muuhulgas KP-le, siis tuleb märkida, et vastava KP-l tekkinud kahju (Tellija nõude KP vastu) hüvitamise kohustus on Bindersil. Harju Maakohtu 02.09.2011 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-11-16052) alusel algatati K. Projektijuhtimise AS-i, registrikood: 10546208 (endise ärinimega K. & Partnerid AS) saneerimismenetlus ning määrati saneerimisnõustajaks Toomas Saarma (II kd tl 259-262). Harju Maakohtu 24.11.2011 kohtumäärusega (II kd tl 263-272) kinnitati KP suhtes saneerimiskava (III kd tl 178-193). KP suhtes saneerimismenetluses kinnitatud saneerimiskava kohaselt liigitati Tellija nõuded samasse gruppi koos tagatud nõuetega. Vastavalt saneerimiskavale on võlausaldajatel, kelle nõue on pandi või muu tagatisega tagatud, õigus nõude rahuldamisele tagatise realiseerimise läbi saadu ulatuses. Kui tagatise realiseerimise tulem ei kata kogu võlausaldaja põhinõuet, rahuldatakse tagatise realiseerimisjärgne võlausaldaja nõue põhinõude osas 10% ulatuses, s.t pandiga tagamata põhinõude osa vähendatakse saneerimiskava alusel 90% ulatuses. Tagatud nõuete osas ajatatakse saneerimiskava alusel üksnes nõude jääk pärast tagatise realiseerimist ning vastav jääk kuulub tasumisele kahe võrdse osamaksena vastavalt 30.06.2014 ja 31.12.2014. Siiski kuulub ka olemasolev nõue, mille tasumise kohustus tekib tulevikus, tekkinud otsese varalise kahju mõiste hulka. Selliselt on Binders tekitanud Tellija olemasoleva nõude näol KP-le lisaks kahju 10% esialgsest tellija nõudest ehk 740 351.746 eurot. Kuna menetluse ajal (29.05.2013) KP pankrotistus, tühistati saneerimiskava ning Tellija nõue on taastunud endisel kujul ehk summas 7 403 517.46 eurot. Selles summas on MNT KP pankrotimenetluses ka nõudeavalduse (VI kd tl 146) esitanud. Seetõttu on KP-l tekkinud

§ 115

lg 1 alusel Bindersi põhjustatud Tellija poolt 28.09.2011 Konsortsiumile nõudekirja nr 17-1/09-01216/276 esitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue kogusummas 7 403 517.46 eurot. • Tasaarvestusavaldus Lk 34 / 81 Empower AS ja Binders sõlmisid 26.10.2010 nõude loovutamise ja alltöövõtulepingu lõpetamise lepingu (II kd tl 273-278), mille kohaselt omab Empower AS nõuet KP vastu. Nõue tekkis 14.12.2009 Empower AS ja KP vahel sõlmitud alltöövõtulepingu nr 917/1 Empower alusel. Vastava nõude loovutamise lepingu alusel loovutas Empower AS tervikuna Bindersile oma nõude KP vastu summas 8 100 283 EEK ehk 517 702.44 eurot. Selliselt omas Binders KP suhtes KP nõudega samaliigilist nõuet. Seetõttu esitas KP 03.02.2012 nõudeavalduses ka tasaarvestusavalduse, millega luges Bindersi nimetatud nõude summas 517 702.44 eurot tasaarvestatuks oma vastavas nõudekirjas põhjendatud nõudega. Käesoleva menetluse käigus on KP nimetatud nõude tasaarvestanud oma lepingulise tasu nõudega (vt allpool). • Nõude osaline pantimine Elektroskandia Baltic’ule Hagi on esitatud KP ja ELB poolt ühiselt Bindersi vastu seetõttu, et KP nõue on osaliselt arestitud ELB kasuks. ELB esitas 07.04.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse KP vastu 61 522 EUR ja viiviste väljamõistmiseks. ELB nõue tuleneb KP ja ELB vahel 05.12.2007 sõlmitud elektri- ja ehituskaupade müügi raamlepingust. Kohus rahuldas määrusega ELB taotluse ning arestis KP rahalised vahendid kõigis Eesti Vabariigi krediidiasutustes 123 045.30 euro ulatuses ELB kasuks (II kd tl 279-282). Pooled jõudsid vastavas kohtuasjas siiski kokkuleppele, mistõttu lepiti kokku KP üleüldiste rahaliste vahendite aresti asendamine konkreetse nõude arestiga. Kohus lõpetas oma 08.06.2011 määrusega menetluse nimetatud tsiviilasjas ning kinnitas poolte kompromissi, mille kohaselt KP kohustus tasuma ELB-le kokku 63 919.33 eurot (II kd tl 283-285). Sama määrusega asendas kohus vastavalt poolte kokkuleppele hagi tagamise abinõu, millega arestiti KP rahalised vahendid kõigis Eesti Vabariigi krediidiasutustes summas 123 945.30 eurot, hagi tagamise abinõuga, milleks on KP nõudeõiguse arestimine summas 90 000 eurot OÜ ELB kasuks Binders vastu, mis tuleneb KP ja Bindersi vahel 16.07.2010 sõlmitud alltöövõtulepingust ning mille kohta on Binders väljastanud 04.10.2010 võlatunnistuse. Eelnevast tulenevalt on pandilepingu ning Bindersile saadetud panditeate kohaselt ELB-l õigus oma nõude (summas 90 000 EUR) rahuldamisele Bindersi võla arvelt, mis tuleneb KP ja Bindersi vahelisest alltöövõtulepingust. 1. Selliselt koosneb KP nõue Bindersi vastu alljärgnevast: (i) konsortsiumilepingutest ja alltöövõtulepingutest tulenevalt KP poolt teostatud Tööde eest lepingutasu vastavalt

§ 108

lg-le 1 summa