Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aktsiaselts Eesti Krediidipank esitas 02.03.2011. a kohtule hagiavalduse Jxxxx Kxxxxxxx vastu väikelaenulepingust ja arvelduskrediidilepingust tuleneva võla ja kõrvalnõuete saamiseks. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista väikelaenulepingust tuleneva võla kokku summas 3035,24 eurot (2382,60 eurot on tagastamata laenusumma, 203,86 eurot tasumata intress, 410,43 eurot viivis, 31,96 eurot kirjalike teatiste tasu ja 6,39 eurot lepingutasu) ja arvelduskrediidilepingust tuleneva võla kokku 524,03 eurot (319,56 eurot tagastamata krediidisumma, 58,08 eurot tasumata intress, 31,95 eurot kirjalike teatiste tasu, 0,96 eurot maksekaardi hooldustasu ja 113,48 eurot viivis). Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis protsendina põhinõudest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile hiljemalt 06.06.
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on sõlminud hagejaga väikelaenulepingu ja arvelduskrediidilepingu, millede alusel on hageja andnud kostjale laenu ja võimaldanud krediiti. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja 2-11-8580 ei ole laenu ja krediidimakseid tasunud nõuetekohaselt. Hageja on lepingud kostjaga erakorraliselt üles öelnud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) Võlaõigusseaduse § 396, mille lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Poolte vahel on laenulepingust (väikelaenuleping) tulenev võlasuhe ja tarbijakrediidilepingust (arvelduskrediit)tulenev võlasuhe. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist ning öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvutamisel lähtunud lepingutes kokkulepitud viivisemäärast, mis on 0,1 % tasumata summalt päevas ja arvestanud viivist 28.02.2011. a seisuga. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 01.03.2011.a kuni põhinõuete täitmiseni lepingutes kokkulepitud intressimääras. VÕS § 113 lg 1 3. lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 81,06 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus tegi kindlaks, et hageja on esitanud enne hagimenetlust kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Sellelt on tasutud riigilõivu 81,06 eurot (1268,39 krooni). Kohus leiab, et nimetatud kulu ei saa lugeda hagimenetluses hageja menetluskuluks ja see ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Pärnu Maakohtu 18.09.2010. a otsusega on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud
lg 2 p 3 alusel, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada.
p 7 alusel on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu 2-11-8580 kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud juhul, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 02.03.2011. a, seega hiljem kui 1 kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu (18.09.2010). Ü. Raag Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.