← Eesti

2-12-8767/14

Obsah (10)§ 410§ 402§ 8§ 403§ 76§ 108§ 82§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohus Kohtunik Maili Tartu Kohtukoosseis 12. detsember 2012.a., Pärnu Otsuse tegemise aeg ja koht 2-12-8767 Tsiviilasja n

§ 410

lg 1 tähenduses, järgides sealjuures

§-de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid. Laenulepingu kohaselt, tagastamisele kuuluv summa on 193.99 € (150.00 € Laenu põhisumma ning 43.99 € Laenu intress). Laenu esimese osamakse tagastamise kuupäevaks 12.09.2011 kostja jättis laenu koos intressiga tasumata ning ei ole seda siiani teinud. Samuti ei ole kostja reageerinud Credit Union OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. 25.11.2011.a. loovutas Credit Union OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le JUEV Grupp ning teavitas Laenusaajat nõude loovutamise kohta.

§ 402

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas

§ 403

.2 sätestatud põhimõttega, hageja on teostanud Laenutaotluse ning kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas hageja, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale jõukohane.

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt

§ 82

lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega

§ 100

mõistes.

§ 101lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees täitnud ning hagi esitamise seisuga kostja võlgneb hagejale laenulepingu aluseks 193.99 €: 150.00 € - laenu põhisumma ning 43.99 €. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab

§ 101lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist.

Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Credit Union OÜ ja kostja vahel sõlmitud Laenulepingu kohaselt kohustus kostja Laenusumma tagastama määratud tähtajaks. Vastavalt Lepingu üldtingimustele p 8.1, kui Laenusaaja ei täida varalisi kohustusi (välja arvatud Intressi tasumise kohustus) Lepingus ettenähtud tähtajaks, on Laenusaaja kohustatud tasuma Laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on Lepingus kokkulepitud intressimäär ehk 0,63 % päevas põhivõlast. Viivise arvestus on hagiavaldusele lisatud (Lisa 6). Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisug viivise suurus on 144.30 €. Kuivõrd selline viivise suurus on erakordselt suur, hea usu ja mõistlikuse põhimõttetest lähtuvalt hageja vähendab viivise suuruse mõistliku suuruseni. 3 Tsiviilasi nr 2-12-8767 Hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 106.01 €. Hageja on seisukohal, et viivisenõue ei kahjusta kostjat ebamõistlikult, on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenu intressi suurus on 43.99 €. Vastavalt Laenulepingule p 7.2, pidi intressi tasumine toimuma vastavalt Graafikus toodud maksete suurusele ja tasumise tähtaegadele. Hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud laenu intressi 43.99 €. Lähtudes ülaltoodust palub hageja kohtult:

  1. Rahuldada hagiavaldus;
  2. Mõista kostjalt välja hageja kasuks 300.00 €, millest 150.00 € moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 43.99 € laenu intress ning 106.01 € sissenõutavaks muutunud viivis;
  3. Mõista kostjalt välja menetluskulud. Hagiavalduse väljavõte ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.10.2012.a. Hagiavaldus loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel hagiavalduse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt 14 päeva jooksul vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtule tähtaegselt mittevastamisel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on tagaseljaotsuse taotuse esitanud hagiavalduse sisus. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. JUEV Grupp OÜ poolt asjas kantud menetluskuludeks on: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 63.91 eurot ja õigusabikulud summas 60 eurot (vastavalt hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale). Riigilõivu osas kuulub nõue rahuldamisele summas 63.91 €. TsMS § 175 lg 1, 4 alusel kohus mõistab kostjalt hageja põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluna välja, arvestades, et asjas on tehtud tagaseljaotsus ning õigusabi oli vajalik hagiavalduse koostamiseks, tegemist ei ole keerulise hagiavalduse koostamisega 60.- €. Maili Tartu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.