lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 2
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenutaotlus nr 289162 (tl 21) tõendab, et kostja esitas 19.06.2009 hagejale internetikeskkonnas Credit 24 taotluse 3000 krooni laenu saamiseks tagasimakse tähtajaga 18.08.2009. Maksekorraldus nr 23988 (tl 23) tõendab, et hageja kandis 19.06.2009 laenutaotluse nr 289162 alusel kostja pangaarvele laenu summa 3000 krooni. Laenulepingu üldtingimuste (tl 24-27) punkti 4.1 järgi pidi kostja maksma laenu tagasi osade kaupa igakuiste annuiteetmaksetena vastavalt graafikus toodud maksete suurusele ja tasumise tähtpäevadele viimase tagasimaksega tagastamise lõpptähtpäeval. Laenulepingu üldtingimuste punkti 7.1 järgi kohustus kostja maksma hagejale laenutaotluse analüüsi ja laenu väljastamisega seotud toimingu eest lepingu sõlmimise tasu. Laenulepingu üldtingimuste punkti 8.1 järgi oli kostja kohustatud juhul, kui ta ei tagasta laenu laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, tasuma hagejale viivist tähtaegselt tasumata maksetelt 0,5% tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast päevas. Laenu tasumise maksegraafik (tl 22) tõendab, et hiljemalt 19.07.2009 oli kostja kohustatud maksma 1300,47 krooni laenusumma, 574,33 krooni intressi ja 150 krooni lepingu sõlmimise tasu katteks ning hiljemalt 18.08.2009 kohustus kostja tasuma 1699,53 krooni laenusumma ja 325,47 krooni intressi katteks. Hageja väitel on laenulepingust tulenevate kohustuste katteks tasunud ainult 54,33 eurot. Meeldetuletus (tl 28) ja võlanõue (tl 29) tõendab, et hageja hoiatas võlanõude kostjat võlgnevuse ette nähtud tähtajaks tasumata jätmise korral inkassomenetluse alustamise eest võlgnevuse sissenõudmiseks. Seoses kostja vastuväitega, et laenu ei ole võtnud tema, vaid tütar A. S. , märgib kohus järgmist. Kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et laenuleping on tema nimel sõlmitud. Laenu saamiseks on täidetud internetikeskkonnas laenutaotluse ankeet ning kinnitatud laenulepinguga nõustumist. See ei olnud võimalik ilma laenutaotleja isikut identifitseerimata so isikusamasust tuvastamata. Laenu maksekorraldusest nähtuvalt on see kantud kostja Swedbankis asuvale pangakontole. Seega võib eeldada, et vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisel on kasutatud kostja internetipanga juurdepääsu.
kohaselt kaugjuurdepääsuga maksevahend võimaldab selle omajal käsutada temale kontopidaja poolt avatud kontol olevat raha ilma kirjalikku juhist andmata, muu hulgas teha ülekandeid, kusjuures maksevahendi kasutamine nõuab reeglina isiklikku tunnuskoodi või muud sarnast võimalust maksevahendi omaja kindlaks tegemiseks. Kaugjuurdepääsuga maksevahend on muu hulgas maksekaart (nii krediit- kui deebetkaart), samuti telefoni- ja võrgupanga kasutamise võimalus konto käsutamiseks.
lg 1 p 1 kohaselt elektroonilise maksevahendi omaja on kohustatud kasutama maksevahendit vastavalt selle väljastamise ja kasutamise tingimustele, muu hulgas tegema kõik vajaliku, et hoida maksevahend ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid (isiklik tunnuskood või muu kood) kaitstuna ning punkt 2 järgi teatama viivitamata maksevahendi väljajale või väljaja poolt omajale sel eesmärgil teatavaks tehtud kolmandale isikule maksevahendi või selle kasutamist võimaldava abivahendi kaotsiminekust või vargusest. Kostja on õigeks võtnud, et oma pangakaardi teinud kõrvalisele isikule ( A. S. ) kättesaadavaks. Et kõrvaline isik sai internetikeskkonnas esineda kostja nimel, osutab otseselt ka sellele, et lisaks pangakaardile on kostja teinud kõrvalisele isikule kättesaadavaks ka internetipangale juurdepääsu võimaldavad abivahendid ( vajalikud koodid). Seega on kostja ise olnud raskelt hooletu ning ei 3
§-de 396 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 191,73 eurot tagastamata laenu, 57,52 eurot intressi ja 9,59 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks. Viivise väljamõistmist taotleb hageja põhivõla ulatuses. Kostja viivise vähendamist ei ole taotlenud.
MS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on juba hagiavalduses esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv 15,98 eurot ja õigusabikulud 61,57 eurot. Hagile on lisatud konto väljavõte (tl 30), millest nähtuvalt on hageja esindaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu 47,93 eurot. Hagile on lisatud ka maksekorraldus (tl 31), millest nähtuvalt on hageja esindaja hagi esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu 15,98 eurot. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja mõista kogu käesolevas menetluses tasutud riigilõiv so 63,91 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on käesolevas menetluses esindanud OK D. C. töötaja. OK D. C. 01.10.2012 arvest ( tl 57) nähtuvalt peab hageja oma esindaja osutatud teenuse eest tasuma 61,57 eurot ( ilma käibemaksuta 51,31 eurot). TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.