Tsiviilasi nr 2-11-12214 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2011.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Julianus Inkasso OÜ esitas 22.09.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Exxx Fxxxxxxxx vastu võlgnevuse 175,73 eurot ja menetluskulude hüvitamise nõudes. 11.02.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse

§ 483lg 2 p 3 alusel rahuldamata.

18.03.2011.a esitas Julianus Inkasso OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse Exxx Fxxxxxxxx vastu võlgnevuse 87,90 eurot ja viivise 87,83 eurot nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt

aprilliks 2011.a. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja registrijärgsesse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“ ning kohtule teadaolevasse kostja elukohtaxxxxxxxxxxxxxxx märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Lõuna Prefektuur teatas kohtule, et politseil puuduvad andmed Exxx Fxxxxxxxx viibimiskoha kohta. 16.05.
a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kutse 05.07.2011.a kohtuistungile avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.05.2011.a. Kostjat hoiatati

§ 410võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 410

ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.

§ 444

lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41.

§ 413

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2

(3)Kostja sõlmis 14.02.2007.a AS-iga Tele2 Eesti lepingu nr 10372491, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ning AS Tele2 Eesti lõpetas lepingu ennetähtaegselt. AS Tele2 Eesti loovutas oma nõude hagejale. Hageja nõue on kokku 175,73 eurot, millest põhisumma võlgnevus on 87,90 eurot ning viivis põhisummalt 87,83 eurot. Poolte vahel on telekommunikatsiooniteenuse ostmisest tulenev õigussuhe, mida reguleeritakse VÕS § 208 lg.1, lg.2 alusel. Hageja on teenuse müünud, kostja on sideteenust ostnud (kasutanud), kuid jätnud selle eest tasumata. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja AS Tele2 Eesti on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,15% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Tagaseljaotsus on

§ 468lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 111,84 eurot, millest 47,93 eurot (750 krooni) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 63,91 eurot hagi esitamisel. Lisaks on hageja tasunud kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu summas 6,39 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt

§ 144

p-le 7 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on kinnitanud Pärnu Maakohtu 11.02.2011.a määruse kättesaamist 16.02.2011.a., hagi samas nõudes esitati Tartu Maakohtule 18.03.2011.a. Seega ei saa hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot lugeda hagimenetluse kulude hulka. Hageja poolt tasutud riigilõivud summas 70,30 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 95,87 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja mõistlik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-11-12214/6