← Eesti

2-11-12232/4

Obsah (9)§ 415§ 416§ 407§ 444§ 468§ 445§ 173§ 162§ 1741

Tsiviilasi nr 2-11-12232 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitas 18.03.2011. a kohtule hagiavalduse Sxxxx Sxxxxx vastu õppelaenulepingust tuleneva võla nõudes. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista 1314,49 eurot, milles 1265,46 eurot moodustab põhivõlg ja 49,03 eurot intress. Hageja teatas, et on nõus asja kirjaliku lahendamisega. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 20. aprilliks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Määrus ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 25.03.2011. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel.

Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 444

lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas 29.04.2011 taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks kui kostja määratud tähtajaks kohtule ei vasta. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalidest nähtuvalt sõlmis kostja 30.10.

  1. a AS-iga Ühispank õppelaenulepingu, mille alusel anti temale laenu kokku 30 000 krooni. Laenulepingu järgi kohustus kostja tasuma õppelaenu summalt pangale intressi 5 % aastas. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 3 lg 1 järgi kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingutele Eesti Vabariigi haridusseaduse sätteid (HaS). HaS § 364 alusel kohustus kostja kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma. Kostja laenu ja intressi tagasimaksmise kohustust ei täitnud ja pank nõudis HaS § 362 lg 1 alusel riigitagatise rakendamist, mille riik täitis 08.01.
  2. a. Kuna hageja täitis kostja kohustuse panga ees, siis tulenevalt HaS § 362 lg-st 2 on hagejal nõudeõigus kostja vastu tasutud summa ulatuses. Hageja on koostanud kostja taotlusel maksegraafikud laenuvõla ja intressi tasumiseks, kuid kostja ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud. HaS § 362 lg 2 sätestab, et kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib 2

(3)riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. HaS § 362 lg 3 kohaselt maksab laenusaaja või tema käendaja riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 1314,49 eurot, millest 1265,46 eurot on põhivõlg ja 49,03 eurot intress.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks arveldusarve, kuhu kostjal tuleb otsusega väljamõistetud summad kanda. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja teatas hagiavalduses, et ei ole menetluskulusid kandnud. Tulenevalt

§-st 145 on Eesti Vabariik vabastatud riigilõivu tasumisest. Kuna hagejal menetluskulud ei ole teada, siis ei määra kohus kindlaks kostja poolt hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.