← Eesti

2-11-11367/6

Obsah (8)§ 113§ 401§ 407§ 396§ 76§ 101§ 108§ 415

Tsiviilasi nr 2-11-11367 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2011.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 113lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas).

Kohtuotsus tuleb Jxxx Mxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Jxxx Mxxxxxx kanda. 1

(5)Mõista välja Jxxx Mxxxxxxxxx menetluskulude katteks 652 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 102,37 eurot, riigilõiv hagilt 543,24 eurot ja riigilõiv teate eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 6,39 eurot). Mõista välja JxxxxMxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (652 eurot) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank AS esitas 01.09.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxx Mxxxxx vastu võlgnevuse 3957,01 eurot saamiseks. Kohus tegi 05.10.2010.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 10.02.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Swedbank AS-i esindaja kinnitas määruse kättesaamist 15.02.2011.a. Swedbank AS esitas 15.03.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Jxxx Mxxxxx vastu võlgnevuse 5590,95 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja registrijärgsesse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsaadetud hagimaterjalid tagastati korduvalt märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtule teadaolevale kostja aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud materjalid tagastati kahel korral märkega „ei nõutud“. Lõuna Prefektuuril ja Tabivere vallal puuduvad andmed kostja asukoha kohta. 06.09.2011. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kutse 21.11.2011.a kohtuistungile avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.10.2011.a. (tl.139) Kostjat hoiatati TsMS § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esitas 18.11.2011.a kohtule taotluse, milles palus hagi läbi vaadata ilma hageja osavõtuta ning rahuldada hagi täies ulatuses. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et asjas saab teha sisulise otsuse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb hageja (endine nimi AS Hansapank) ja kostja vahel sõlmitud lepingutest: 1) 16.12.2003.a sõlmitud Ego järelmaksukaardi kasutamise leping nr 03-282520-EG (tl.20-21), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Ego krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221023742920 ja arvelduskontoga nr 1104817664 ning mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10 000 krooni ulatuses (poolte kokkuleppel suurendatud kuni 25 000 kroonini) intressiga 16% aastas; on lepitud kokku intressi arvestamine p.6.1, 6.2, viivise arvestamine p. 7.8, viivis 0,022%; 2

(5)2) 21.12.2006.a sõlmitud Partner krediitkaardi kasutamise leping nr 4834 (06-245671KK tl.22-23), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Partner krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221034424350 ja arvelduskontoga nr 1104817664 ning mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses intressiga 18% aastas; on lepitud kokku intressi arvestamine (p.6.1., 6.2, ), viivise maksmise kohustus (p. 8.2); 3) 13.01.2004.a sõlmitud arvelduskrediidi leping nr 04-020481-KP (tl.24-25), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5000 krooni kostja arvelduskontol nr 1104817664, tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast limiidist; on lepitud kokku intressi tasumises (p.6), viivise maksmises maksetega hilinemise puhul (p.8), maksete tasumise järjekord (p.10). 4) 28.01.2006.a sõlmitud laenuleping nr 06-202661-VL (tl.26-29) summas 50 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.11.2010.a; on lepitud kokku krediidi kulukuse määr, viivise arvestamine maksetähtaja ületamisel (p.10); 5) 20.06.2007.a Reval Credit AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 070610988 (tl.13-18) summas 20 000 krooni intressimääraga 40,5% aastas, viivisemääraga 1% päevas, menetlustasu maksmises (p.12.11, 12.13). 07.04.2010.a toimunud laenuandja nõuete enampakkumise tulemusel läks nõue üle hagejale ning hageja vormistas omandatud nõude 13.12.2010.a laenulepinguna nr 10-085518-VV. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. 06.05.2009.a ütles hageja seoses võlgnevusega üles lepingu nr 03-282520-EG ning kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09036886-KE alla (tl.33-40, 41,42). 23.02.2009.a sulges hageja lepingu nr 4834 (06-245671KK) kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09-015470-KB alla (tl.43-45, 46,47). 22.05.2009.a sulges hageja lepingu nr 04-020481-KP kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09-042125-KX alla (tl.48-60, 61,62). 05.05.2010.a ütles hageja lepingu nr 06202661-VL seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles (tl.63, 64-66). 13.12.2010.a ütles hageja lepingu nr 10-085518-VV seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles (tl.67,68). Hagiavalduse esitamise seisuga 14.03.2011 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 5590,95 eurot, sellest 1) lepingust nr 09-036886-KE tulenev võlgnevus kokku 1610,60 eurot (põhiosa 1394,98 eurot, intress 1,39 eurot, menetlustasu 3,20 eurot ja põhiosa viivis 211,03 eurot); 2) lepingust nr 09-015470-KB tulenev võlgnevus kokku 332,72 eurot (põhiosa 324,61 eurot, intress 4,87 eurot, menetlustasu 3,20 eurot ja põhiosa viivis 0,04 eurot); 3) lepingust nr 09-042125-KX tulenev võlgnevus kokku 17,67 eurot (intress 12,88 eurot ja põhiosa viivis 4,79 eurot); 4) lepingust nr 06-202661-VL tulenev võlgnevus kokku 2145,53 eurot (põhiosa 1692,72 eurot, intress 189,95 eurot ja põhiosa viivis 262,86 eurot); 5) lepingust nr 10-085518-VV tulenev võlgnevus kokku 1484,43 eurot (põhiosa 1133,08 eurot, intress 325,66 eurot, menetlustasu 3,20 eurot ja põhiosa viivis 22,49 eurot). Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe (lepingud 070610988, EGO järelmaksukaardi leping 03-282520-EG, Partner krediitkaardi kasutamise leping 4834 ja arvelduskrediidileping 04-020481-KP). Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 401lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), 3

(5)krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 407

lg.1 järgi (kuni 01.07.2011) kui krediidiasutus annab tarbijale krediiti viisil, et lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada (arvelduskrediit), ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 404-406 sätestatut. Pooltevaheline võlasuhe tuleneb ka laenulepingust (käenduseta väikelaenu leping 06202661-VL), mida reguleeritakse

§ 396alusel.

Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

§ 113lg 1 kohaselt ka viivist.

Viivise määraks loetakse

§ 113

lg 1 kohaselt

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole täitnud laenulepingust ja tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi ja hagejal oli alus lepingud üles öelda ja rakendada õiguskaitsevahendeid, s.h. arvutada ja nõuda viivist. Kontrollides, kas hageja on tarbija puhul rakendanud õiguskaitsevahendeid

§ 415

lg.1 piirides ja lg.2 järjekorras, konstateerib kohus, et hageja on kõigil juhtudel rakendanud viivist

§ 113lg.

1 määras ehk 0,022% päevas (tl.69,70,41,46, 61, 63, 67), millega ei ole eksitud

§ 415lg.1 reeglite vastu.

Hageja on omandanud Reval Credit AS nõuded oma võlgnike vastu avaliku enampakkumise teel (tl.75-96) Kohus rahuldab hagi hageja poolt esitatud ulatuses, tehes asjas sisulise otsuse. Kohus ei tee tagaseljaotsust TsMS § 407 lg.51 kaalutlustel. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palub kohtul kohtuotsuse tegemisel välja mõista kostjalt menetluskulud 652 eurot seda ka juhul kui hagi ei ole võimalik rahuldada tagaseljaotsusega (tl.134, 141). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras – maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 102,37 eurot, hagiavalduse esitamisel 543,24 eurot ja kohtukutse AT –s avaldamiselt 6,39 eurot. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 543.24 eurot (tl.97, 137 ja maksekäsu kiirmenetluses tl.31) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 4

(5)Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.