Tsiviilasi nr 2-11-8851 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Osaühing Avaks esitas 03.03.

1. a kohtule hagiavalduse Axxxxx Nxxxxxx vastu põllumajandustehnika müügilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2036,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 57,15 eurot ja viivis protsendina põhinõudest alates 03.02.
2. a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 20. aprilliks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Määrus ja hagimaterjalid on 25.03.2011.a kostja elukohas vastu võetud kostja ema Kxxxxx Nxxxxxx

§ 322

lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks.

§ 322

lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks tagaseljaotsuse tegemist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada hageja taotlusel tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel.

Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 444

lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagimaterjalide põhjal müüs hageja 2010. a septembris ja oktoobris kostjale põllumajandusmasinate varuosasid ja –tarvikuid kogusummas 31 863,60 krooni (2036,45 eurot). Kostja ei tasunud kauba eest nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel on poolte vahel müügilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja 2

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagis ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 270 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmine sellises ulatuses ei ole põhjendatud. Taotletud tasu jääb küll iseenesest Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse, kuid käsitletavas tsiviilasjas ei ole sellises ulatuses tasu määramine põhjendatud. Tegemist on tüüpnõudega, mida võlanõuete menetlemisele ja sissenõudmisele spetsialiseerunud õigusbüroo lahendab massiliselt. Asjas ei esine erilist keerukust või töömahtu lisavaid asjaolusid Kohtus on asja menetletud kirjalikus menetluses ja selle raames ei ole hagejal tulnud teha midagi rohkemat kui esitada hagiavaldus koos lisadega kohtule. Tegemist on n.ö. miinimumkoosseisu hagiga. Sellise hagi menetlemisel ei ole põhjendatud ega vajalik kanda õigusabikulusid summas, mis võrdub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgaga ühes kuus.

§ 175lg.1 alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulud 130 euro ulatuses. Kohtunik Ü.Raag 3