) § 270 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis.
lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1, p 3 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse 2-12-11570 kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja nõuda viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on üürilepingutes kokku leppinud viivise määras 0,15 % päevas iga viivitatud kalendripäeva eest viivituses olevast summast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri- ja kommunaalteenuste võla summas 690,86 eurot, üüri- ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest viivise (perioodi 01.01.2011 – 01.03.2012. a eest) summas 432,60 eurot ja kahjuhüvitise summas 2028 eurot, kokku 3151,46 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot ja kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest ette tasutud kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulud kokku summas 506,09 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda menetluskulude kohta tehtud lahendi täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõikide hüvitatavate menetluskulude osas. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates käesoleva otsuse kättetoimetamisest. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.