2-11-12125 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2011.a Pärnu kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-11-12125 Tsiviilasi Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi E.T.’i vastu võla 1354.24 euro nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Kadi Mölder, e-post: kadi.molder@hm.ee ; Kostja: E.T., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xx xx, xxxxxx, xxxxx xxxxxxxx . RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 423 lg.1 p. 13, § 424, 426, § 427, kohus määras
- Jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi E.T.’i vastu võla summas (1354.24 EUR) üks tuhat kolmsada viiskümmend neli eurot ja 24 senti nõudes.
- Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Sisulised asjaolud Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) on Pärnu Maakohtule esitanud hagi E.T.’i vastu võla 1354.24 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduses on E.T.’i elukohaks märgitud Paikuse EPT 14-14, Paikuse alevik, Paikuse vald, Pärnumaa. Kohtul ei õnnestunud kostjale posti teel hagimaterjale kätte toimetada hageja poolt antud Eesti aadressil, kuna postiasutus tagastas materjalid. Nii rahvastikuregistri järgi kui ka xxxxxx Käräjäoikeuse vahendusel dokumentide kättetoimetamisel 16.12.2011.a 1
(2)2-11-12125 saadud andmetel elab isik käesoleval ajal välismaal, rahvastikuregistri andmetel on kostja kehtiv elukoht alates 27.09.2005.a xxxxxxxxxxxxxxx xx xx, xxxxxxx, Soome Vabariik. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagimaterjalide ja asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg. 1 p. 13 alusel, kuna kostja üldisest kohtualluvusest tulenevalt ei ole käesoleva hagiavalduse läbivaatamine Eesti Vabariigi Pärnu Maakohtu pädevuses. TsMS § 70 lg. 3 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Liidu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art. 2 p. 1 sätestatakse, et isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kaevatakse selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Sama art 2 p. 2 järgi isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohta kehtivaid kohtualluvuse eeskirju. Ka siseriiklikult TsMS § 79 lg.1 kohaselt üldise kohtualluvuse mõttes võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Seega tuleb kohaldada seaduses sätestatut, s.o. üldist kohtualluvust kostja elukoha järgi kooskõlas TsMS § 10 p. 3 sätestatuga, mille kohaselt ei laiene Eesti kohtute pädevus isikule, kui see tuleneb välislepingust, seadusest või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest. Hageja on õigustatud esitama hagi Soome Vabariigis kostja elukohajärgsele kohtule, rahvusvahelise kohtualluvuse nõuetest kinnipidamine omakorda tagab hagi rahuldamise korral kohtulahendi sujuvama täitmise (sh täitekorralduse tõendi väljastamine Euroopa Nõukogu määrus nr 805/2004 alusel). Kohus viitab ka, et käesolevas asjas on tegemist füüsilisest isikust tarbijaga sõlmitud lepingust tuleneva nõudega. Juhul, kui hageja eeldaks asja lahendamist üksnes Eesti kohtus, siis VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks muuhulgas tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Hageja poolt esitatud hagi menetlemine Eestis eeldaks, et välisriigis elav kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Eestis ja selliselt oleks tema poolt oma õiguste kaitse kohtus igal juhul raskendatud. Vastavalt TsMS § 426 lg.1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Vastavalt TsMS § 168 lg.2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbivaatamata. Ivika Sillaots Kohtunik 2
(2)