Obsah (7)

§ 340§ 341§ 291§ 339§ 195§ 110§ 111

2-11-11128 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 25.oktoober 2011.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-11128 Tsiviilasi FI

§ 340lg-s 1 ettenähtud põllumajandusliku rendilepinguga.

Nimetatud sätte kohaselt võib põllumajandusliku rendilepingu esemeks olla ka põllumajandusliku kinnisasja osa. Rendilepingu tähtajaks on selle punkti 10 kohaselt ajavahemik

1. jaanuarist 2008 kuni
2. detsembrini
3. Hiljem leppisid kinnistu omanik R K ja hageja kokku rendilepingu osalises lõpetamises selliselt, et hageja valdusse ja kasutusse jäi 8,58 ha suurune põld katastriüksusest nr XXXXXXX. Hageja valdas ja haris nimetatud põldu
4. jaanuarist
5. a kuni
6. juunini
7. a. Hageja andmetel tegi R K
8. märtsil
9. a notariaalselt tõestatud tehingud, millega eraldas T kinnistust, mille koosseisu kuulunud katastriüksused asusid nii K, V kui ka K külas, 13,61 ha suuruse katastriüksuse, mis asub K külas, eraldi kinnistuks (samuti nimega T), müüs eraldatud kinnistu A Mle ja M Mle ühisomandisse ning andis asjaõiguslepinguga ostjatele üle müüdud kinnistu omandiõiguse. KinnistusRust nähtuvalt avati
10. märtsil
11. a nimetatud tehingute alusel kinnistusraamatus 13,61 ha suuruse katastriüksuse tunnusega xxxx kohta eraldi registriosa numbriga xxxxxxxx ning kanti kinnisasja omanikuna kõigepealt sisse R K ning kohe seejärel ühisomanikena A. M ja M. M. Seega alates
12. märtsist
13. a kuulub 8,58 ha suurune põld, mida hageja kasutas eelnimetatud rendilepingu alusel, kostjate ühisomandisse.

§ 341

kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui sama seaduse 16. peatükist ei tulene teisiti.

§ 291

lg 1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Seega olid kostjad A. M ja M. M alates

1. märtsist
2. a kõnealuse rendilepingu järgi rendileandjateks ning neil tekkisid sellest tulenevalt kinnistu reaalosa rendileandja õigused ja kohustused. Kostjad aga asusid pärast kinnisasja omandamist seisukohale, et seoses kinnistu ostmisega on hageja õigused rendilepingu esemeks olevat põldu vallata ja kasutada lõppenud ning teavitasid ka hagejat oma sellisest seisukohast. Kostjate vastuseisule vaatamata tegi hageja
3. a kevadel põllul kõik maaharimistööd ning külvas
4. mail
5. a sellele rapsi.
6. juunil
7. a haris kostja A M hageja külvi üles. Hageja sai sellest teada
8. juunil
9. a. Mõni päev hiljem jõudis temani kostja M. M kiri
10. juunist
11. a, milles viimane teatab, et tema ja A. M on otsustanud põllu uuesti üles harida ning et „kõik edaspidine toimub meie poolt planeeritava külvikorra alusel“. Kirjas on märgitud ka seda, et juba hageja poolt põllule rapsi külvamine toimus kostjate keelu vastaselt. Hageja pöördus
12. juulil
13. a avaldusega politsei poole märkides, et kostjad on tekitanud talle külvi ülesharimisega materiaalset ja moraalset kahju. Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo
14. juuli
15. a vastuses selgitati hagejale, et olukorras, kus kahju on juba tekitatud, ei ole politseil enam õiguslikku alust kahju ärahoidmise eesmärgil sekkuda ega kaitsta tema rendilepingust tulenevaid õigusi ja õigushüvesid. Hageja leiab, et kostjad on võtnud kõnealuse 8,58 ha suuruse põllu valduse temalt ära omavoliliselt ning on T kinnistu nimetatud osa omavolilised valdajad. 2 2-11-11128 Hageja õigus vaidlusalust põldu vallata ja kasutada tuleneb
16. jaanuaril
17. a R K ja tema vahel sõlmitud T kinnistu põldude rendilepingust. Pärast seda, kui lepingupooled olid leppinud kokku rendilepingu lõpetamises muude põldude osas, jäi leping kehtima 8,58 ha suuruse põllu osas, mis asub katastriüksusel xxxxxxxxxx. Rendilepingu tähtaeg ei ole möödunud ning seda ei ole erakorraliselt üles öeldud. Asjaolu, et katastriüksus, mille koosseisu vaidlusalune põld kuulub, on arvatud kinnistu jagamisel tekkinud uue kinnisasja koosseisu, ei mõjutanud kinnisasja reaalosaks oleva põllu kohta kehtinud rendilepingu kehtivust. Rendilepingu kehtivust ei mõjutanud ka see asjaolu, et alates
18. märtsist
19. a kuulub kinnisasi kostjate ühisomandisse. Omandades kinnisasja, mille osa kohta oli sõlmitud rendileping, tekkisid kostjatel rendileandja õigused ja kohustused R K ja hageja vahel
20. jaanuaril
21. a sõlmitud rendilepingu järgi.

§ 339

järgi kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnikule) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rendilepingu eseme kasutamine eeldab selle valdamist. Seega peab rendileandja andma rendilepingu eseme rentniku valdusse ega tohi lepingu kehtivuse ajal rentniku valdust rikkuda ega ära võtta. Kui asja omanik võtab rendile antud asja valduse rentniku nõusolekuta seadusevastaselt ära, on tegemist omavoliga ning saadud valdus on omavoliline. See tuleneb

§-st 339 ning AÕS § 40 lg-st

1. Viimasena nimetatud sätte kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. AÕS § 40 lg 1 kohaselt on valdus omavoli vastu seadusega kaitstud. AÕS § 45 lg 1 kohaselt on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Käesoleval juhul on kostjad vaidlusaluse põllu osas alates
2. juunist
3. a hageja suhtes omavolilised valdajad. Nimetatud päeval haris kostja A. M ilma hageja nõusolekuta üles hageja külvi ning kostja M. M on hagejale kirjalikult teatanud, et edaspidi harivad kostjad kui kinnisasja omanikud põldu ise. Eeltoodud asjaolude tõttu palub hageja AÕS § 45 lg-le 1 toetudes kohtult oma valduse taastamist X vallas K külas asuva T kinnistu reaalosaks oleva 8,58 ha suuruse põllu suhtes. Hageja kavatseb edaspidi esitada kostjate vastu ka nõude talle tekitatud kahjude hüvitamiseks, kui selles osas ei saavutata kostjatega varem kohtuvälist kokkulepet. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning tuginedes eeltoodud õigusnormidele palub hageja taastada füüsilisest isikust ettevõtja A Ru L talu, valdus Saare maakonnas X vallas K külas asuva T kinnistu koosseisu kuuluva 8,58 ha suuruse põllu suhtes ning kohustada T kinnistu omanikke A Mt ja M Mt hoiduma R K ja hageja vahel
4. jaanuaril
5. a sõlmitud T kinnistu põldude rendilepingu kehtivuse ajal kinnistu nimetatud osa valduse rikkumisest või äravõtmisest A Ru suhtes.
6. Vastuseks kostjate vastuväidetele märgib hageja, et hageja A R on füüsiline isik, kes tegutseb ettevõtjana ärinime all L talu ning on kantud ettevõtjana äriregistri A-ossa registrikoodiga xxxxxxx. Ekslik on kostjate arusaam, et ettevõtjana on A R teine isik. Seega on alusetu kostjate väide, et hageja ei ole olnud vaidlusaluse rendilepingu pool. Äriregistri Aossa ärinimega A R ja registrikoodiga xxxxxxx kantud isik on teine isik nimega A R, kelle isikukood on xxxxxxx ja kellel ei ole vaidlusaluse põlluga ja rendilepinguga mingit seost. Alusetu on kostjate väide, mille kohaselt oli hageja nõude aluseks olev rendileping
7. märtsiks
8. a, mil nad sõlmisid R Kga T kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, üles öeldud. Vastuses väidetu, mille kohaselt müügilepingu sõlmimisel
9. märtsil
10. a andis R K kostjatele üle rendilepingu ülesütlemisavalduse
11. jaanuarist
12. a, millega ta oli hagejale rendilepingu
13. 3 2-11-11128 märtsist
14. a üles öelnud, ei vasta tegelikkusele, kuid ei annaks ka tõesuse korral alust asuda seisukohale, et rendileping oli üles öeldud. Kostjad ei ole isegi mitte väitnud, et
15. jaanuariga
16. a dateeritud avaldus oleks hagejale esitatud ehk et R K oleks rendilepingu hagejale

§ 195lg-s 1 ja § 196 lg-s 1 sätestatud viisil üles öelnud.

Kohtule esitatud ülesütlemisavaldust ei ole hagejale esitatud, ta ei ole seda varem näinud. Seega ei ole rendileandja R. K teinud hagejale rendilepingu ülesütlemisavaldust. Hageja lisab, et nimetatud avaldust ei olnud kostjad kuni

1. aprillini
2. a esitanud ka PRIA-le, mida tõendab PRIA peadirektori nimetatud kuupäeva käskkiri nr 12-6/552, millega nõuti kostjate A talult tagasi vaidlusaluse põllu eest välja makstud ühtne pindalatoetus summas 694,11 eurot. Nimetatud käskkirja põhjendava osa lõpus on märgitud, et PRIA-l puuduvad andmed T kinnistu endise omaniku R K ja FIE A R vahel sõlmitud rendilepingu lõpetamise kohta vaidlusaluse 8,58 ha maa osas. Ka R. K ise on
3. märtsil
4. a hagejaga sõlmitud kokkuleppes kinnitanud, et T kinnistu müügilepingu tegemise ajal
5. märtsil
6. a oli
7. jaanuaril
8. a sõlmitud põllumaade rendileping kehtiv 8,58 ha suuruse põllu osas – vt nimetatud kokkuleppe p
9. Põhjendamatu on kostjate seisukoht, et tuginedes

§ 110

lg-le 1 ja § 111 lg-le 1 oleks neil õigus keelduda rendilepingu objektiks oleva maatüki rentniku kasutusse andmisest ka rendilepingu kehtivuse korral, kuna hageja ei ole tasunud neile renti

1. aasta eest. Eelmärgitud
2. märtsi
3. a kokkuleppe punktis 3 on R. K ja hageja kinnitanud, et hüvitamaks R. K poolt hagejale tekitatud kahju, leppisid pooled
4. a jaanuarikuus kokku, et rentnik A. R ei pea
5. jaanuaril
6. a sõlmitud rendilepingu järgi maksma T kinnistu maa kasutamise eest renti kuni lepingu tähtaja lõpuni. Nimelt oli R. K andnud rendilepinguga A. Ru kasutusse antud maast
7. aastal kostjate kasutusse 4,3 ha suuruse põllu T kinnistust, mille tõttu PRIA peadirektori
8. novembri
9. a ja
10. jaanuari 2010.a käskkirjadega vähendati A. Rule määratud toetusi (karistuslikult) 16 940 krooni võrra ning lisaks jäi A. R ilma nimetatud põllult
11. aastal arvestatud toetustest summas 8470 krooni – vt kokkuleppe p
12. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde.
13. 26.04.2011.a. määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse asjas õigussuhte esialgseks reguleerimiseks ning hagi tagamise korras määras, et FIE-l A R ärinimega L talu on õigus vallata ja kasutada Saare maakonnas X vallas K külas asuva T kinnistu, maaüksuse katastritunnus xxxxxxxxxxx, koosseisu kuuluvat 8,58 ha suurust põldu maaviljeluse eesmärgil kuni tsiviilasjas nr 2-11-11128 tehtava lahendi jõustumiseni ning keelata kostjatel A Ml ja M Ml samal ajavahemikul tõkestada või takistada A Rul põllu valdamist ja kasutamist. KOSTJATE VASTUVÄITED
14. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja leiavad, et rendileping ei ole kehtiv. Kostjate vastuväidete kohaselt hageja ei ole olnud rendilepingu pool. Hageja on märkinud hagiavalduses enda ärinimeks FIE A R L talu. Äriregistri andmebaasis ei ole sellise ärinimega ettevõtjat registreeritud ega ei olnud registreeritud ka rendilepingu sõlmimise ajal, so
15. jaanuaril 2008.a. Hageja poolt esitatud registrikoodi järgi on võimalik tuvastada hageja tegelikuks ärinimeks L talu, mille kaudu tegutseb talupidajana A R (xxxxxxxxxxxxxx. Hageja on esitanud oma väidetava õiguse tõendamiseks
16. jaanuaril 2008.a. R K ja FIE A R vahel sõlmitud rendilepingu (hagiavalduse lisa 5). Nimetatud rendilepingust ei nähtu ühtegi osapoole rekvisiiti peale nime ja kontaktandmete, seega tuleb lähtuda lepingu poole tuvastamisel nimest. Rendilepingus rentnikuna märgitud FIE A R on kantud füüsilisest isikust ettevõtjana Äriregistrisse
17. mail 2009.a. (registrikood xxxxxxxxxxxxx, vt Lisa 1), so 17 kuud hiljem, kui sõlmiti hagiavaldusele lisatud rendileping. Hageja registrikood xxxxxxxxxxxxxxx (so L 4 2-11-11128 talu registrikood) ning asjaolu, et ettevõtjat nimega FIE A R ei olnud rendilepingu sõlmimise ajal Äriregistris registreeritud, viitavad sellele, et Hageja (L talu) ei saanud olla hagiavaldusele lisatud rendilepingu pooleks. Kuna rentnikuna on märgitud A R - jättes kõrvale füüsilisest isikust ettevõtjana registreeringu ja selle tähistamise lühendiga FIE rentniku nime juures - leiavad Kostjad, et rentnikuks võis olla A R (ik xxxxxxxxxxx). Kuna nimena on selgesõnaliselt märgitud A R, ei pea Kostjad võimalikuks, et rendilepingu pooleks oli Hageja, so L talu (Lisa 2). Asjaolu, et rentnikuks oli A R (ik xxxxxxxxxxxx) füüsilise isikuna, mitte L talu, toetab ka Rendileandja R K’i poolt Kostjatele kinnisasja müügitehingul üle antud koopia rendilepingu ülesütlemise teatest (Lisa 3) ning Hageja enda poolt hagiavaldusele lisatud 28.06.2010.a kiri (hagiavalduse lisa 6). Eeltoodust tulenevalt sai Hageja poolt esitatud rendilepingu järgi olla rentnikuks FIE A R (regxxxxxxx) või A R (ik xxxxxxxxxx), mitte aga Hageja, so L talu. Kostjad on eeltoodust lähtuvalt seisukohal, et Hageja ei ole olnud kohtule esitatud rendilepingu pooleks, seega ei ole Hagejal õigust ega võimalust nõuda maatükile valduse taastamist ja edaspidisest valduse rikkumisest hoidumist Hagejal ei ole kõnealuse maatüki valdamise õigust kunagi olnudki. Kostjad omandasid
18. märtsil 2010.a. R K (Müüja) ja Kostjate vahel sõlmitud hoonestamata kinnistu müügilepinguga (Lisa 4) 13,61 ha suuruse T kinnistu. Kinnisasja müügilepingu punktides 4.2 ja 4.4 kinnitas müüja R K, et ta ei ole teinud tehingud, millega kaasneksid kolmandate isikute õigused müügilepingu esemeks olevale kinnistule ning et kolmandatel isikutel puuduvad mistahes kinnisasja puudutavad valdus- ja kasutamisõigused. Müüja on Kostjaid informeerinud, et hagiavaldusele lisatud rendileping on rentniku poolt rendi tasumata jätmise tõttu üles öeldud ning lähtudes kokkulepitud etteteatamistähtajast (rendilepingu p. 6) lõpeb kinnisasja koormav rendileping
19. märtsil 2010.a.Seega, müüja ja Kostjate poolt kinnisasja müügitehingu tegemise päevaks, so 04.03.2010.a., oli rendileping lõppenud (siinkohal märgivad kostjad veelkord, et rendilepingu järgi ei olnud rentnikuks Hageja). Kinnisasja müügilepingu sõlmimisel andis R K Kostjatele koos kinnisasja puudutava dokumentatsiooniga üle ka Hageja poolt rendilepingu ülesütlemise avalduse koopia (Lisa 3). Ülesütlemise avaldusest nähtub, et rendilepingu ülesütlemise avaldus on tehtud
20. jaanuaril 2010.a. ning rendileping on üles öeldud alates
21. märts 2010.a. Kostjad on omandanud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga xxxxxxxxxx ja katastritunnusega xxxxxxxxxxxxxxxxxx T kinnisasja ilma kolmandate isikute kinnisasja koormavate õigusteta. Hagiavaldusele lisatud rendilepingu punkti 4 kohaselt kohustus rentnik A R tasuma rendileandjale renti 7375 krooni ühe aasta eest. Kostjatele teadaolevalt ei ole A R nimetatud rendi tasumise kohustust täitnud ning sellest tulenevalt on rendileping lepingu p 6 alusel ennetähtaegselt üles öeldud (vt lisa 3). Kostjad kinnitavad, et 2010.a. aasta eest ei ole A R ega Hageja L talu rendilepingus ettenähtud renti Kostjatele tasunud. Seega, A R on teadlik rendilepingu lõppemisest ning on seetõttu jätnud rendi Kostjatele tasumata.

§ 110

lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos. Juhul, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (

§ 111lg 1).

Seega isegi juhul, kui Kostjatele müüdud kinnistu suhtes oleks kehtiv rendileping (selguse huvides – Kostjad on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud rendileping on lõppenud 03.03.2010.a.), oleks Kostjatel õigus keelduda rendilepingu objektiks 5 2-11-11128 oleva maatüki rentniku kasutusse andmisest kuni sissenõutavaks muutunud renditasu maksmiseni. Kohtuistungil jäid kostjad oma vastuväidete juurde lisades, et R.K oli rendilepingu kostjate suhtes ülesöelnud. R.K ja kostjate vahel sõlmitud kinnistu võõrandamislepingus on kinnitus, et vaidlusalune kinnistu on kohustustest vaba. 11.03.2011 hageja ja R.K vahel sõlmitud kokkulepe ei ole kostjate jaoks siduv. Sel ajal ei saanud ka R.K müüdud kinnistu osas enam mingeid kokkuleppeid sõlmida, samuti rendilepingut muuta. TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. 01.01.2008.a. sõlmitud rendilepingu on pooled sõlminud kirjalikus vormis ning lepingu p. 11 kohaselt tehakse täiendused poolte kokkuleppel ja lisatakse lepingule. St, ka muudatused tehakse kirjalikus vormis ja lisatakse lepingule. Lepingule ei ole lisatud ühtegi poolte poolt tehtud kirjalikku muudatust. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. Kohus asub seisukohale, et alusetu on kostjate väide, et hageja ei ole olnud vaidlusaluse rendilepingu pool. Äriregistri A-ossa ärinimega A R ja registrikoodiga xxxxxxxx kantud isik on teine isik nimega A R, kelle isikukood on xxxxxxxxxx ja kellel ei ole vaidlusaluse põlluga ja rendilepinguga mingit seost. Hageja A R on füüsiline isik isikukoodiga xxxxxxxxxxxxx, kes tegutseb ettevõtjana ärinime all L talu ning on kantud ettevõtjana äriregistri A-ossa registrikoodiga xxxxxxxxxx. Ekslik on kostjate arusaam, et ettevõtjana on A R teine isik.
3. Antud asjas on vaidlus selles, kas vaidlusalune rendileping hageja ja R.K vahel oli 4.märtsil 2010.a. kehtiv või mitte. Kostjad väidavad, et leping oli ülesütlemisavaldusega üles öeldud ja hageja väidab, et ta ei ole seda avaldust saanud. Kohus leiab, et tõendatud ei ole kostjate väide, mille kohaselt oli hageja nõude aluseks olev rendileping
4. märtsiks
5. a, mil nad sõlmisid R Kga T kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, üles öeldud. Usaldusväärne ei ole kohtu hinnangul kostjate väide, mille kohaselt müügilepingu sõlmimisel
6. märtsil
7. a andis R K kostjatele üle rendilepingu ülesütlemisavalduse
8. jaanuarist
9. a, millega ta oli hagejale rendilepingu
10. märtsist
11. a üles öelnud. Seda kinnitab asjaolu, et nimetatud avaldust ei olnud kostjad kuni
12. aprillini
13. a esitanud ka PRIA-le, mida tõendab PRIA peadirektori nimetatud kuupäeva käskkiri nr 12-6/552, millega nõuti kostjate A talult tagasi vaidlusaluse põllu eest välja makstud ühtne pindalatoetus summas 694,11 eurot. Nimetatud käskkirja põhjendava osa lõpus on märgitud, et PRIA-l puuduvad andmed T kinnistu endise omaniku R K ja FIE A R vahel sõlmitud rendilepingu lõpetamise kohta vaidlusaluse 8,58 ha maa osas /t.l. 56/. Ka R. K ise on
14. märtsil
15. a hagejaga sõlmitud kokkuleppes (p 4) kinnitanud, et T kinnistu müügilepingu tegemise ajal
16. märtsil
17. a oli
18. jaanuaril
19. a sõlmitud põllumaade rendileping kehtiv 8,58 ha suuruse põllu osas /t.l. 52/. Tõendatud ei ole ka asjaolu, et
20. jaanuariga
21. a dateeritud avaldus oleks hagejale esitatud ehk et R K oleks rendilepingu hagejale

§ 195lg-s 1 ja § 196 lg-s 1 sätestatud viisil üles öelnud.

Hageja kinnitusel ei ole kohtule esitatud ülesütlemisavaldust temale esitatud, ta ei ole seda varem näinud. Kuna vastupidised tõendid kohtul puuduvad, tuleb asuda seisukohale, et rendileandja R. K ei ole teinud hagejale rendilepingu ülesütlemisavaldust. 6 2-11-11128 Kohus nõustub hagejaga selles, et põhjendamatu on kostjate seisukoht, et tuginedes

§ 110

lg-le 1 ja § 111 lg-le 1 oleks neil õigus keelduda rendilepingu objektiks oleva maatüki rentniku kasutusse andmisest ka rendilepingu kehtivuse korral, kuna hageja ei ole tasunud neile renti

1. aasta eest. Eelmärgitud
2. märtsi
3. a kokkuleppe /t.l. 52/ punktis 3 on R. K ja hageja kinnitanud, et hüvitamaks R. K poolt hagejale tekitatud kahju, leppisid pooled
4. a jaanuarikuus kokku, et rentnik A. R ei pea
5. jaanuaril
6. a sõlmitud rendilepingu järgi maksma T kinnistu maa kasutamise eest renti kuni lepingu tähtaja lõpuni. Nimelt oli R. K andnud rendilepinguga A. Ru kasutusse antud maast
7. aastal kostjate kasutusse 4,3 ha suuruse põllu T kinnistust, mille tõttu PRIA peadirektori
8. novembri
9. a ja
10. jaanuari 2010.a käskkirjadega vähendati A. Rule määratud toetusi (karistuslikult) 16 940 krooni võrra ning lisaks jäi A. R ilma nimetatud põllult
11. aastal arvestatud toetustest summas 8470 krooni /kokkuleppe p 3/. Antud kokkulepet ei saa kohtu arvates käsitleda rendilepingu muudatusena ja seda ei ole hageja ka teinud. Omandades kinnisasja, mille osa kohta oli sõlmitud rendileping, tekkisid kostjatel rendileandja õigused ja kohustused R K ja hageja vahel
12. jaanuaril
13. a sõlmitud rendilepingu järgi.

§ 339

järgi kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnikule) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rendilepingu eseme kasutamine eeldab selle valdamist. Seega peab rendileandja andma rendilepingu eseme rentniku valdusse ega tohi lepingu kehtivuse ajal rentniku valdust rikkuda ega ära võtta. Kui asja omanik võtab rendile antud asja valduse rentniku nõusolekuta seadusevastaselt ära, on tegemist omavoliga ning saadud valdus on omavoliline. See tuleneb

§-st 339 ning AÕS § 40 lg-st

1. Viimasena nimetatud sätte kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. AÕS § 40 lg 1 kohaselt on valdus omavoli vastu seadusega kaitstud. AÕS § 45 lg 1 kohaselt on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Nõustuda tuleb hagejaga, et käesoleval juhul on kostjad vaidlusaluse põllu osas alates
2. juunist
3. a hageja suhtes omavolilised valdajad. Nimetatud päeval haris kostja A. M ilma hageja nõusolekuta üles hageja külvi ning kostja M. M on hagejale kirjalikult teatanud, et edaspidi harivad kostjad kui kinnisasja omanikud põldu ise. Eeltoodud asjaolude tõttu on põhjendatud hageja nõue AÕS § 45 lg 1 alusel oma valduse taastamiseks X vallas K külas asuva T kinnistu reaalosaks oleva 8,58 ha suuruse põllu suhtes ning hagi tuleb rahuldada.
4. Asjas tekkinud menetluskulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 7 2-11-11128 TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eelneva alusel jätab kohus antud asjas hageja menetluskulud kostjate kanda. Reena Undrest kohtunik 8