Obsah (11)

§ 483§ 407§ 322§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 144§ 177

2-12-9266 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2012.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilas

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas 21.03.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AxxxxTxxxxxxxxvastu võlgnevuse 1472,47 euro ja avaldaja nõudel kohtu poolt välja arvestatud jooksva viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 12.04.2011.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 31.01.2012.a määrusega jättis Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse

§ 483lg 2 p 3 alusel rahuldamata.

Hageja sai nimetatud määruse kätte 02.02.2012.a. Swedbank AS esitas 06.03.2012.a hagiavalduse AxxxxTxxxxxxx vastu võlgnevuse 1566,37 euro nõudes, millest põhiosa on 1200,70 eurot, viivis 178,85 eurot, intress 183,62 eurot ja muud kulud (kirjade saatmiskulu) 3,20 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Kostjale saadeti menetlusdokumendid kõigepealt registrijärgsel aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, seejärel aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Rootsi Kuningriik. Määruse ja hagimaterjalid on kätte toimetatud Axxx Txxxxxxx tütrele Axxxx Txxxxxxxxx 24.04.2012.a aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

§ 322lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2 2-12-9266 Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja laenuandjaga (Reval Credit AS, registrikood 10589092) 22.08.2007.a väikelaenulepingu nr 070811199, mille alusel andis laenuandja kostja laenu 20 000 Eesti krooni (1278,23 eurot). Lepingu punktide 1.10 ja 1.11 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu

1. kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu punktis 1.9 10.08.2010.a. 24.11.2008.a sõlmisid Reval Credit AS ja kostja väikelaenulepingu nr 070811199 Lisa nr 1, mille alusel andis laenuandja kostjale täiendavalt laenu 14694,38 Eesti krooni (939,14 eurot). Kostja ei täitnud eelpool nimetatud kohustusi ning ei tasunud kohaselt graafikus fikseeritud tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid ning ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Swedbank AS omandas 07.04.2010.a läbi viidud pandieseme avalikul enampakkumisel kõik AS-i Reval Credit poolt panditud nõuded, sealhulgas laenulepingust nr 06029461 tuleneva nõude. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga viiviste suuruseks kokku 178,85 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 06.03.2012-11.06.2012 viiviste suuruseks 25,89 eurot (põhivõlg 1200,70 eurot x 0,022 % x 98 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus on võimalik rahuldada osaliselt- vaid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osas. Taotlus tuleb jätta rahuldamata riigilõivu osas, mille hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 47.93 eurot.

§ 144

p 7 alusel loeb kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu hagimenetluse kulude hulka 3 2-12-9266 juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata sama seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevalt on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata 31.01.2012.a Pärnu Maakohtu määrusega ning hageja on määruse kätte saanud 02.02.2012.a. Hagiavalduse on hageja esitanud 06.03.2012.a kohtule. Antud juhul on hagi esitatud samas nõudes hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, mistõttu ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv vastavalt

§ 144

p 7 alusel hagimenetluse kulude hulka.

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maimu Laumets Kohtunik 4