← Eesti

2-13-16197/2

Obsah (5)§ 550§ 477§ 371§ 372§ 168

2-13-16197 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2013 Põlva Tsiviilasja number 2-13-16197 Tsiviilasi V. K. avaldus nõusoleku saamiseks eestkoste

§ 550

lg 1 p 6 järgi lahendatakse hagita menetluses nõusoleku andmist eestkostetava nimel tehingu tegemiseks.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega saab avalduse menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel kohaldada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist reguleerivaid sätteid.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja taotleb kohtult nõusoleku saamist eestkostetavale kuuluval kinnistul sanitaarraie teostamiseks 20 tm ulatuses. Perekonnaseaduse (PKS) §-des 187 ja 188 on loetletud tehingud, mille tegemiseks eestkostetava nimel on eestkostjal vaja kohtu nõusolekut. Sanitaarraie eestkostetavale kuuluval kinnistul ei lähe mitte ühegi PKS §-des 187 ja 188 sätestatud tehingu alla, mille tegemiseks eestkostetava nimel vajaks eestkostja kohtu nõusolekut. Sanitaarraie tegemine eestkostetavale kuuluval kinnistul pole eestkostetava kuuluva kinnistu võõrandamine, milleks on PKS § 187 p 1 järgi eestkostjal vaja kohtu nõusolekut, sest sanitaarraie tegemisega ei lähe kinnistu omand üle teisele isikule. Ei ole välistatud, et avaldaja soovib sanitaarraie tegemisel kasutada kolmandate isikute abi. Kuid ka sellise tehingu sõlmimiseks ei ole eestkostjal vaja saada kohtu nõusolekut, sest sellega ei käsutata eestkostetava kinnisasja ega anta seda ka teise isiku kasutusse. Eestkostetavale kuuluva kinnistu kolmandate isikute kasutusse andmisega oleks tegemist siis, kui avaldaja võõrandaks eestkostetava nimel kolmandatele isikutele kasvava metsa raieõiguse eestkostetavale kuuluval kinnistul, kuna see annaks kolmandatele isikutele õiguse käsutada ja kasutada vabalt raiumisel tekkivat metsamaterjali. Avaldajal pole vaja kohtu nõusolekut eestkostetavale kuuluval kinnistul sanitaarraie tegemisel tekkiva metsamaterjali müümiseks, sest metsamaterjal on eestkostetavale kuuluv vallasasi, mille müümiseks pole PKS §-de 187 ja 188 järgi eestkostjal vaja kohtu eelnevat nõusolekut. PKS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Järelikult on eestkostja kohustatud hooldama ka eestkostetava metsakinnistut vastavalt kehtivale metsaseadusele ning tegema vajaduse korral kooskõlas kehtiva metsaseadusega sanitaarraie eestkostetava metsakinnistul. Kuna eestkostjal pole vaja PKS §-de 187 ja 188 järgi kohtu eelnevat nõusolekut eestkostetavale kuuluval kinnistul sanitaarraie tegemiseks, siis pole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Seetõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda

§ 371

lg 2 p 2 alusel ning see esitajale tagastada

§ 372lg 4 alusel.

Vastavalt

§ 168lg-le 1 jäävad avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

Kuna antud määrusega keeldutakse avaldusse menetlusse võtmisest, siis on avaldajal

§de 150 lg 1 p 2 ja 150 lg 4 järgi õigus nõuda avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

(3)2 2-13-16197 Selleks peab avaldaja esitama kohtule vastavasisulise avalduse, kus tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb riigilõiv tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis Kohtunik
(3)3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.