lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 22. juuli 2011 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-10928 Hagi ese R P’e

) § 65 lg.1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

§ 65

lg.2 sätestab, et abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hageja leiab, et on abielu jätkamine on võimatu. Pärast abielu lahutamist soovib hageja kanda perekonnanime P. 2. Lapse igapäevaelu, sh alalist elukohta puudutavate küsimuste otsustusõigus Hageja palub kohtul määrata, et lapse alaliseks elukohaks saab hageja elukoht ning lapse elukoha määramisel ja muudes lapse igapäevaelu puudutavates küsimustes oleks otsustusõigus ainult hagejal. Kostja sagedase kinnipeetavana ei puutu lapsega tihedalt kokku ning kostja otsustusõigus last puudutavates küsimustes võib olla lapse arengut pärssiv.

§ 145lg.

2 näeb ette, et hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Tulenevalt eelöeldust leiab hageja, et temal peaks olema ainuisikuline õigus määrata, kus laps kuni täisealiseks saamiseni elab, sh kehtib see välisriikides elamise kohta. Hageja R P nõue ja põhjendused lk 3

§ 97

p.1 näeb ette, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99lg.

1 alusel ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101sätestab:

§ 65, § 97, § 99, § 101 paluvad hagejad: 1.

lahutada R P’e ( ) ja R P’e ( ) vahel 08.11.2007 sõlmitud abielu;

1. mõista kostjalt hageja kasuks välja R P’e ülalpidamiseks elatis summas 250 eurot kuus alates aasta enne hagi esitamist selliselt, et elatusraha suureneb igal järgneval aastal arvates käesolevas asjas lahendi jõustumisest järgmiseks aastaseks perioodiks 5 % võrra;
2. määrata kohtulahendiga kindlaks, et lapse elukohta ja igapäevaelu puudutavates küsimustes on otsustamisõigus ainult hagejal R P’el;
3. jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuistungil nõustus hageja elatise suurusega seaduses ettenähtud minimaalmääras e. 139,01 €, kuid mitte alla elatise kehtiva minimaalmäära. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 39/ vaidleb vastu lahutuse nõude menetlusse võtmisele. Kostja leiab, et kui abikaasad ei vaidle lahutuse ega lahutusega seotud asjaolude üle ja kui perekonnaseisuasutus on pädev abielu lahutama, siis ei peaks see toimuma kohtus. Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu ja võtab nõude õigeks. Kuna ta on nõus abielu lahutama ka kohtuväliselt, palub ta menetluskulud jätta hageja kanda. lk 4 Kostja esitas vastuväite hageja poolt kohtule esitatud lahutuse põhjuste kohta ja leiab, et tegemist on laimuga. Kostja väitel ei ole ta hageja suhtes kordagi tarvitanud vägivalda. Asjaolu, et kostjat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ei ole kostja hinnangul kohane argument abielu lahutamiseks. Hageja sõlmis abielu kostjaga vanglas, s.t. ajal kui kostja kandis vabadusekaotuslikku karistust e. siis teisisõnu-kostja ei ole muutunud kriminaalseks abielu kestel, ta oli seda enne abielu. Kostja leiab, et hageja poolt esile toodud põhjused ei muuda kooselu jätkamist võimatuks ja antud juhul ei seisne lahutamise soov mitte niivõrd abielu jätkamise võimatuses kuivõrd abielusuhte lõpetamise soovis. Kostja vaidleb vastu hagejale menetlusabi andmisele. R Pe elatise nõudele vaidleb kostja vastu ja leiab, et juhul kui igakuine kulu lapsele on 500 eurot, siis tuleks neid kulutusi reaalselt ka tõendada. Ka peaks hageja seaduslik esindaja tõendama, et tegi sellises ulatuses kulutusi lapsele ka aasta jooksul enne hagi esitamist. Kostja vaidleb vastu ka hageja nõudele suurendada elatist 5% võrra igal aastal, sest sellisel juhul kujuneks elatis tema jaoks ülemäära suureks – elatise suurus 10 aasta pärast oleks 814,44 €. Kostja on nõus maksma elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras. Last peavad ülal pidama mõlemad vanemad (ka hageja) võrdsetes osades. Ka ei ole kostja nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt , aasta eest enne hagi esitamist ja leiab, et elatis tuleks välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja vaidleb vastu ka hageja nõudele alaealise lapse elukohta puudutavate küsimuste otsustusõiguse kohta ja leiab, et tegelikult ei ole kohus seda nõuet menetlusse võtnud. Ka on hageja vääriti aru saanud Perekonnaseaduse § 145 lg. 2, mille oluliseks kriteeriumiks on, et kõik õigused mida hageja taotleb omandab ta juhul, kui laps elab alaliselt tema juures kas kostja nõusolekul või kohtulahendi alusel. Kostja ei ole nõus, et hageja viiks lapse elama mujale kui Eesti Vabariik. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb lapse elatise nõudes jagada pooleks, lahutuse nõudes jätta hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
4. R Pihlaks’e hagi abielu lahutuse nõudes Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse § 65 lg. 1 järgi abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg. 1 järgi kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus on veendunud, et pooled ei soovi kooselu jätkata ja kohus ei saa neid selleks ka sundida mistõttu abielu tuleb lahutada.
5. R P’e hagi elatise nõudes lk 5 PkS § 99 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (lg. 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (lg. 2). PkS § 100 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil (lg. 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (lg. 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (lg. 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (lg. 4). PkS § 101 lg. 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on alates 01.07.2009 kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus alates
7. 2011 278,02 eurot. Elatise minimaalmäär seega 139,01 eurot. Kohus lähtub otsuse tegemisel eelkõige lapse huvidest. Kostja ei ole oma kohustust lapsele elatist maksta nõuetekohaselt täitnud. Kostja vaidles hageja poolt taotletavale elatise suurusele vastu, kuid nõustus kohtuistungil elatise minimaalmääraga 139,01 € kuus, millega nõustus ka hageja. Hageja nõustus ka sellega, et kostja maksab elatist maksmise hetkel kehtiva elatise minimaalmäära ulatuses ja ei suurenda elatist 5 % aastas. Kohus peab elatise suuruse määramisel arvestama eelkõige lapse põhjendatud vajadustega, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. On selge, et selleks peaks kostja maksma elatist vähemalt elatise minimaalmääras, mis tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras. Elatise nõude puhul elatise minimaalmääras ei pea hageja kulutusi lapsele eraldi tõendama. Kohus on kostjale selgitanud, et elatise vähendamiseks alla elatise minimaalmäära puudub alus, sest kostja on töövõimeline isik, kes oma lapsele ülalpidamise andmiseks peab tegema kõik endast oleneva. Samas peab kohus arvesse võtma kummagi vanema varalist seisundit. Kummagi vanema kanda peaks jääma selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastaks vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaolu, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg. 1 järgi ei arestita isiku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisenõude täieliku rahuldamiseni, võib TMS § 132 lg. 1¹ järgi arestida kuni poole tema sissetulekust. lk 6 Kuna kostja viibib kinnipidamiskohas ja tal puudub sissetulek kuni 2014 aastani, mil ta vabaneb, puudub tal võimalus maksta probleemideta otsuse tegemise ajaks tekkinud elatise võlga. Väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega või panna teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista kostjalt elatist välja tagasiulatuvalt, aasta enne hagi esitamist, vaid nõuab elatise välja alates hagi esitamisest kohtusse.
8. R P’e nõue lapse elukoha ja igapäevaelu puudutavate küsimuste otsustusõiguse üleandmiseks talle. Perekonnaseaduse § 145 järgi kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt (lg. 1). Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta (lg. 2). Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem(lg. 3). Hageja taotleb igapäevaelu asjade otsustusõiguse üleandmist s.h. lapse elukoha määramine, talle põhjusel, et laps elab tema juures. Kostja vaidleb hageja sellisele nõudele vastu. Antud juhul elab laps R P hageja (ema) juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja, lapse isa, viibib kinnipidamiskohas ja vabaneb eelduslikult alles 2014.aastal. See tähendab, et ühise otsustusõiguse teostamine lapse suhtes tavahooldamise e. igapäevaelu asjades on komplitseeritud. Seetõttu peab kohus vajalikuks anda lapse R P tavahooldusõigus esialgu üle vanemale, kelle juures laps elab, e siis hagejale. Hooldusõiguse üleandmine on vajalik ennekõike lapse huvisid silmas pidades. Vanemate ühise hooldusõiguse teostamise saavad vanemad otsustada peale kostja vabanemist ka kokkuleppel. Juhul kui pooled ei saavuta kokkuleppeid, on võimalik lapse elukoha ja hooldusõiguse jagamise küsimustes pöörduda kohtusse. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest menetluskulu väljamõistmine kostjalt oleks ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohtunik: Külli Mõlder hageja