KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25.november 2016.a., Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja

§ 101lg.1 sätestatud määras (s.o.

pool Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäära, käesoleval ajal 215 eurot lapse kohta kuus) alates 01.12.2016.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. xxxxxxxxxxxx.a.

1. Välja mõista M.L.`ilt N.L.`i kasuks elatise võlgnevus perioodi 09.07.2013.a.30.11.2016.a. eest kokku summas 3540.25 (kolm tuhat viissada nelikümmend eurot ja kakskümmend viis senti) eurot. 4.Jooksva kuu elatis tasuda kuu esimeseks kuupäevaks. 5.Elatis tasuda lapse seadusliku esindaja T.L. pangakontole XXXXXXXXXXXX Xxxxxxxxxxxx.
2. Kostja M.L. on kohustatud tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest võlgnetavalt elatiselt viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse Tsiviilasi nr 2-14-54201 tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Edasikaebamise kord Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 09.07.2014.a. hageja esitas kohtule hagiavalduse , milles palus välja mõista kostja M.L.`ilt hageja N.L.`i, sünd. xxxxxxxxxxxx, kasuks elatis tema ülalpidamiseks 300 eurot kuus alates 09.07.2014 kuni täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxxx või täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamise jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning välja mõista kostja M.L.`ilt hageja N.L.`i kasuks tasumata jäetud elatised perioodi eest 09.07.2013 kuni 08.07.2014 summas 3460 eurot. Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on hageja esindaja T.L. ja kostja M.L.`i ühine poeg. Hageja vanemad lahutasid abielu . 07.septembril 2010 sõlmisid hageja vanemad Elatisraha maksmise kokkuleppe , mille p.2 kohaselt kokkuleppe osalised lepivad kokku eelnimetatud lapse kasuks elatise maksmises vastavalt perekonnaseaduse § 100, mille kohaselt üldjuhul antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega, kuid mõjuval põhjusel võib võimaldada ülalpidamist muul viisil ja § 101 alljärgnevalt: M.L. tasub tema, T.L. ja AS SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005 sõlmitud laenulepingust nr L050021738, selle lisast nr 1, 24.08.2006 ja selle kõigist võimalikest teistest lisadest ning nende vahel sõlmitud kõigist teistest võimalikest võlaõiguslikest lepingutest (millede tagamiseks on hüpoteekidega koormatud neile kuluvad korteriomandid aadressiga Xxxxxxxxxxxxas ja Xxxxxxxxxxxxus Xxxxxxxxxxxx) tulenevad AS-i SEB Pank nõuded vastavalt AS-ga SEB Pank sõlmitud kokkulepetele; M.L. kohustub täiendavalt maksma elatisraha lapsele igakuuliselt 1500.- krooni kuni lapse 21 aastaseks saamiseni või juhul, kui laps õpib peale seda kõrgkoolis, siis makstakse talle elatist kuni nimetatud õppeasutuse lõpetamiseni. M.L. kohustub tasuma lapsega seonduva igakuise lasteaiamaksu vastavalt esitatavatele arvetele. Eelnimetatud kokkulepet kostja ei täida korralikult alates 2012.aastast, hagetavas perioodis on tema tasunud laenulepingust tulenevad tagasimaksed ning 4 korda tasunud lasteaiatasu katmiseks kokku 120 eurot, mis loomulikult ei kata tema kohustuslikku osalust lapse ülalpidamises. Enamus lapse ülalpidamiskuludest kannab hageja ema, tema ostab pojale riideid ja jalatseid, raamatuid ja mänguasju- ning mängutarvikuid, annab raha vaba aja veetmisele. Ema juures elades kasutab poeg sideteenuseid (telefon, internet ja kaabel-TV), mille eest tuleb ka maksta. Nagu nähtub hageja ema pangakonto väljavõttest, hageja ema sissetulekuks on töötasu ja/või töövõimetushüvitus, keskmiselt 560 eurot kuus ning peretoetus 19,18 eurot kuus, mida loomulikult ei jätku hageja kõiki vajaduste rahuldamiseks. Lähtudes enda kogemusest ning kehtivatest hindades on hageja ema koostanud hageja vajaduste arvestuse, mille kohaselt hageja igakuised vajadused on 600 eurot, millest ½ ehk 300 eurot palub hageja igakuise elatusrahana mõista kostjalt välja. Kostja ei ole piisavalt osalenud hagejate ülalpidamises alates 2012.aastast, seetõttu hagejal on õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on nõus arvestama elatisvõlgnevusest maha hagetavas perioodis kostja poolt tasutud lasteaia raha summas 120 eurot ning hageja harrastustele üle kantud 20 eurot, kokku 140 2

§ 100

lg 1 teisest lausest võib ülalpidamist anda ka muul viisil ning seda kohustust on kostja ka täitnud. Kostja on igakuuliselt laenu tasunud suurusjärgus ca 250,00 eurot, mis ületab oluliselt

§ 101lg 1 sätestatud miinimumi.

Seega on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud ning last ülal pidanud, mistõttu puudus hagejal alus kohtusse pöörduda. Sellest tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Asjaolu, et laenumakseid on kostja tasunud on hageja ka hagiavalduses omaks võtnud. Peale välismaale elama asumist 2012.a. muutus võimatuks lasteaiaarvete igakuuline tasumine ning kui kostja perre sündis laps – siis kostja teavitas hagejat sellest, et ei ole võimalik igakuuliselt kokkuleppe p. 2.2. nimetatud summat tasuda seoses sellega, et tema ülalpidamisel on veel üks laps. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda elatise välja mõistmist, kui ka elatist aasta eest tagasiulatuvalt. Seega võivad

§ 100

lg 3 esimese lause järgi vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil elatist makstakse nagu käesoleval juhul kostja ja hageja seaduslik esindaja tegid. Vastavalt TsMS § 2 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesoleval juhul puudus hagejal selleks alus, kuna tema huvisid ja õigusi ei ole rikutud, kuna kostja on lapse ülalpidamise osalenud vastavalt kokkuleppele hageja seadusliku esindajaga. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud ning sellest tulenevalt vaidleb vastu ka hageja väitele, et lapse igakuulised ülalpidamiskulud on 600,00 eurot, eriti arvestades seda, et korterilaenu tasub kostja. Tegemist on ülepaisutatud ja tõendamata kuludega, samuti puuduvad kulude kohta tõendid. Eeltoodust lähtuvalt ja kuna kostja on vabatahtlikult ja vahetult täitnud lapse ülalpidamise kohustust, palub kostja jätta hagi rahuldamata ja väljas mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud. Kohus määrusega 03.12.2015.a. rahuldas esitatud kaja ja taastas asjas menetluse , kuna kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et Suurbritannia kohus ei ole vastavalt Pärnu Maakohtule edastatud sertifikaadile kohtumaterjale kostjale isiklikult kätte toimetanud vaid on jätnud need postkasti ja edastatud sertifikaat on ebaõige. 3

§ 97kohaselt on hagejaks alaealine laps.

Kuigi

§ 100

lg 3 kohaselt on vanematel õigus oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmise osas kokku leppida, ei välista see lapse elatise väljamõistmise nõude esitamist kohtu kaudu. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 tehtud kohtuotsuse punktis 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Varem kokkulepitud lapse ülalpidamise andmise viisi on võimalik muuta ning seadus ei takista selleks kohtusse pöördumast. Kostja 2012.aastal teatas hagejale, et ei saa enam Kokkuleppe p.2.2 täita. ( Kokkuleppe p.2.2 kohaselt M.L. kohustub maksma elatisraha lapsele igakuuliselt 95.87 eur (1500 krooni)). Kostja kinnitas seda Vastuses hagiavaldusele. Seega alates 2012.a. Kokkuleppe kehtivus lõppes, kuna Kostja teatas, et loobub Kokkuleppe täimisest. On põhjendamatu ja ebaõige Kostja väide, et tema täidab lapsele elatise maksmise kohustuse, kuna Kostja vastavalt Kokkuleppele täidab rahalised kohustused, mis tulenevad T.L. ja AS SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005.a. sõlmitud laenulepingust. Hageja leiab, et kuna Kostja alates 2012.a. loobus Kokkuleppe täitmisest, siis sellest ajast lõppes Kokkuleppe kehtivus s.h. ka Poolte kokkuleppe Laenulepingu kohustuste täitmise osas. Kokkuleppe punktis 2.

1. on sätestatud „M.L. tasub tema, T.L. ja AS SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005.a. sõlmitud laenulepingust nr.L050021738, selle lisast nr.l, 24.08.2006.a ja selle kõigist võimalikest teistest lisadest ning nende vahel sõlmitud kõigist teistest võimalikest võlaõiguslikest lepingutest (millede tagamiseks on hüpoteekidega koormatud neile kuuluvad korteriomandid, aadressiga Xxxxxxxxxxxxas ja Xxxxxxxxxxxxus Xxxxxxxxxxxx) tulenevad AS-i SEB Pank nõuded vastavalt AS-ga SEB Pank sõlmitud kokkulepetele“. Seega Kokkuleppe punktis 2.
2. ei ole sätestatud, et Kostja täidab 06.09.2005.a. Laenulepingust tulenevaid kohustusi elatise arvel. Pooled sõlmisid 07.09.2010 ühisvara jagamise lepingu , mille p.4.1.2 kohaselt Kostja M.L.’i lahusvaraks jääb: 4.1.2.3 M.L.’i ja T.L. ning AS-i SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005.a. sõlmitud laenulepingust nr.L050021738, selle lisast nr.1, 24.08.2006.a ja selle kõigist võimalikest teistest lisadest ning nende vahel sõlmitud kõigist võimalikest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad AS-i SEB Pank nõuded mõlema abikaasa vastu. Nimetatud laenulepingust, selle lisadest ning kõigist eelnimetatud võimalikest sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest (mille tagamiseks on korteriomandid koormatud lepingus nimetatud hüpoteekidega) tulenevad kohustused jäävad üksnes M.L.’i lahuskohustusteks ning nende täitmise eest vastutab üksnes M.L..“ Seega alates 07.09.2010 Laenulepingust tulenevad kohustuste eest vastutab Kostja ainuisiklikult, s.t. see on tema lahusvara. Hageja esindaja Laenulepingu kohustuste eest ei vastuta ja ei ole kohustatud neid täitma. Hageja leiab, et on äärmiselt kohatu Kostja nõue lugeda, et kuna ta täidab enda rahalist kohustust, mis tuleneb Laenulepingust, siis selle kohustuse ta täidab lapse elatise arvelt. On oluline ka see, et isegi kui oletada, et Pooled Kokkuleppes tõepoolest oleksid leppinud kokku, et Kostja tasub Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi elatise arvel siis selline kokkuleppe TsÜS § 86 kohaselt oleks tühine. Juhul kui Maakohus leiab, et Pooled ikkagi sõlmisid sellise kokkuleppe, siis Hageja palub Maakohut tuvastada, et see kokkuleppe on tühine. Hageja 4

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 09.07.2014.a. Hagi esitamise kuupäeval 09.07.2014 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 355 eurot. Kostja maksis ajavahemikul 09.07.2013 kuni 08.07.2014 80 eurot. Alates 03.05.2014 kuni 01.10.2015.a. Kostja ei ole lapsele maksnud ühtegi eurot. Hageja palub:

1. välja mõista kostjalt M.L.`ilt elatis lapse N.L.`i kasuks alates 09.07.2014.a. igakuine elatusraha perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Elatis välja mõista kuni lapse N.L.`i täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.
2. Välja mõista kostjalt M.L.`ilt hageja N.L.`i kasuks tasumata jäetud elatise perioodi eest 09.07.2013 kuni 08.07.2014 summas 2050 eurot.
3. TsMS § 468 lõike 3 alusel tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks.
4. Kohustada Kostjat M.L.`i alates kohtuotsuse jõustumisest tasuma viivist võlgnetavalt elatiselt VÕS §-ides 113 lg. 1 ja 94 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
5. Kohustada Kostjat elatise maksmise kohustus täita rahasummade kandmisega Hageja seadusliku esindaja T.L. pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXxxxxxxxxxxx. Igakuine elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu
6. kuupäeva. Kostja esitas 14.01.2016.a. vastuse hagi täiendusele, mille kohaselt Kostja on juba 02.07.2015.a. kohtule esitatud vastuses selgitanud, et on lapse ülalpidamisel osalenud tulenevalt poolte vahel 07.09.2010.a. sõlmitud elatisraha maksmise kokkuleppele , mille on hageja ka tõendina esitanud. Nimelt leppisid hageja seaduslik esindaja ja kostja kokku elatise maksmises selliselt, et kostja tasub hageja seadusliku esindaja T.L. ja AS SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005.a. sõlmitud laenulepingu ja selle lisast tulenevad rahalised kohustused tema poolt makstava elatise arvel. Vastavalt

§ 100

lg 1 teisest lausest võib ülalpidamist anda ka muul viisil ning seda kohustust on kostja ka täitnud. Kostja on igakuuliselt laenu tasunud suurusjärgus ca 220,00 eurot, mis ületab oluliselt

§ 101lg 1 sätestatud miinimumi.

Seega on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud ning last ülalpidanud, mistõttu puudus hagejal alus kohtusse pöörduda. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kokkuleppe p. 4.

1. sätestab sõnaselgelt ja üheselt arusaadavalt, et T.L. loeb M.L.i poolt käesoleva kokkuleppe p.2.
2. nimetatud laenumaksete tasumise lapse elatise maksmiseks. Seega ei saa olla mingisugust vaidlust selle üle, et kostja poolt tehtud laenumakseid on hagejale ülalpidamise andmine. Nõustuda ei saa, et kokkulepe lõppes 2012.a., kuna kokkuleppe ühe punkti muutmine ei too kaasa terve kokkuleppe lõppemist. Vastavalt VÕS § 13 lg 2 võimaldab lepingut muuta muus vormis, kui see on sõlmitud. Käesoleval juhul teavitas kostja, et tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda täiendavalt kokkulepitut 1500 krooni, samuti ei olnud võimalik seoses välismaale elama asumisega tasuda lasteaiamaksu, millega esitas ettepaneku kokkuleppe muutmiseks, millele hageja seaduslik esindaja ei esitanud vastuväiteid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et hageja pöördus kohtusse alles 09.07.2014.a. Kostja leiab, et hagejal puudub alus nõuda elatise välja mõistmist, kui ka elatise võlgnevuse tasumist tagasiulatuvalt. 5

§ 101lg 1 sätestatud summas läbi abikaasa Jelena Latõševa pangakonto.

Kostja lepinguline esindaja pöördus 2014.a. sügisel ka hageja lepingulise esindaja poole selgitades, et kuna kostja pangakontole laekuvad rahasummad on arestitud ei saa kostja enam laenu tasuda, st. ka kokkulepet täita, mistõttu võib pank tema kliendile kuuluva korteriomandi panna sundmüüki ning tegi ettepaneku lahendada asi kokkuleppel, kuid seaduslik esindaja ei olnud sellega nõus, ning lubas tagasi helistada, kuid ei teinud seda. Eeltoodust lähtuvalt ning kuna kostja on vabatahtlikult ja vahetult täitnud lapse ülalpidamise kohustust, palub kostja jätta hagi rahuldamata ja väljas mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud. Kohus määrusega 05.09.2016.a. andis pooltele tähtaja kõikide täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks , määras eelmenetluse lõpptähtaja ning kohtuotsuse teatavakstegemise aja. 31.10.2016.a. hageja täpsustas haginõudeid, mille kohaselt Kostja loobus Kokkuleppe täitmisest ja ei ole maksnud Hagejale elatist 95.87 eur (1500 kr) kuus ja lasteaiamakseid. Lähtudes

§-st 108 Hageja esitab alternatiivses nõudes elatise tagasiulatava nõude ühe aasta eest alates 08.07.

1. Tulenevalt Kokkuleppest Kostja võlgneb:
2. Tasumata elatis tagasiulatavalt ühe aasta eest alates 08.07.2013 kuni 08.07.2014 - 1150,44 eur (95.87 eur (1500 kr) x 12 kuud ).
3. Tasumata lasteiamaksed tagasiulatavalt ühe aasta eest alates 08.07.2013 kuni 08.07.2014 – 618.39 eurot. Kokku võlgnevus 1768,83 eur või ühes kuus 147.4 eur ( 1768.83 : 12 kuud). Hageja palub
4. Välja mõista kostjalt M.L.`ilt elatis lapse N.L.`i kasuks alates 09.07.2014.a. igakuine elatusraha perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Elatis välja mõista kuni lapse N.L.`i täisealiseks saamiseni.
5. Välja mõista kostjalt M.L.`ilt hageja N.L.`i kasuks tasumata jäetud elatis perioodi eest 08.07.2013 kuni 08.07.2014 summas 2050 eurot. või alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et kuni 08.07.2014 kehtis Kostja ja Hageja seadusliku esindaja vahel sõlmitud 07.09.2010 elatisraha maksmise kokkuleppe siis 2.
6. Välja mõista kostjalt M.L.`ilt hageja N.L.`i kasuks tagasiulatavalt ühe aasta eest alates 08.07.2013 kuni 08.07.2014 elatise võlgnevus 1150,44 eur ja lasteaiamaksete võlgnevus 618,39 eur. Kokku 1768,83 eur.
7. TsMS § 468 lõike 3 alusel tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks.
8. Kohustada Kostjat M.L.`i alates kohtuotsuse jõustumisest tasuma viivist võlgnetavalt elatiselt VÕS §-ides 113 lg. 1 ja 94 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
9. Kohustada Kostjat elatise maksmise kohustus taita rahasummade 6

§ 108

lg alusel tagasi ulatuvalt kokkuleppe alusel kostja poolt tasumata elatist ja lasteaiamakseid. Hageja on asunud seisukohale, et alternatiivse nõude puhul saab nõuda tagasi ulatuvalt alates 08.07.2014.a. Vaidlust ei ole selle üle, et hagi esitati kohtusse 09.07.2014.a. nõudega välja mõista elatis 300,00 eurot kuus. Alternatiivne nõue, mis tulenes kokkuleppest, esitati kohtule alles 27.09.2016.a. – seega ei saa alternatiivse nõude puhul nõuda sellest tulenevalt võlga tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamisest, kuna sellist nõuet 09.07.2014.a. ei ole kohtule esitatud. Seega on nimetatud nõue perioodi 08.07.2013-08.07.2014 kohta aegunud ning selles osas taotlen aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS § 143. Lisaks eeltoodule juhin kohtu tähelepanu, et laps on 8 aastane ja saab 14.02.2017 juba 9-aastaseks, seega ei käi laps enam ammu lasteaias, mistõttu ei saa nõuda lasteaia eest tasumist. Kostja juhib tähelepanu, et

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohutuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Samas on hageja alternatiivse nõude esitamisel tunnistanud kokkuleppe olemasolu – seega ei ole kostja lapse ülalpidamiskohustust rikkunud, mis annaks alust nõuda ülalpidamist tagasiulatuvalt. Kostja poolt makstud pangalaenud ületasid elatise minimaalmäära, mistõttu on kostja oma kohustusi täitnud, seega ei ole tegemist kohustuse täitmata jätmisega. Eeltoodust lähtuvalt palun jätta N.L.i hagi täies ulatuses sh. ka alternatiivse nõude osas rahuldamata ja välja mõista N.L.ilt M.L.i poolt kantud menetluskulud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. T.L.`l ja M.L.`il on alaealine laps N.L. , sünd. xxxxxxxxxxxx.a. N.L. esitas 09.07.2014.a. kohtule hagi elatise nõudes summas 300 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni v. edasi õppimisel kuni kooli lõpetamiseni ja tagasiulatuva elatise nõude 1 aasta eest kokku summas 3460 eurot. Peale kostja vastuväidete esitamist 20.12.2015.a. hageja vähendas maksete suurust ja palus kostjalt välja mõista elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni täisealiseks saamiseni v. edasi õppimisel kuni kooli lõpetamiseni ja tagasiulatuva elatise nõude 1 aasta eest kokku summas 2050 eurot. Peale kohtu tähelepanu juhtimist , et elatist saab nõuda kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja täpsustas selles osas haginõuet ja palus elatise välja mõista kuni täisealiseks saamiseni. Samuti hageja täpsustas tagasiulatuvat haginõuet ja juhul kui kohus leiab, et poolte kokkulepe on kehtiv tagasiulatuv elatis välja mõista vastavalt poole kokkuleppele kokku 7

§ 97

p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2014.a. 177.50 eurot , alates 01.01.2015.a. 195 eurot ja alates 01.01.2016.a. 215 eurot lapse kohta kuus).

§ 100lg.1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega .

Kui selleks on mõjuv põhjus , võib kohustatud isik nõuda , et tal võimaldatakse anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos v. kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab kasutama elatist lapse huvides.

§ 100

lg.3 järgi kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist , arvestades kokkuleppega ettenähtut. Poolte vahel on 07.09.2010.a. sõlmitud notariaalne ühisvara jagamise leping , mille kohaselt T.L. lahusvaraks jääb Pärnu linnas, Metsa 14 asuv korteriomand ja Maksim Laõšev`i lahusvaraks jääb Tiigi 3, Voka alevik, Toila vald, Ida-Virumaa asuv korteriomand ning laenulepingust L050021738 ja selle lisadest tulenevad kohustused (laenulepingu tagamiseks on korteriomandid koormatud lepingus nimetatud hüpoteekidega) jäävad M.L.`i kanda. Samuti pooled leppisid kokku, et T.L. ei maksa vara jagamisel väärtuseliselt enamsaadu arvel M.L.`ile hüvitist. Samal päeval 07.09.2010.a. on M.L.`i ja T.L. vahel sõlmitud notariaalne elatisraha maksmise kokkulepe, mille p.2 kohaselt kokkuleppe osalised lepivad kokku lapse kasuks elatise maksmises vastavalt

§ 100

, mille kohaselt üldjuhul antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega , kuid mõjuval põhjusel võib võimaldada ülalpidamist muul viisil ja § 101 alljärgnevalt :2.1 M.L. tasub tema, T.L. ja AS SEB Pank vahel 06.09.2005.a. sõlmitud laenulepingust L050021738, selle lisast 1, 24.08.2006.a.ja selle kõigist võimalikest lisadest ning nende vahel sõlmitud kõigist teistest võimalikest võlaõiguslikest lepingutest (millede tagamiseks on hüpoteekidega koormatud neile kuuluvad korteriomandid, aadressil Metsa 14-2 , Pärnus ja Tiigi 3-30 , Voka alevikus , Toila vallas, Virumaal) tulenevad AS SEB pank nõuded vastavalt AS SEB Pank sõlmitud kokkulepetele; 2.2 M.L. kohustub täiendavalt maksma elatisraha lapsele igakuuliselt 1500 krooni kuni lapse 21 aastaseks saamiseni v. juhul kui laps õpib kõrgkoolis siis makstakse elatist kuni nimetatud õppeasutuse lõpetamiseni. 2.3 M.L. kohustub tasuma lapsega seonduva igakuise lasteaiamaksu vastavalt esitatavatele arvetele. Lepingu p.4.1 järgi T.L. loeb M.L.`i poolt kokkuleppe p.-is 2.2 nimetatud laenumaksete tasumise lapsele elatise maksmiseks ning mõlemad käesoleva kokkuleppe osalised loevad seda lapse huvides kasutamiseks vastavalt

§ 100lg.2.

Seega hageja seaduslik esindaja ja kostja on notariaalse lepinguga kokku leppinud elatise maksmise summas 1500 krooni kuus (95.87 eurot) + lasteaiamaksud + laenulepingust L050021738 tulenevate maksete tasumine. Samaaegselt on pooled ka ühisvara jagamise 8

§ 108ka aasta enne hagi esitamist.

Seega tuleb kohtul tuvastada , kas kostja täitis tagasiulatuva nõude ajavahemikul s.o. 09.07.2013 – 08.07.2014.a. vanemate kokkulepet ning kas kokkuleppe järgi oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine s.h. kas vanemate kokkuleppes sisalduv ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise eest saadav vastutasu vastas lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajavahemikul tehtud kulutuste ligikaudsele suurusele. Kohus leiab, et makstes ainult pangalaenu ei täitnud kostja vanemate kokkulepet elatise tasumise osas ja sellega ei olnud tagatud ka lapse põhivajaduste rahuldamine (soodustus ½ pangalaenu, mis oli tunduvalt alla elatise miinimummäära) ning perioodi 09.07.201308.07.2014.a.eest (1 aasta enne hagi esitamist) tuleb kostjalt välja mõista tasumata elatis vastavalt poolte kokkuleppele s.o. 12 x 95.87 eurot = 1150.44 eurot ja lasteaiamaksed antud perioodil kokku kokku summas 681.75 eurot – tasutud 140 eurot (02.07.2013.a. 40 eurot lasteaia eest, 04.07.2013.a. 20 eurot lasteaia eest , 17.02.2014.a. 30 eurot lasteaia eest, 31.03.2014.a. 30 eurot lasteaia eest ja 02.05.2014.a. 20 eurot harrastused. Hageja on esialgses hagis kinnitanud, et on nõus need summad elatisest maha arvama). Seega selle perioodi eest on põhjendatud elatisenõue kokku summas 1692.19 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega , et tagasiulatuv elatisenõue on aegunud, kuna esialgses nõudes ei tuginenud hageja poolte kokkuleppele. Hageja on elatise nõude kohtule esitanud 09.07.2014.a. ja esitatud hagiavalduses nõudis ka elatist 1 aasta tagasiulatuvalt. Ka esialgses hagis hageja tugines sellele, et kostja ei täida poolte kokkulepet ning on tasunud ainult 140 eurot kuigi kokkuleppe järgi pidi tasuma pangalaenu maksed ja igakuiselt veel 95.87 eurot ja lasteaiamaksud. Kui elatise nõue on seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras ei pea hageja lapse kulutusi tõendama. Kohus leiab, et elatisenõue alates hagi esitamisest on põhjendatud seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras mitte vastavalt vanemate kokkuleppele. Vanematel on tekkinud vaidlus elatise kokkuleppe osas ja ka kostja on asja menetluse kestel asunud tasuma elatist vastavalt miinimummäärale mitte vastavalt poolte kokkuleppele. Igakuised laenumaksed on väiksemad kui elatise miinimummäär ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja sai soodustuse ½ laenumaksete osas. Kohus leiab, et lapse huvides on elatise väljamõistmine erinevalt kokkuleppest. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel alates hagi esitamisest seaduses sätestatud elatise miinimummäärast võttes arvesse hageja poolt saadud soodustust. Seega on võlgnevus perioodi 09.07.2014.a. – 30.11.2016.a. eest järgnev : 09.07.2014.a. – 31.12.2014.a. s.o. 5 kuud ja 22 päeva ( 177.50 : 30 = 5,91 eurot päevas) e. 5x 177.50 + 22 x 5.91 = 1017.52 eurot; 01.01.2015- 31.12.2015 s.o. 12 x 195 = 2340 eurot; 01.01.2016- 30.11.2016 s.o. 11 x 215 = 2365 eurot. Kokku 5722.52 eurot. Kostja on tasunud elatist perioodil 13.10.2015 – 07.09.2016.a. kokku summas 2355 eurot, mis tuleb võlgnevusest maha arvestada. Kostja on tasunud pangalaenu (leping L050021738) makseid (põhiosa + intress) kohtumenetluse perioodil 09.07.2014 – 10.09.2015.a. kokku summas 3038.93 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja õiglane on arvestada sellest elatisena ½ laenumaksetest s.o. 1519.46 eurot. Nimetatu on soodustus mida hageja sai ühisvara jagamisel ning mis lepiti kokku elatise tasumisena. Arvestades eeltoodut on kostja elatise võlgnevus perioodil 09.07.2014.a. – 30.11.2016.a. eest kokku 5722.52 – 2355 – 1519.46 = 1848.06 eurot. Perioodi 09.07-2013- 30.11.2016.a. elatise võlgnevus kokku 1692.19+ 1848.06 = 3540.25 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 10

§ 120lg.1 järgi.

Alaealise lapse kasuks ei või kohus mõista elatist välja kauemaks kui lapse täisealiseks saamiseni. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-119-15 p.13. Hageja on palunud hagis kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord vastavalt TsMS § 445 lg.1 s.t. määrata elatise maksmine jooksva kuu eest hiljemalt eelneva kuu 20 kuupäevaks.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus leiab, et elatise maksmine on mõistlik kindlaks määrata jooksva kuu eest jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja ei ole nimetatud taotlust põhjendanud ja kohtu arvates ei ole mõistlik jooksva kuu elatist tasuda 10 päeva ette. Piisab kui elatis tasutakse kuu esimeseks kuupäevaks. Alaealiste laste elatis tuleb tasuda lapse seadusliku esindaja T.L. pangakontole. Vastavalt

§ 100

lg 2 teisele lausele peab lapsega koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides. Hageja on palunud tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks vastavalt TsMS § 468 lg.3, mille kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna kostja menetluse kestel on asunud elatist tasuma seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras ja tasunud perioodil 13.10.2015 – 07.09.2016.a. elatist kokku summas 2355 eurot siis kohus leiab, et kohtuotsust pole vajalik tunnistada viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 129 lg.2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi esitamisel oli elatise nõue 300 eurot kuus. Seega on hagihinnaks 9x 300 = 2700 eurot. Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda alljärgnevatel põhjustel: 1) algselt nõudis hageja elatist 300 eurot kuus ja peale kostja vastuväidete esitamist hageja vähendas nõuet seadusandja poolt kehtestatud miinimummäärani ( hagi esitamise ajal miinimummäär 177.50 eurot) s.o. vähendamine 41%. 2) algselt nõudis hageja 1 aasta tagasiulatuvalt elatist 3460 eurot, siis 2050 eurot v. alternatiivselt 1768.83 eurot. Kohus rahuldas hagi 1 aasta elatise 11

) § 101 lg-s 1 sätestatud määras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäära, mis oli maakohtu otsuse tegemise ajal 215 eurot kuus alates 01.12.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxx. 4.3 Välja mõista M.L.ilt N.L.i kasuks elatise võlgnevus perioodi 09.07.2013-30.11.2016 eest 3110,25 eurot. 4.4.Jooksva kuu elatis tasuda kuu esimeseks kuupäevaks. 4.5.Elatis tasuda lapse seadusliku esindaja T.L. pangakontole XXXXXXXXXXXXXxxxxxxxxxxx. 4.6. M.L. on kohustatud tasuma N.L.ile võlgnetavalt elatiselt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. MENETLUSKULUD Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. VÄLJAVÕTE ÕIGE 12

§ 101lg.1 sätestatud määras (s.o.

pool Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäära, käesoleval ajal 215 eurot lapse kohta kuus) alates 01.12.2016.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. xxxxxxxxxxxx.a.

1. Välja mõista M.L.`ilt N.L.`i kasuks elatise võlgnevus perioodi 09.07.2013.a.30.11.2016.a. eest kokku summas 3540.25 (kolm tuhat viissada nelikümmend eurot ja kakskümmend viis senti) eurot. 4.Jooksva kuu elatis tasuda kuu esimeseks kuupäevaks. 5.Elatis tasuda lapse seadusliku esindaja T.L. pangakontole XXXXXXXXXXXX Xxxxxxxxxxxx.
2. Kostja M.L. on kohustatud tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest võlgnetavalt elatiselt viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse Tsiviilasi nr 2-14-54201 tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Edasikaebamise kord Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 09.07.2014.a. hageja esitas kohtule hagiavalduse , milles palus välja mõista kostja M.L.`ilt hageja N.L.`i, sünd. xxxxxxxxxxxx, kasuks elatis tema ülalpidamiseks 300 eurot kuus alates 09.07.2014 kuni täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxxx või täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamise jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning välja mõista kostja M.L.`ilt hageja N.L.`i kasuks tasumata jäetud elatised perioodi eest 09.07.2013 kuni 08.07.2014 summas 3460 eurot. Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on hageja esindaja T.L. ja kostja M.L.`i ühine poeg. Hageja vanemad lahutasid abielu . 07.septembril 2010 sõlmisid hageja vanemad Elatisraha maksmise kokkuleppe , mille p.2 kohaselt kokkuleppe osalised lepivad kokku eelnimetatud lapse kasuks elatise maksmises vastavalt perekonnaseaduse § 100, mille kohaselt üldjuhul antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega, kuid mõjuval põhjusel võib võimaldada ülalpidamist muul viisil ja § 101 alljärgnevalt: M.L. tasub tema, T.L. ja AS SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005 sõlmitud laenulepingust nr L050021738, selle lisast nr 1, 24.08.2006 ja selle kõigist võimalikest teistest lisadest ning nende vahel sõlmitud kõigist teistest võimalikest võlaõiguslikest lepingutest (millede tagamiseks on hüpoteekidega koormatud neile kuluvad korteriomandid aadressiga Xxxxxxxxxxxxas ja Xxxxxxxxxxxxus Xxxxxxxxxxxx) tulenevad AS-i SEB Pank nõuded vastavalt AS-ga SEB Pank sõlmitud kokkulepetele; M.L. kohustub täiendavalt maksma elatisraha lapsele igakuuliselt 1500.- krooni kuni lapse 21 aastaseks saamiseni või juhul, kui laps õpib peale seda kõrgkoolis, siis makstakse talle elatist kuni nimetatud õppeasutuse lõpetamiseni. M.L. kohustub tasuma lapsega seonduva igakuise lasteaiamaksu vastavalt esitatavatele arvetele. Eelnimetatud kokkulepet kostja ei täida korralikult alates 2012.aastast, hagetavas perioodis on tema tasunud laenulepingust tulenevad tagasimaksed ning 4 korda tasunud lasteaiatasu katmiseks kokku 120 eurot, mis loomulikult ei kata tema kohustuslikku osalust lapse ülalpidamises. Enamus lapse ülalpidamiskuludest kannab hageja ema, tema ostab pojale riideid ja jalatseid, raamatuid ja mänguasju- ning mängutarvikuid, annab raha vaba aja veetmisele. Ema juures elades kasutab poeg sideteenuseid (telefon, internet ja kaabel-TV), mille eest tuleb ka maksta. Nagu nähtub hageja ema pangakonto väljavõttest, hageja ema sissetulekuks on töötasu ja/või töövõimetushüvitus, keskmiselt 560 eurot kuus ning peretoetus 19,18 eurot kuus, mida loomulikult ei jätku hageja kõiki vajaduste rahuldamiseks. Lähtudes enda kogemusest ning kehtivatest hindades on hageja ema koostanud hageja vajaduste arvestuse, mille kohaselt hageja igakuised vajadused on 600 eurot, millest ½ ehk 300 eurot palub hageja igakuise elatusrahana mõista kostjalt välja. Kostja ei ole piisavalt osalenud hagejate ülalpidamises alates 2012.aastast, seetõttu hagejal on õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on nõus arvestama elatisvõlgnevusest maha hagetavas perioodis kostja poolt tasutud lasteaia raha summas 120 eurot ning hageja harrastustele üle kantud 20 eurot, kokku 140 2

§ 100

lg 1 teisest lausest võib ülalpidamist anda ka muul viisil ning seda kohustust on kostja ka täitnud. Kostja on igakuuliselt laenu tasunud suurusjärgus ca 250,00 eurot, mis ületab oluliselt

§ 101lg 1 sätestatud miinimumi.

Seega on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud ning last ülal pidanud, mistõttu puudus hagejal alus kohtusse pöörduda. Sellest tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Asjaolu, et laenumakseid on kostja tasunud on hageja ka hagiavalduses omaks võtnud. Peale välismaale elama asumist 2012.a. muutus võimatuks lasteaiaarvete igakuuline tasumine ning kui kostja perre sündis laps – siis kostja teavitas hagejat sellest, et ei ole võimalik igakuuliselt kokkuleppe p. 2.2. nimetatud summat tasuda seoses sellega, et tema ülalpidamisel on veel üks laps. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda elatise välja mõistmist, kui ka elatist aasta eest tagasiulatuvalt. Seega võivad

§ 100

lg 3 esimese lause järgi vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil elatist makstakse nagu käesoleval juhul kostja ja hageja seaduslik esindaja tegid. Vastavalt TsMS § 2 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesoleval juhul puudus hagejal selleks alus, kuna tema huvisid ja õigusi ei ole rikutud, kuna kostja on lapse ülalpidamise osalenud vastavalt kokkuleppele hageja seadusliku esindajaga. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud ning sellest tulenevalt vaidleb vastu ka hageja väitele, et lapse igakuulised ülalpidamiskulud on 600,00 eurot, eriti arvestades seda, et korterilaenu tasub kostja. Tegemist on ülepaisutatud ja tõendamata kuludega, samuti puuduvad kulude kohta tõendid. Eeltoodust lähtuvalt ja kuna kostja on vabatahtlikult ja vahetult täitnud lapse ülalpidamise kohustust, palub kostja jätta hagi rahuldamata ja väljas mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud. Kohus määrusega 03.12.2015.a. rahuldas esitatud kaja ja taastas asjas menetluse , kuna kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et Suurbritannia kohus ei ole vastavalt Pärnu Maakohtule edastatud sertifikaadile kohtumaterjale kostjale isiklikult kätte toimetanud vaid on jätnud need postkasti ja edastatud sertifikaat on ebaõige. 3

§ 97kohaselt on hagejaks alaealine laps.

Kuigi

§ 100

lg 3 kohaselt on vanematel õigus oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmise osas kokku leppida, ei välista see lapse elatise väljamõistmise nõude esitamist kohtu kaudu. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 tehtud kohtuotsuse punktis 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Varem kokkulepitud lapse ülalpidamise andmise viisi on võimalik muuta ning seadus ei takista selleks kohtusse pöördumast. Kostja 2012.aastal teatas hagejale, et ei saa enam Kokkuleppe p.2.2 täita. ( Kokkuleppe p.2.2 kohaselt M.L. kohustub maksma elatisraha lapsele igakuuliselt 95.87 eur (1500 krooni)). Kostja kinnitas seda Vastuses hagiavaldusele. Seega alates 2012.a. Kokkuleppe kehtivus lõppes, kuna Kostja teatas, et loobub Kokkuleppe täimisest. On põhjendamatu ja ebaõige Kostja väide, et tema täidab lapsele elatise maksmise kohustuse, kuna Kostja vastavalt Kokkuleppele täidab rahalised kohustused, mis tulenevad T.L. ja AS SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005.a. sõlmitud laenulepingust. Hageja leiab, et kuna Kostja alates 2012.a. loobus Kokkuleppe täitmisest, siis sellest ajast lõppes Kokkuleppe kehtivus s.h. ka Poolte kokkuleppe Laenulepingu kohustuste täitmise osas. Kokkuleppe punktis 2.

1. on sätestatud „M.L. tasub tema, T.L. ja AS SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005.a. sõlmitud laenulepingust nr.L050021738, selle lisast nr.l, 24.08.2006.a ja selle kõigist võimalikest teistest lisadest ning nende vahel sõlmitud kõigist teistest võimalikest võlaõiguslikest lepingutest (millede tagamiseks on hüpoteekidega koormatud neile kuuluvad korteriomandid, aadressiga Xxxxxxxxxxxxas ja Xxxxxxxxxxxxus Xxxxxxxxxxxx) tulenevad AS-i SEB Pank nõuded vastavalt AS-ga SEB Pank sõlmitud kokkulepetele“. Seega Kokkuleppe punktis 2.
2. ei ole sätestatud, et Kostja täidab 06.09.2005.a. Laenulepingust tulenevaid kohustusi elatise arvel. Pooled sõlmisid 07.09.2010 ühisvara jagamise lepingu , mille p.4.1.2 kohaselt Kostja M.L.’i lahusvaraks jääb: 4.1.2.3 M.L.’i ja T.L. ning AS-i SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005.a. sõlmitud laenulepingust nr.L050021738, selle lisast nr.1, 24.08.2006.a ja selle kõigist võimalikest teistest lisadest ning nende vahel sõlmitud kõigist võimalikest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad AS-i SEB Pank nõuded mõlema abikaasa vastu. Nimetatud laenulepingust, selle lisadest ning kõigist eelnimetatud võimalikest sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest (mille tagamiseks on korteriomandid koormatud lepingus nimetatud hüpoteekidega) tulenevad kohustused jäävad üksnes M.L.’i lahuskohustusteks ning nende täitmise eest vastutab üksnes M.L..“ Seega alates 07.09.2010 Laenulepingust tulenevad kohustuste eest vastutab Kostja ainuisiklikult, s.t. see on tema lahusvara. Hageja esindaja Laenulepingu kohustuste eest ei vastuta ja ei ole kohustatud neid täitma. Hageja leiab, et on äärmiselt kohatu Kostja nõue lugeda, et kuna ta täidab enda rahalist kohustust, mis tuleneb Laenulepingust, siis selle kohustuse ta täidab lapse elatise arvelt. On oluline ka see, et isegi kui oletada, et Pooled Kokkuleppes tõepoolest oleksid leppinud kokku, et Kostja tasub Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi elatise arvel siis selline kokkuleppe TsÜS § 86 kohaselt oleks tühine. Juhul kui Maakohus leiab, et Pooled ikkagi sõlmisid sellise kokkuleppe, siis Hageja palub Maakohut tuvastada, et see kokkuleppe on tühine. Hageja 4

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 09.07.2014.a. Hagi esitamise kuupäeval 09.07.2014 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 355 eurot. Kostja maksis ajavahemikul 09.07.2013 kuni 08.07.2014 80 eurot. Alates 03.05.2014 kuni 01.10.2015.a. Kostja ei ole lapsele maksnud ühtegi eurot. Hageja palub:

1. välja mõista kostjalt M.L.`ilt elatis lapse N.L.`i kasuks alates 09.07.2014.a. igakuine elatusraha perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Elatis välja mõista kuni lapse N.L.`i täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.
2. Välja mõista kostjalt M.L.`ilt hageja N.L.`i kasuks tasumata jäetud elatise perioodi eest 09.07.2013 kuni 08.07.2014 summas 2050 eurot.
3. TsMS § 468 lõike 3 alusel tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks.
4. Kohustada Kostjat M.L.`i alates kohtuotsuse jõustumisest tasuma viivist võlgnetavalt elatiselt VÕS §-ides 113 lg. 1 ja 94 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
5. Kohustada Kostjat elatise maksmise kohustus täita rahasummade kandmisega Hageja seadusliku esindaja T.L. pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXxxxxxxxxxxx. Igakuine elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu
6. kuupäeva. Kostja esitas 14.01.2016.a. vastuse hagi täiendusele, mille kohaselt Kostja on juba 02.07.2015.a. kohtule esitatud vastuses selgitanud, et on lapse ülalpidamisel osalenud tulenevalt poolte vahel 07.09.2010.a. sõlmitud elatisraha maksmise kokkuleppele , mille on hageja ka tõendina esitanud. Nimelt leppisid hageja seaduslik esindaja ja kostja kokku elatise maksmises selliselt, et kostja tasub hageja seadusliku esindaja T.L. ja AS SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005.a. sõlmitud laenulepingu ja selle lisast tulenevad rahalised kohustused tema poolt makstava elatise arvel. Vastavalt

§ 100

lg 1 teisest lausest võib ülalpidamist anda ka muul viisil ning seda kohustust on kostja ka täitnud. Kostja on igakuuliselt laenu tasunud suurusjärgus ca 220,00 eurot, mis ületab oluliselt

§ 101lg 1 sätestatud miinimumi.

Seega on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud ning last ülalpidanud, mistõttu puudus hagejal alus kohtusse pöörduda. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kokkuleppe p. 4.

1. sätestab sõnaselgelt ja üheselt arusaadavalt, et T.L. loeb M.L.i poolt käesoleva kokkuleppe p.2.
2. nimetatud laenumaksete tasumise lapse elatise maksmiseks. Seega ei saa olla mingisugust vaidlust selle üle, et kostja poolt tehtud laenumakseid on hagejale ülalpidamise andmine. Nõustuda ei saa, et kokkulepe lõppes 2012.a., kuna kokkuleppe ühe punkti muutmine ei too kaasa terve kokkuleppe lõppemist. Vastavalt VÕS § 13 lg 2 võimaldab lepingut muuta muus vormis, kui see on sõlmitud. Käesoleval juhul teavitas kostja, et tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda täiendavalt kokkulepitut 1500 krooni, samuti ei olnud võimalik seoses välismaale elama asumisega tasuda lasteaiamaksu, millega esitas ettepaneku kokkuleppe muutmiseks, millele hageja seaduslik esindaja ei esitanud vastuväiteid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et hageja pöördus kohtusse alles 09.07.2014.a. Kostja leiab, et hagejal puudub alus nõuda elatise välja mõistmist, kui ka elatise võlgnevuse tasumist tagasiulatuvalt. 5

§ 101lg 1 sätestatud summas läbi abikaasa Jelena Latõševa pangakonto.

Kostja lepinguline esindaja pöördus 2014.a. sügisel ka hageja lepingulise esindaja poole selgitades, et kuna kostja pangakontole laekuvad rahasummad on arestitud ei saa kostja enam laenu tasuda, st. ka kokkulepet täita, mistõttu võib pank tema kliendile kuuluva korteriomandi panna sundmüüki ning tegi ettepaneku lahendada asi kokkuleppel, kuid seaduslik esindaja ei olnud sellega nõus, ning lubas tagasi helistada, kuid ei teinud seda. Eeltoodust lähtuvalt ning kuna kostja on vabatahtlikult ja vahetult täitnud lapse ülalpidamise kohustust, palub kostja jätta hagi rahuldamata ja väljas mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud. Kohus määrusega 05.09.2016.a. andis pooltele tähtaja kõikide täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks , määras eelmenetluse lõpptähtaja ning kohtuotsuse teatavakstegemise aja. 31.10.2016.a. hageja täpsustas haginõudeid, mille kohaselt Kostja loobus Kokkuleppe täitmisest ja ei ole maksnud Hagejale elatist 95.87 eur (1500 kr) kuus ja lasteaiamakseid. Lähtudes

§-st 108 Hageja esitab alternatiivses nõudes elatise tagasiulatava nõude ühe aasta eest alates 08.07.

1. Tulenevalt Kokkuleppest Kostja võlgneb:
2. Tasumata elatis tagasiulatavalt ühe aasta eest alates 08.07.2013 kuni 08.07.2014 - 1150,44 eur (95.87 eur (1500 kr) x 12 kuud ).
3. Tasumata lasteiamaksed tagasiulatavalt ühe aasta eest alates 08.07.2013 kuni 08.07.2014 – 618.39 eurot. Kokku võlgnevus 1768,83 eur või ühes kuus 147.4 eur ( 1768.83 : 12 kuud). Hageja palub
4. Välja mõista kostjalt M.L.`ilt elatis lapse N.L.`i kasuks alates 09.07.2014.a. igakuine elatusraha perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Elatis välja mõista kuni lapse N.L.`i täisealiseks saamiseni.
5. Välja mõista kostjalt M.L.`ilt hageja N.L.`i kasuks tasumata jäetud elatis perioodi eest 08.07.2013 kuni 08.07.2014 summas 2050 eurot. või alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et kuni 08.07.2014 kehtis Kostja ja Hageja seadusliku esindaja vahel sõlmitud 07.09.2010 elatisraha maksmise kokkuleppe siis 2.
6. Välja mõista kostjalt M.L.`ilt hageja N.L.`i kasuks tagasiulatavalt ühe aasta eest alates 08.07.2013 kuni 08.07.2014 elatise võlgnevus 1150,44 eur ja lasteaiamaksete võlgnevus 618,39 eur. Kokku 1768,83 eur.
7. TsMS § 468 lõike 3 alusel tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks.
8. Kohustada Kostjat M.L.`i alates kohtuotsuse jõustumisest tasuma viivist võlgnetavalt elatiselt VÕS §-ides 113 lg. 1 ja 94 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
9. Kohustada Kostjat elatise maksmise kohustus taita rahasummade 6

§ 108

lg alusel tagasi ulatuvalt kokkuleppe alusel kostja poolt tasumata elatist ja lasteaiamakseid. Hageja on asunud seisukohale, et alternatiivse nõude puhul saab nõuda tagasi ulatuvalt alates 08.07.2014.a. Vaidlust ei ole selle üle, et hagi esitati kohtusse 09.07.2014.a. nõudega välja mõista elatis 300,00 eurot kuus. Alternatiivne nõue, mis tulenes kokkuleppest, esitati kohtule alles 27.09.2016.a. – seega ei saa alternatiivse nõude puhul nõuda sellest tulenevalt võlga tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamisest, kuna sellist nõuet 09.07.2014.a. ei ole kohtule esitatud. Seega on nimetatud nõue perioodi 08.07.2013-08.07.2014 kohta aegunud ning selles osas taotlen aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS § 143. Lisaks eeltoodule juhin kohtu tähelepanu, et laps on 8 aastane ja saab 14.02.2017 juba 9-aastaseks, seega ei käi laps enam ammu lasteaias, mistõttu ei saa nõuda lasteaia eest tasumist. Kostja juhib tähelepanu, et

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohutuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Samas on hageja alternatiivse nõude esitamisel tunnistanud kokkuleppe olemasolu – seega ei ole kostja lapse ülalpidamiskohustust rikkunud, mis annaks alust nõuda ülalpidamist tagasiulatuvalt. Kostja poolt makstud pangalaenud ületasid elatise minimaalmäära, mistõttu on kostja oma kohustusi täitnud, seega ei ole tegemist kohustuse täitmata jätmisega. Eeltoodust lähtuvalt palun jätta N.L.i hagi täies ulatuses sh. ka alternatiivse nõude osas rahuldamata ja välja mõista N.L.ilt M.L.i poolt kantud menetluskulud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. T.L.`l ja M.L.`il on alaealine laps N.L. , sünd. xxxxxxxxxxxx.a. N.L. esitas 09.07.2014.a. kohtule hagi elatise nõudes summas 300 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni v. edasi õppimisel kuni kooli lõpetamiseni ja tagasiulatuva elatise nõude 1 aasta eest kokku summas 3460 eurot. Peale kostja vastuväidete esitamist 20.12.2015.a. hageja vähendas maksete suurust ja palus kostjalt välja mõista elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni täisealiseks saamiseni v. edasi õppimisel kuni kooli lõpetamiseni ja tagasiulatuva elatise nõude 1 aasta eest kokku summas 2050 eurot. Peale kohtu tähelepanu juhtimist , et elatist saab nõuda kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja täpsustas selles osas haginõuet ja palus elatise välja mõista kuni täisealiseks saamiseni. Samuti hageja täpsustas tagasiulatuvat haginõuet ja juhul kui kohus leiab, et poolte kokkulepe on kehtiv tagasiulatuv elatis välja mõista vastavalt poole kokkuleppele kokku 7

§ 97

p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2014.a. 177.50 eurot , alates 01.01.2015.a. 195 eurot ja alates 01.01.2016.a. 215 eurot lapse kohta kuus).

§ 100lg.1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega .

Kui selleks on mõjuv põhjus , võib kohustatud isik nõuda , et tal võimaldatakse anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos v. kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab kasutama elatist lapse huvides.

§ 100

lg.3 järgi kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist , arvestades kokkuleppega ettenähtut. Poolte vahel on 07.09.2010.a. sõlmitud notariaalne ühisvara jagamise leping , mille kohaselt T.L. lahusvaraks jääb Pärnu linnas, Metsa 14 asuv korteriomand ja Maksim Laõšev`i lahusvaraks jääb Tiigi 3, Voka alevik, Toila vald, Ida-Virumaa asuv korteriomand ning laenulepingust L050021738 ja selle lisadest tulenevad kohustused (laenulepingu tagamiseks on korteriomandid koormatud lepingus nimetatud hüpoteekidega) jäävad M.L.`i kanda. Samuti pooled leppisid kokku, et T.L. ei maksa vara jagamisel väärtuseliselt enamsaadu arvel M.L.`ile hüvitist. Samal päeval 07.09.2010.a. on M.L.`i ja T.L. vahel sõlmitud notariaalne elatisraha maksmise kokkulepe, mille p.2 kohaselt kokkuleppe osalised lepivad kokku lapse kasuks elatise maksmises vastavalt

§ 100

, mille kohaselt üldjuhul antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega , kuid mõjuval põhjusel võib võimaldada ülalpidamist muul viisil ja § 101 alljärgnevalt :2.1 M.L. tasub tema, T.L. ja AS SEB Pank vahel 06.09.2005.a. sõlmitud laenulepingust L050021738, selle lisast 1, 24.08.2006.a.ja selle kõigist võimalikest lisadest ning nende vahel sõlmitud kõigist teistest võimalikest võlaõiguslikest lepingutest (millede tagamiseks on hüpoteekidega koormatud neile kuuluvad korteriomandid, aadressil Metsa 14-2 , Pärnus ja Tiigi 3-30 , Voka alevikus , Toila vallas, Virumaal) tulenevad AS SEB pank nõuded vastavalt AS SEB Pank sõlmitud kokkulepetele; 2.2 M.L. kohustub täiendavalt maksma elatisraha lapsele igakuuliselt 1500 krooni kuni lapse 21 aastaseks saamiseni v. juhul kui laps õpib kõrgkoolis siis makstakse elatist kuni nimetatud õppeasutuse lõpetamiseni. 2.3 M.L. kohustub tasuma lapsega seonduva igakuise lasteaiamaksu vastavalt esitatavatele arvetele. Lepingu p.4.1 järgi T.L. loeb M.L.`i poolt kokkuleppe p.-is 2.2 nimetatud laenumaksete tasumise lapsele elatise maksmiseks ning mõlemad käesoleva kokkuleppe osalised loevad seda lapse huvides kasutamiseks vastavalt

§ 100lg.2.

Seega hageja seaduslik esindaja ja kostja on notariaalse lepinguga kokku leppinud elatise maksmise summas 1500 krooni kuus (95.87 eurot) + lasteaiamaksud + laenulepingust L050021738 tulenevate maksete tasumine. Samaaegselt on pooled ka ühisvara jagamise 8

§ 108ka aasta enne hagi esitamist.

Seega tuleb kohtul tuvastada , kas kostja täitis tagasiulatuva nõude ajavahemikul s.o. 09.07.2013 – 08.07.2014.a. vanemate kokkulepet ning kas kokkuleppe järgi oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine s.h. kas vanemate kokkuleppes sisalduv ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise eest saadav vastutasu vastas lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajavahemikul tehtud kulutuste ligikaudsele suurusele. Kohus leiab, et makstes ainult pangalaenu ei täitnud kostja vanemate kokkulepet elatise tasumise osas ja sellega ei olnud tagatud ka lapse põhivajaduste rahuldamine (soodustus ½ pangalaenu, mis oli tunduvalt alla elatise miinimummäära) ning perioodi 09.07.201308.07.2014.a.eest (1 aasta enne hagi esitamist) tuleb kostjalt välja mõista tasumata elatis vastavalt poolte kokkuleppele s.o. 12 x 95.87 eurot = 1150.44 eurot ja lasteaiamaksed antud perioodil kokku kokku summas 681.75 eurot – tasutud 140 eurot (02.07.2013.a. 40 eurot lasteaia eest, 04.07.2013.a. 20 eurot lasteaia eest , 17.02.2014.a. 30 eurot lasteaia eest, 31.03.2014.a. 30 eurot lasteaia eest ja 02.05.2014.a. 20 eurot harrastused. Hageja on esialgses hagis kinnitanud, et on nõus need summad elatisest maha arvama). Seega selle perioodi eest on põhjendatud elatisenõue kokku summas 1692.19 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega , et tagasiulatuv elatisenõue on aegunud, kuna esialgses nõudes ei tuginenud hageja poolte kokkuleppele. Hageja on elatise nõude kohtule esitanud 09.07.2014.a. ja esitatud hagiavalduses nõudis ka elatist 1 aasta tagasiulatuvalt. Ka esialgses hagis hageja tugines sellele, et kostja ei täida poolte kokkulepet ning on tasunud ainult 140 eurot kuigi kokkuleppe järgi pidi tasuma pangalaenu maksed ja igakuiselt veel 95.87 eurot ja lasteaiamaksud. Kui elatise nõue on seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras ei pea hageja lapse kulutusi tõendama. Kohus leiab, et elatisenõue alates hagi esitamisest on põhjendatud seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras mitte vastavalt vanemate kokkuleppele. Vanematel on tekkinud vaidlus elatise kokkuleppe osas ja ka kostja on asja menetluse kestel asunud tasuma elatist vastavalt miinimummäärale mitte vastavalt poolte kokkuleppele. Igakuised laenumaksed on väiksemad kui elatise miinimummäär ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja sai soodustuse ½ laenumaksete osas. Kohus leiab, et lapse huvides on elatise väljamõistmine erinevalt kokkuleppest. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel alates hagi esitamisest seaduses sätestatud elatise miinimummäärast võttes arvesse hageja poolt saadud soodustust. Seega on võlgnevus perioodi 09.07.2014.a. – 30.11.2016.a. eest järgnev : 09.07.2014.a. – 31.12.2014.a. s.o. 5 kuud ja 22 päeva ( 177.50 : 30 = 5,91 eurot päevas) e. 5x 177.50 + 22 x 5.91 = 1017.52 eurot; 01.01.2015- 31.12.2015 s.o. 12 x 195 = 2340 eurot; 01.01.2016- 30.11.2016 s.o. 11 x 215 = 2365 eurot. Kokku 5722.52 eurot. Kostja on tasunud elatist perioodil 13.10.2015 – 07.09.2016.a. kokku summas 2355 eurot, mis tuleb võlgnevusest maha arvestada. Kostja on tasunud pangalaenu (leping L050021738) makseid (põhiosa + intress) kohtumenetluse perioodil 09.07.2014 – 10.09.2015.a. kokku summas 3038.93 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja õiglane on arvestada sellest elatisena ½ laenumaksetest s.o. 1519.46 eurot. Nimetatu on soodustus mida hageja sai ühisvara jagamisel ning mis lepiti kokku elatise tasumisena. Arvestades eeltoodut on kostja elatise võlgnevus perioodil 09.07.2014.a. – 30.11.2016.a. eest kokku 5722.52 – 2355 – 1519.46 = 1848.06 eurot. Perioodi 09.07-2013- 30.11.2016.a. elatise võlgnevus kokku 1692.19+ 1848.06 = 3540.25 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 10

§ 120lg.1 järgi.

Alaealise lapse kasuks ei või kohus mõista elatist välja kauemaks kui lapse täisealiseks saamiseni. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-119-15 p.13. Hageja on palunud hagis kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord vastavalt TsMS § 445 lg.1 s.t. määrata elatise maksmine jooksva kuu eest hiljemalt eelneva kuu 20 kuupäevaks.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus leiab, et elatise maksmine on mõistlik kindlaks määrata jooksva kuu eest jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja ei ole nimetatud taotlust põhjendanud ja kohtu arvates ei ole mõistlik jooksva kuu elatist tasuda 10 päeva ette. Piisab kui elatis tasutakse kuu esimeseks kuupäevaks. Alaealiste laste elatis tuleb tasuda lapse seadusliku esindaja T.L. pangakontole. Vastavalt

§ 100

lg 2 teisele lausele peab lapsega koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides. Hageja on palunud tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks vastavalt TsMS § 468 lg.3, mille kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna kostja menetluse kestel on asunud elatist tasuma seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras ja tasunud perioodil 13.10.2015 – 07.09.2016.a. elatist kokku summas 2355 eurot siis kohus leiab, et kohtuotsust pole vajalik tunnistada viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 129 lg.2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi esitamisel oli elatise nõue 300 eurot kuus. Seega on hagihinnaks 9x 300 = 2700 eurot. Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda alljärgnevatel põhjustel: 1) algselt nõudis hageja elatist 300 eurot kuus ja peale kostja vastuväidete esitamist hageja vähendas nõuet seadusandja poolt kehtestatud miinimummäärani ( hagi esitamise ajal miinimummäär 177.50 eurot) s.o. vähendamine 41%. 2) algselt nõudis hageja 1 aasta tagasiulatuvalt elatist 3460 eurot, siis 2050 eurot v. alternatiivselt 1768.83 eurot. Kohus rahuldas hagi 1 aasta elatise 11

) § 101 lg-s 1 sätestatud määras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäära, mis oli maakohtu otsuse tegemise ajal 215 eurot kuus alates 01.12.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxx. 4.3 Välja mõista M.L.ilt N.L.i kasuks elatise võlgnevus perioodi 09.07.2013-30.11.2016 eest 3110,25 eurot. 4.4.Jooksva kuu elatis tasuda kuu esimeseks kuupäevaks. 4.5.Elatis tasuda lapse seadusliku esindaja T.L. pangakontole XXXXXXXXXXXXXxxxxxxxxxxx. 4.6. M.L. on kohustatud tasuma N.L.ile võlgnetavalt elatiselt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. MENETLUSKULUD Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. VÄLJAVÕTE ÕIGE 12