Obsah (8)

§ 22§ 1§ 9§ 29§ 30§ 23§ 2§ 150

Tsiviilasi nr 2-12-8369 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 22.juuni 2012. a Jõgeva Tsiviilasja number 2-12-8369 Tsiviilasi

§ 22lg.5 mõttes.

1. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadanded teade pankrotimenetlusemenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Edastada määrus avaldajale ja ajutisele haldurile. Menetluskulude jaotus 1
2. Määrata Rxxx Txxxx pärandvara pankrotimenetluses ajutise halduri tasu summas 540 eurot, koos sotsiaalmaksuga 718.20 eurot.
3. Ajutise halduri hüvitatav tasu kanda Toomas Saarma arveldusarvele nr 1104195580 Swedbank).
4. Määrata menetlusabi pankrotihalduri tasu katmiseks summas 397 eurot. Hüvitada RxxxTxxxx pärandvara pankrotimenetluses antava menetlusabi korras ajutise halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pankrotiavaldus Jõgeva Linnavalitus esitas 28.02.2012a. kohtule avalduse 20.10.2010 a surnud Rxxx Txxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse põhjal on Jõgeva notar Kaja Tenissoni poolt 20.12.
5. a välja antud pärimistunnistus, millega on Jõgeva linn tunnistatud Rxxx Txxxx pärandvara osas ainupärijaks. Rxx Txxxx viimane elukoht oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Notari poolt pärandvara inventuuri määramise 29.12.
6. a otsuse alusel viis pärandvara inventuuri läbi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmet. Inventuurist selgus, et pärandajal puudub vara pärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmiseks. Pärija ei ole nõus oma vara arvelt rahuldama pärandaja vastu suunatud nõudeid. Avaldaja palus kohtul algatada Rxxx Txxxx pärandvara suhtes pankrotimenetlus ja välja kuulutada Rxxx Txxxx pärandvara pankrot. Kohus algatas 12.04.
7. a määrusega Rxxx Txxxx pärandvara pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma. Ajutine pankrotihaldur esitas 18.05.2012a kohtule Rxxx Txxxx pärandvara kohta arvamuse ja tööaruande, mis sisaldab alljärgnevat teavet: Rxxx Txxxxoli abielus, abikaasa Mxxx Txxx, isikukoodxxxxxxxxxxx. Pärandaja pärandvarasse kuuluvad õigused ja kohustused Ajutine haldur esitas kirjalikud järelpärimised Rxxx Txxxxx pärandvaraga seotud õiguste ja kohustuste ning maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks järgnevalt: Maanteeameti Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, BIGPANK AS, AS DnB Liising, DnB Pank, Riiklik Ehitiseregister ja Kinnistusregister; Handelsbanken AB Eesti filiaal, Krediidipanga Liisingu AS, AS Eesti Krediidipank; Marfin Pank Eesti AS; Eesti Maksu- ja Tolliameti; Nordea Pank Finland plc Eesti filiaal, Nordea Finance Estonia AS, AS Citadele banka Eesti filiaal; Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS SEB Liising, AS SEB Pank, AB banka SNORAS Eesti filiaal, Swedbank AS, Swedbank Liising AS, AS UniCredit Bank, Unicredit Leasing SIA Eesti filiaal, AS Eesti Väärtpaberikeskus, ALG Liisingu AS, Tallinna Äripanga AS, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Harju Maakohtu registriosakond, Rahvastikuregister. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti vastusele on Rxxx Txxx saanud tulu (pension) alates 2008.a. 2.1 Varad: 2 Järelpärimiste teel saadud andmetel on Pärandajal avatud kontod alljärgnevas krediidiasutuses: a/a10010015327017, AS SEB Pank, kontojääk 0,02 EUR 14.05.2012.a seisuga ja a/a 10010557820014, AS SEB Pank, kontojääk 0,00 EUR 14.05.2012.a.seisuga. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole isiku nimel avatud väärtpaberikontot. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmetel ei ole Pärandaja nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasju Pärandaja ei omanud. Maanteeameti registreerimisosakonna andmetel Pärandaja nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Eesti Liikluskindlustuse Fondil ei ole teavet Rxxx Txxxxx õigustest ja kohustustest kindlustusseltside ees. Järelepärimiste teel kogutud andmetel on Pärandajal vara kokku 0,02 eurot. Pärija poolt esitatud andmetel on kohtutäitur pärandvara inventuuri käigus tuvastanud, et Pärandajal on pärandvaraks: Pärandaja riided ja jalanõud - väärtuseta; Habemeajamisaparaat väärtuseta; Abikaasade ühiselt soetatud mööbel, televiisor, külmkapp, pesumasin (asjad on kasutatud, aastaid tagasi soetatud) - müügiväärtust ei oma. Pärandvara inventuuri kohaselt puudub Pärandajal vara pärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmiseks. 2.2 Kohustused: 2.2.
8. Järelepärimiste teel saadud andmetel kohustused: 2.2.1.
9. AS SEB Pank nõue Pärandaja vastu on kokku summas 246,55 eurot: Püsimaksega krediitkaart (laenulepingu nr A060020032), lepingu tähtaeg 31.07.2012.a., tagastamata laenu 191,06 eurot. Laenusummadele lisandub võlgnevus summas 55,49 eurot. 2.2.1.
10. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel on Rxxx Txxxxx suhtes menetluses Täitemenetlused. Järelepärimiste teel kogutud andmete kohaselt moodustavad kohustused kokku 404,59 eurot. 2.2.2.Pärija poolt esitatud andmetel moodustavad pärandvara kohustused 4 057,12 eurot. III Muud ajutise halduri hinnangul menetluses tähtsust omavad andmed 3.
11. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Pärandaja maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pärandaja saanud tulu pensioni näol 2008a Sotsiaalkindlustusametilt summas 2 967,29 eurot (46 428 krooni), 2009a Sotsiaalkindlustusametilt summas 3 217,50 eurot (50 343 krooni) ja 2010a Sotsiaalkindlustusametilt summas 2 710,49 eurot (42 410 krooni). 3.
12. Eesti Haigekassa poolt esitatud andmetel Pärandaja ravikindlustust ei omanud. 3.
13. AS SEB Pank poolt esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt (alates xxxxxxxxxx.a. s.o Pärandaja surmapäevast) on Pärandaja arvelduskontol tehtud tehingud kokku summas 5,11 Eurot. Ajutisele haldurile ei ole teada, kes on nimetatud tehinguid teostanud. Ajutise halduri hinnangul on tegemist vara tagasinõudmise võimalusega tulenevalt

§-dest 110-114. IV Ajutise halduri arvamus pärandavara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuse suhtes Järelpärimiste teel saadud andmetest lähtuvalt on Pärandajal vara 0,02 eurot. Pärandvara kohustused moodustavad kokku 404,59 eurot, millest AS SEB Pank ees 246,55 eurot ning ERGO Kindlustuse AS (endise ärinimega Bico-Leks Kindlustuse AS) ees 158,04 eurot. Kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt koostatud pärandavara inventuuri aktis on märgitud Pärandaja kohustusi kogusummas 4 057,12 eurot, sh BIGBANK AS nõuded kogusummas 3 048,42 eurot ning Swedbank Liising AS nõue 810,96 eurot. BIGBANK AS ja Swedbank Liising AS on oma vastustes ajutise halduri järelepärimistele teatanud, et Rxxx Txxxxxx puuduvad kohustused BIGBANK AS ja Swedbank Liising AS ees. Eeltoodust lähtuvalt on ajutise halduri seisukoht, et Pärandaja pärandvaras puudub 3 vara ulatuses, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, kogusummas 404,59 eurot. Järelpärimiste teel saadud andmetel kuulub pärandavara hulka kohustusi 404,59 euro ulatuses. Pärandajal on vara 0,02 eurot, millest lähtuvalt pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. V Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutine haldur on käesoleva aruande koostamiseks kogutud andmetest lähtuvalt seisukohal, et Pärandaja maksejõuetuse üheks põhjuseks on liigsete kohustuste, muuhulgas laenude võtmine, isikliku majandusliku seisukorra ebatäpne hindamine ning suutmatus täita võetud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud mitmeid täitemenetlusi, kus on sissenõudjaks Politseiprefektuur. Eeltoodust lähtuvalt on ajutine haldur seisukohal, et Rxxx Txxxxx maksejõuetuse põhjuseks saab pidada muuhulgas tema ebaseaduslikku käitumist, mille tõttu määrati isikule trahve. Ajutisele halduri poolt kogutud ja ajutisele haldurile edastatud informatsiooni kohaselt saab järeldada, et Pärandaja on võtnud kohustusi, jättes objektiivsetelt hindamata enda igapäevaste tulude-kulude suurust ning seeläbi oma kohustuste nõuetekohase täitmise reaalseid võimalusi. Pärandaja surmaga on kaasnenud võimatus täita pärandvara arvelt tema poolt võetud kohustusi (maksejõuetus

§ 1lg 2 mõistes).

VI Ajutise halduri seisukoht pankrotimenetluse läbiviimise võimalikkuse kohta Järelepärimiste teel saadud andmete põhjal saab järeldada, et pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 9

lg-s 2 sätestatust tulenevalt kohaldatakse Pärija poolt esitatud pankrotiavaldusel võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 sätestab, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri hinnangul ei ole otstarbekas nõuda tagasi arvelduskontolt nähtuvat Pärandaja surmapäeval ning peale seda tasutud 5,11 eurot, kuna summa on niivõrd väike ja selle arvelt ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid kanda. Ajutine haldur ei ole tuvastanud täiendavaid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Tegemist on olnud kvalifitseeritult maksejõuetu isikuga, kellel ei ole olnud piisavalt vara kohustuste täitmiseks, kuna Pärandaja ainsaks sissetulekuks oli tema töötasu/pension. Pärandajale ei kuulu ega ole kuulunud vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada tekkinud kohustusi. Eeltoodust lähtuvalt on ajutine haldur seisukohal, et Rxxx Txxxxx pärandvara menetlus tuleks lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara ning ei esine vara tagasivõitmise või -nõudmise aluseid sellises mahus, mis kataks pankrotimenetluse kulusid. VII Taotlus ajutise pankrotihalduri tasu määramiseks

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, 4 kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Vastavalt käesolevale ajutise halduri arvamusele lisatud tööaruandele, kulutas ajutine haldur seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 9 tundi. Lähtudes ajutise halduri tunnitasust, summas 90 eurot, moodustab ajutise halduri tasu suuruseks 810 eurot (9x90), millele lisandub sotsiaalmaks 267,30 eurot. Ajutine haldur on pankrotiavalduse menetluse käigus tuvastanud, et RxxxxTxxxxx pärandvara arvelt ei ole võimalik tasuda ajutise halduri tasu. Ajutine haldur on seisukohal, et Rxxx Txxxx pärandvara arvelt ei ole võimalik täita Rxxx Txxxx pärandvara hulgas olevaid kohustusi. Tulenevalt

§ 29

lg-st 3 palub ajutine haldur teha võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda kohtu deposiiti Rxxx Txxxx pärandvara suhtes pankrotimenetluse raugemise vältimiseks minimaalselt 1 500 eurot. Ajutine haldur palub lõpetada Rxxx Txxxx pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnik, võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat. Juhul, kui kohtu deposiiti tasutakse kohtu poolt määratud summa Rxxx Txxxx pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks, palub ajutine haldur välja kuulutada Rxxx Txxxx pärandvara suhtes pankrot ning nimetada pankrotihalduriks Toomas Saarma. Määrata Rxxx Txxxx pärandvara ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma tasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 267,30 eurot. Kuna Rxxx Txxxx pärandvara arvelt ei ole võimalik tasuda ajutise halduri tasu, hüvitada ajutise halduri tasu 397 euro (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ulatuses riigi vahenditest. Tasu maksta välja Toomas Saarma arveldusarvele 1104195580 Swedbank. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Rxxx Txxx pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Sellise otsustuse tegemiseks ei ole vajalik kohtuistungi pidamine. Kohus tegi kindlaks, et Rxxx Txxx suri xxxxxxxxxx. a. Jõgeva notar Kaja Tenisson on 20.12.2011. a välja andnud pärimistunnistuse (tl 11), mis tõendab, et Rxxx Txxxx pärijaks on Jõgeva linn. Ajutine pankrotihaldur on järelpärimiste teel välja selgitanud, et Rxxx Txxxx pärandavara hulka kuulub kohustusi 404,59 euro ulatuses. Pärandajal on vara 0,02 eurot, millest lähtuvalt pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pärast R.Txxxx surma, on tehtud tema pangakontol tehinguid summas 5.11 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole otstarbekas seda summat tagasi nõuda, kuna summa on niivõrd väike ja selle arvelt ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid kanda. Rxxx Txxxx pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seega võib järeldada, et on tegemist püsiva maksejõuetusega

§ 1

lg 2 mõistes.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduri käsitlusega võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta: Pärandaja maksejõuetuse üheks põhjuseks on liigsete kohustuste, muuhulgas laenude võtmine, isikliku majandusliku seisukorra ebatäpne hindamine ning suutmatus täita võetud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud mitmeid täitemenetlusi, kus on sissenõudjaks 5 Politseiprefektuur. Rxxx Txxxx maksejõuetuse põhjuseks saab pidada muuhulgas tema ebaseaduslikku käitumist, mille tõttu määrati isikule trahve. Isiku surma tõttu on senised regulaarsed laekumised pensioni näol lakanud. Seega on maksejõuetusele viinud asjade loomulik käik. Kuna sissetulekud on lakanud ja pärandvaras puudub realiseerimiskõlbulik materiaalne vara, ei ole võimalik täita kohustusi, mis Rxxx Txxx on oma eluajal võtnud. Rxxx Txxxx pärandvaras puudub vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

§ 30

lg.1, lg.2 alusel teatas kohus 23.mail 2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda kohtu deposiiti vajalik summa pankrotimenetluse raugemise vältimiseks (tl.14). Personaalse kirja saatis kohus ka avaldajale. Kohtu deposiiti tasumisi ei tehtud. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja menetlus tuleb sel alusel lõpetada.

§ 29

lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

Pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse temale tasu väljamõistmiseks. Ajutise halduri tasu suuruseks on esitatud 810 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 267,30 eurot, kokku 1077,30 eurot. Kuna Rxxx Txxxx pärandvara arvelt ei ole võimalik tasuda ajutise halduri tasu, palub ajutine haldur hüvitada tasu 397 euro (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ulatuses riigi vahenditest.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. § 23 lg.2 järgi Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. § 23 lg.3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud enda tasuarvestuse aruande, millest nähtub, et ta on teinud seoses menetluse läbiviimisega tööd kokku 9 tundi. Vastavalt

§ 2

lg-s 3 sätestatule on ajutine haldur tasu suuruse määratlemisel lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Arvestades selles menetluses tegelikult vajalikku töö mahtu, s.h. juba varasemalt kohtutäituri poolt kogutud andmeid, ei saa selles menetluses vajalik ülesannete täitmisele kuluv aeg olla rohkem kui 6 tundi, millest arvamuse koostamisele kulunud aeg mitte rohkem kui 3 tundi ja päringute teostamise ja ajutise halduri toimiku koostamise aeg kokku mitte rohkem kui 1 tund. Kuna asjas kohtuistungit ei toimunud, kuid tasu arvestus sisaldab kohtuistungist osavõtu aega, väheneb tasu 0,5 tunni võrra. Selle tulemusena on tasu 6 tunni eest kokku 540 eurot. Kulutusi ei ole ajutise halduri poolt välja toodud ega kulude nimekirja esitatud. 6

§ 23

lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

§ 150lg 4 alusel otsustatakse kohaselt.

Pankrotivara on 0,02 euro väärtuses. pankrotimenetluse kulude jagamine asjaolude Seetõttu ja

§ 23

lg.4 alusel määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistetakse välja võlgnikult, kuid kulud hüvitada riigi vahenditest menetlusabi andmise korras TsMS § 183 lg.2 alusel summas 397 eurot. Ülle Raag Kohtunik 7