) § 13 lg-st 1 on Mxxxxx Vxxxxxxxx Sxxxxx Vxxxxxxxxx esimese järjekorra seadusjärgne pärija. Avaldaja soovib Mxxxxx Vxxxxxxxxx nimel Sxxxxx Vxxxxxxxxx pärandist loobuda, kuna ei ole teada, kui suured olid pärandaja võlad.
S) § 131 lg 1 näeb ette, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda sama seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PkS § 188 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Seega on pärandist loobumiseks alaealise lapse nimel vajalik kohtu nõusolek. Selleks, et otsustada, kas pärandist loobumine on laps Mxxxxx Vxxxxxxxxx huvides, kogus kohus andmeid pärandaja Sxxxxx Vxxxxxxxxx vara ja kohustuste kohta. Kogutud andmete põhjal on Sxxxxx Vxxxxxxxxx varaks pensionifondi osakud – 1663,372 Swedbank pensionifond K3 osakut, turuväärtusega kokku 1714,30 eurot. Muud registreeritavat vara ei ole Sxxxxx Vxxxxxxxxxx teada. Pärandaja Sxxxxx Vxxxxxxxxx teadaolevateks kohustusteks on laenulepingutest tulenevad võlad AS-i Swedbank ja AS-i SEB Pank ees. AS-i Swedbank teatel on neil Sxxxxx Vxxxxxxxxx vastu nõue kokku summas 3934,15 eurot, seal hulgas negatiivne arvelduskonto jääk summas -4,03 eurot, laenujääk summas 2680,69 eurot, põhiosa viivis 895,73 eurot, intressi võlg 277,31 eurot ja sissenõude kulud 80,42 eurot. AS-i SEB Pank teatel on neil Sergei Vassiljevi vastu nõue kokku summas 795,54 eurot, seal hulgas tagastamata laenusumma põhiosa 639,12 eurot ja kõrvalnõuded 156,42 eurot. Sxxxxx Vxxxxxxxxx teadaolevad kohustused AS-i Swedbank ja AS-i SEB Pank ees on kokku 4733,72 eurot. Seega ületavad pärandaja kohustused temal teadaoleva vara väärtust rohkem kui kaks korda. Kuna pärandaja Sxxxxx Vxxxxxxxxx kohustused ületavad tema vara väärtust, siis ei ole pärandi vastuvõtmine alaealise Mxxxxx Vxxxxxxxxx huvides. Seega on põhjendatud anda avaldajale nõusolek lapse Mxxxxx Vxxxxxxxxx nimel pärandist loobumiseks. Kohus märgib, et
lg 3 alusel tuleb pärandist loobumiseks sama seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab.
Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.
lg 2 kohaselt võib notar nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab asja menetluskulud avaldaja kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv 12,78 eurot, mis on kantud avaldaja Mxxxxx Uxxx kontolt. Muid kulusid ei ole teada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.