§-st 475 lg 1 p 15 ja TMS §-st 218 lg 2 kaebusi kohtutäituri tegevuse peale lahendatakse kohtus hagita menetluses. Vastavalt
lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 2 sätete peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust.
lg 1 mõttest tulenevalt on need alused kohaldatavad ka hagita menetluse avalduse puhul. Kaebusele lisatud kohtutäituri 07.03.2012 otsuses sisust nähtuvalt esitas T. M. 05.03.2012 kohtutäiturile kaebuse aastatel 2007 ja 2008 toimunud täitetoimingute peale. TMS § 217 alusel jättis kohtutäitur kaebuse läbivaatamata kaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu. T. M. ei ole kohtule esitatud kaebuses märkinud, millal ta sai kohtutäituri 07.03.2012 otsuse kätte. Kuna T. M. viibib vanglas, on eluliselt usutav, et ta sai kohtutäituri otsuse kätte mitte varem kui järgmisel päeval pärast selle tegemist või isegi hiljem. Kui eeldada, et T. M. sai otsuse kätte juba järgmisel päeval so 08.08.2012, on tema 19.03.2012 kohtule esitatud kaebus esitatud
§-s 218 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 217 lg 1 näeb ette 10 päevase kaebuse esitamise tähtaja kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, kusjuures kaebetähtaja algust tuleb arvata alates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 6 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei esita kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebust kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnik saab oma pangakonto arestimisest ja sellelt trahvide katteks kinnipidamiste teostamisest teada mitu aasta hiljem. Seda ei ole T. M. ka oma kaebuses väitnud. Kaebuse esitamisel 2012 märtsis kohtutäituri 2008-2008 aset leidnud tegevuse peale on ilmselgelt TMS §-s 217 lg 1 sätestatud tähtaeg mööda lastud. TMS § 217 lg 2 kohaselt saab kohtutäitur sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. T. M. kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei ole taotlenud ega ette toonud ka ühtegi asjaolu, mis võiksid üldse olla aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisele. Kuna T. M. soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, millise kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on ammu möödunud, on T. M. kohtule kaebus perspektiivitu. Selle menetlusse võtmisest tuleb
lg 2 p 2 alusel keelduda.
Kuna kohtu hinnangul kaebus on perspektiivitu, ei ole otstarbekas seda jätta käiguta kaebuses esinevate puuduste ja RLS §-s 57 lg 5 ettenähtud riigilõivu 63,91 eurot tasumata jätmise tõttu. Kohus juhib T. M. tähelepanu asjaolule, et käesoleva määruse vaidlustamise korral tuleb kaebajal tasuda riigilõivu RLS §-s 57 lg 23 ettenähtud ulatuses so 25,56 eurot. Kohtunik Rita Kulberg 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.