Obsah (6)

§ 28§ 31§ 32§ 35§ 23§ 21

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Kirjalikus menetluses Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsusest teatamine 03. detsembril 2015. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli tn kohtumaj

) § 28 lg. 2, õ 31, § 32 lg. 5, § 35 lg 2 p. 7, TMS (Täitemenetluse seadustiku) § 2 lg. 1 p 18-191, § 48 lg. 1, § 221 lg 1 ja lg 11 kohus otsustas. Rahuldada A.P. hagi kohtutäitur Rannar Liitmaa täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täielikult. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx lubamatuks põhjusel. Et hageja on kohustused ning nõue on täielikult rahuldatud. Tühistada kinnistu registriosa nr. xxxxxxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxxx 10.062014 alanud enampakkumine, vabastada antud vara aresti alt ning kustutada kostja poolt kinnisasjale seatud keelumärked. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx lubamatuks 1077,53 € osas ehk kostja poolt täitemenetluses nõutud kohtutäituri tasu osas. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Menetluskulud jätta kostja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Hageja lõplik nõue on toodud hageja vastustes 09.09.15 (IIkd tl.15-17) ja 08.11.15 (II kd tl. 4749), seejuures jäi muutmata hageja hagis toodud nõue kohtutäituri tasu osas, millest hageja 584,59 € on kostjale tasunud, sellest vähenes esmane hageja nõue 1077,53 €-ni. Antud asjas kohaldatud seadused on toodud päises. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-10-26803 on kohus kinnitanud sissenõudja ja võlgniku (käesolevas asjas hageja) kompromissi (määrus tsiviilasjas nr 2-1026803), mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja tasuma sissenõudjale kokku 5112,93 eurot vastavalt kompromissi punktis 11 toodud maksegraafikule. Nimetatu kohase täitmise järgselt kohustus sissenõudja kinnitama, et tal puuduvad nõuded hageja vastu. Seega vähendas sissenõudja kompromissi korras esialgset võlasummat rohkem kui poole võrra. Hageja tasus sissenõudjale vastavalt poolte kompromissile kokku 5112,93 €. Kõik maksed on hageja poolt teostatud vastavalt kompromissi punktis 11 olevale maksegraafikule, maksete teostamisega hilinetud ei ole. Kohtule jääb arusaamatuks kostja käsitlus sellest, justkui ei oleks kompromissi tulemusel hageja võlgnevust vähendatud ning kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et

§ 28

lõike 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras.

§ 31

kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse.

§ 32

lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohus rõhutab, et Kagu Invest OÜ ja hageja vahelise kompromissiga vähendati kostja poolt sissenõutvat summat ning lepiti kokku võlgnevuse summaks 5112,93 eurot, mistõttu tasuarvestus oleks pidanud toimuma lähtuvalt kompromissi summast, mitte esialgselt nõudelt. Kostja on 02.06.2014 dateeritud vastuses edastanud kohtutäituri tasu osas hagejale selgituse (kohtutäituri vastus, 02.06.14). Hageja ei vaidle, et Pärnu Maakohtu 29.08.2013 määruse nr 210-26803 punkti 4 alusel jäid täitemenetluse kulud hageja kanda. Hageja nõustub kostjaga ka osas, et nimetatud punkt kajastab lõpetamisega kaasnevaid kulutusi st täitemenetluse lõpetamise eelduste täitmist, mis toob endaga kaasa täitmenetluse lõpetamise. Hageja on tõendanud, et sellised kulutused on hageja tasunud. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tasu suurus ei ole kujunenud

§ 35lg 2 p 7 alusel.

Nimetatud sätte alusel oleks saanud kohtutäituri tasu arvestada vaid juhul, kui sissenõudja ei oleks kohtu poolt kinnitatud kompromissiga olulisel määral vähendanud sissenõutavat summat. Kostja viitas 02.11.2015.a toimunud kohtuistungil, et on lähtunud täituri tasu arvestamisel tsiviilasjas 2-10-26803 osapoolte vahel sõlmitud kompromissi punktist 1, millega on kokku lepitud võlgnevuse suuruseks 12 132,28 eurot, mitte 5112, 93 € nagu hageja on selgitanud. Hageja peab siinkohal vajalikuks täpsustada, et poolte vahel sõlmitud kompromissi punkt 1 fikseeriti juhuks, kui hageja ei täida kompromissi punktis 2 kirjeldatud viisil, s.o ei tasu kokulepitud ajaks võlgnevuse summat 5112,93 eurot. Nimetatu on kirjeldatud kompromissi punktis 7. Seega leppisid pooled kompromissiga kokku, et hageja võlgnevuse kogusumma on 5112,93 eurot juhul, kui hageja täidab kompromssi kohaselt. Hageja täitis kompromissi kohaselt, mistõttu hageja suhtes ei rakendunud kompromissi punkt 1 ning täituritasu aluseks tuleb lugeda kohtu poolt kinnitatud kompromissi punktis 2 sätestatud summa. Tallinna Ringkonnakohus on oma 27.11.2014 määruses nr 2-14-6972 leidnud, et kohtutäituri ametitoiming on küll tasuline, kuid kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult seaduses sätestatud ulatuses ja korras.

järgi on kohtutäituril rahalise nõude sissenõudmisel õigus saada tasu üksnes võrdeliselt sissenõutud summaga. Sama põhimõte kehtib ringkonnakohtu arvates ka juhtudel, kui rahaline nõue jääb üldse sisse nõudmata. Nimetatud sätte mõte on panna kohtutäiturit huvituma rahalise nõude võimalikult suuremas ulatuse sissenõudmisest põhimõttel, et mida suuremas ulatuses rahalist nõuet täidetakse, seda suuremat tasu on täituril õigus saada. Ringkonnakohtu arvates ei saa rahalise nõude täielikul mittetäitmisel õigustada

§ 23

lg 3 mitterakendamist ainuüksi sellega, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline, sest paragrahvide sellisel tõlgendamisel on kohtutäituril teatud juhtudel kasulikum rahalist nõuet üldse mitte sisse nõuda, kuna sel juhul saaks ta põhitasu suuremas ulatuses (ehk täies ulatuses) kui siis, kui ta täidab rahalist nõuet ainult osaliselt. Ka puuduks

§ 23

lg 3 mitterakendamisel ning

§ 21

lg 1 tõlgendamisel selliselt, et kohtutäituril on olenemata nõude täitmisest õigus põhitasule, kohtutäituril huvi ja vajadus aeguvate nõuete täitmisega üldse tegeleda, kuivõrd põhitasu oleks sellisel juhul niikuinii garanteeritud nõude aegumisega. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et toona kehtinud põhimõtteid tuleb rakendada ka praegu kehtiva

korral ning seega on käesoleval juhul tulenevalt kehtiva

§ 28

lõikest 2 kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras.

§ 31

kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse.

§ 32

lg 5 alusel, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, so käesoleval juhul poolte poolt tsiviilasjas nr 2-10-26803 kinnitatud kompromissi punktis 2 sätestatud summalt ehk 5112,93 €. Hageja on eelnevast tulenevalt arvutanud

alusel tasumisele kuuluva summa ning tasunud täiturile täitetasudena kokku 584, 59 eurot, mille saamist täitur ka kinnitab. Seega leiab hageja on sissenõudja nõue on täielikult täidetud ning täitementluse läbiviimiseks puudub alus. Muuhulgas on oluline, et hagejale ei ole kätte toimetatud täituritasu otsust täiteasjas xxxxxxxxxxx. Seega on kohus tuvastanud, et hageja vastu puudub nõue ja tuleb täitemenetlus tunnistada lubamatuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2016.a kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 03.12.2015 otsus tühistada osas, milles maakohus tunnistas kohtutäituri tasu 01.04.2010 otsuse täiteasjas nr xxxxxxxxxxx sundtäitmise lubamatuks suuremas ulatuses kui 1075.48 eurot, ning osas, milles maakohus tühistas samas täitemenetluses alanud enampakkumise, vabastas võlgniku vara aresti alt ja kustutas kohtutäituri poolt võlgniku kinnisasjale seatud keelumärked. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ja jaotada uuesti menetluskulud.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada täiteasjas nr xxxxxxxxxxx kohtutäituri 01.04.2010 tasu otsuse sundtäitmine lubamatuks 1075.48 euro ulatuses ning jätta läbi vaatamata hageja nõuded tühistada samas täitemenetluses alanud enampakkumine, vabastada võlgniku vara aresti alt ja kustutada kohtutäituri poolt võlgniku kinnisasjale seatud keelumärked.
3. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Tunnistada täiteasjas nr xxxxxxxxxxx kohtutäituri 01.04.2010 tasu otsuse sundtäitmine lubamatuks 1075.48 euro ulatuses; 3) Jätta läbi vaatamata hageja nõuded tühistada kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) enampakkumine, vabastada vara aresti alt ja kustutada kohtutäituri poolt kinnistule seatud keelumärked; 4) Tühistada Pärnu Maakohtu 16.06.2014 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud täitemenetluse nr xxxxxxxxxxx peatamine; 5) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt; 6) Jätta maa- ja apellatsioonikohtumenetlustega seotud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
4. Võtta täiendavate tõenditena tsiviilasja juurde kohtu nõudmisel apellandi poolt 01.08.2016 esitatud kohtutäituri 01.04.2010 tasu otsus.
5. Jätta rahuldamata apellandi taotlused võtta täiendavate tõenditena vastu võlgniku allkirjaleht, sissenõudja 23.12.2013 e-kiri, kohtutäituri 23.04.2010 e-kiri ja võlgniku 28.05.2010 e-kiri. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist esitajale ei toimu.
6. Mõista A.P.ilt välja riigituludesse ühekordse maksena 50% apellatsiooniastme riigi õigusabi tasust, so 168 eurot. Makseinfo on lisatud otsusele. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest ja tasumisega viivitamise korral tuleb kohustatud isikul tasuda viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Kirjalikus menetluses Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsusest teatamine
8. detsembril
9. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli tn kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-14-53092 Tsiviilasi A.P. hagi kohtutäitur Rannar Liitmaa täiteasjas xxxxxxxxxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja A.P. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht esindaja advokaat Liis Puidak Anti Aasmaa AB. esindajad nr. Xxxxxxxxxxx Kohtutäitur Rannar Liitmaa täituri nr. 175 asukoht Rüütli t. 51M3 Pärnu
10. RESOLUTSIOON Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes Kohtutäituriseaduse (

) § 28 lg. 2, õ 31, § 32 lg. 5, § 35 lg 2 p. 7, TMS (Täitemenetluse seadustiku) § 2 lg. 1 p 18-191, § 48 lg. 1, § 221 lg 1 ja lg 11 kohus otsustas. Rahuldada A.P. hagi kohtutäitur Rannar Liitmaa täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täielikult. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx lubamatuks põhjusel. Et hageja on kohustused ning nõue on täielikult rahuldatud. Tühistada kinnistu registriosa nr. xxxxxxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxxx 10.062014 alanud enampakkumine, vabastada antud vara aresti alt ning kustutada kostja poolt kinnisasjale seatud keelumärked. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx lubamatuks 1077,53 € osas ehk kostja poolt täitemenetluses nõutud kohtutäituri tasu osas. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Menetluskulud jätta kostja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Hageja lõplik nõue on toodud hageja vastustes 09.09.15 (IIkd tl.15-17) ja 08.11.15 (II kd tl. 4749), seejuures jäi muutmata hageja hagis toodud nõue kohtutäituri tasu osas, millest hageja 584,59 € on kostjale tasunud, sellest vähenes esmane hageja nõue 1077,53 €-ni. Antud asjas kohaldatud seadused on toodud päises. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-10-26803 on kohus kinnitanud sissenõudja ja võlgniku (käesolevas asjas hageja) kompromissi (määrus tsiviilasjas nr 2-1026803), mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja tasuma sissenõudjale kokku 5112,93 eurot vastavalt kompromissi punktis 11 toodud maksegraafikule. Nimetatu kohase täitmise järgselt kohustus sissenõudja kinnitama, et tal puuduvad nõuded hageja vastu. Seega vähendas sissenõudja kompromissi korras esialgset võlasummat rohkem kui poole võrra. Hageja tasus sissenõudjale vastavalt poolte kompromissile kokku 5112,93 €. Kõik maksed on hageja poolt teostatud vastavalt kompromissi punktis 11 olevale maksegraafikule, maksete teostamisega hilinetud ei ole. Kohtule jääb arusaamatuks kostja käsitlus sellest, justkui ei oleks kompromissi tulemusel hageja võlgnevust vähendatud ning kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et

§ 28

lõike 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras.

§ 31

kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse.

§ 32

lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohus rõhutab, et Kagu Invest OÜ ja hageja vahelise kompromissiga vähendati kostja poolt sissenõutvat summat ning lepiti kokku võlgnevuse summaks 5112,93 eurot, mistõttu tasuarvestus oleks pidanud toimuma lähtuvalt kompromissi summast, mitte esialgselt nõudelt. Kostja on 02.06.2014 dateeritud vastuses edastanud kohtutäituri tasu osas hagejale selgituse (kohtutäituri vastus, 02.06.14). Hageja ei vaidle, et Pärnu Maakohtu 29.08.2013 määruse nr 210-26803 punkti 4 alusel jäid täitemenetluse kulud hageja kanda. Hageja nõustub kostjaga ka osas, et nimetatud punkt kajastab lõpetamisega kaasnevaid kulutusi st täitemenetluse lõpetamise eelduste täitmist, mis toob endaga kaasa täitmenetluse lõpetamise. Hageja on tõendanud, et sellised kulutused on hageja tasunud. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tasu suurus ei ole kujunenud

§ 35lg 2 p 7 alusel.

Nimetatud sätte alusel oleks saanud kohtutäituri tasu arvestada vaid juhul, kui sissenõudja ei oleks kohtu poolt kinnitatud kompromissiga olulisel määral vähendanud sissenõutavat summat. Kostja viitas 02.11.2015.a toimunud kohtuistungil, et on lähtunud täituri tasu arvestamisel tsiviilasjas 2-10-26803 osapoolte vahel sõlmitud kompromissi punktist 1, millega on kokku lepitud võlgnevuse suuruseks 12 132,28 eurot, mitte 5112, 93 € nagu hageja on selgitanud. Hageja peab siinkohal vajalikuks täpsustada, et poolte vahel sõlmitud kompromissi punkt 1 fikseeriti juhuks, kui hageja ei täida kompromissi punktis 2 kirjeldatud viisil, s.o ei tasu kokulepitud ajaks võlgnevuse summat 5112,93 eurot. Nimetatu on kirjeldatud kompromissi punktis 7. Seega leppisid pooled kompromissiga kokku, et hageja võlgnevuse kogusumma on 5112,93 eurot juhul, kui hageja täidab kompromssi kohaselt. Hageja täitis kompromissi kohaselt, mistõttu hageja suhtes ei rakendunud kompromissi punkt 1 ning täituritasu aluseks tuleb lugeda kohtu poolt kinnitatud kompromissi punktis 2 sätestatud summa. Tallinna Ringkonnakohus on oma 27.11.2014 määruses nr 2-14-6972 leidnud, et kohtutäituri ametitoiming on küll tasuline, kuid kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult seaduses sätestatud ulatuses ja korras.

järgi on kohtutäituril rahalise nõude sissenõudmisel õigus saada tasu üksnes võrdeliselt sissenõutud summaga. Sama põhimõte kehtib ringkonnakohtu arvates ka juhtudel, kui rahaline nõue jääb üldse sisse nõudmata. Nimetatud sätte mõte on panna kohtutäiturit huvituma rahalise nõude võimalikult suuremas ulatuse sissenõudmisest põhimõttel, et mida suuremas ulatuses rahalist nõuet täidetakse, seda suuremat tasu on täituril õigus saada. Ringkonnakohtu arvates ei saa rahalise nõude täielikul mittetäitmisel õigustada

§ 23

lg 3 mitterakendamist ainuüksi sellega, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline, sest paragrahvide sellisel tõlgendamisel on kohtutäituril teatud juhtudel kasulikum rahalist nõuet üldse mitte sisse nõuda, kuna sel juhul saaks ta põhitasu suuremas ulatuses (ehk täies ulatuses) kui siis, kui ta täidab rahalist nõuet ainult osaliselt. Ka puuduks

§ 23

lg 3 mitterakendamisel ning

§ 21

lg 1 tõlgendamisel selliselt, et kohtutäituril on olenemata nõude täitmisest õigus põhitasule, kohtutäituril huvi ja vajadus aeguvate nõuete täitmisega üldse tegeleda, kuivõrd põhitasu oleks sellisel juhul niikuinii garanteeritud nõude aegumisega. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et toona kehtinud põhimõtteid tuleb rakendada ka praegu kehtiva

korral ning seega on käesoleval juhul tulenevalt kehtiva

§ 28

lõikest 2 kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras.

§ 31

kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse.

§ 32

lg 5 alusel, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, so käesoleval juhul poolte poolt tsiviilasjas nr 2-10-26803 kinnitatud kompromissi punktis 2 sätestatud summalt ehk 5112,93 €. Hageja on eelnevast tulenevalt arvutanud

alusel tasumisele kuuluva summa ning tasunud täiturile täitetasudena kokku 584, 59 eurot, mille saamist täitur ka kinnitab. Seega leiab hageja on sissenõudja nõue on täielikult täidetud ning täitementluse läbiviimiseks puudub alus. Muuhulgas on oluline, et hagejale ei ole kätte toimetatud täituritasu otsust täiteasjas xxxxxxxxxxx. Seega on kohus tuvastanud, et hageja vastu puudub nõue ja tuleb täitemenetlus tunnistada lubamatuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2016.a kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 03.12.2015 otsus tühistada osas, milles maakohus tunnistas kohtutäituri tasu 01.04.2010 otsuse täiteasjas nr xxxxxxxxxxx sundtäitmise lubamatuks suuremas ulatuses kui 1075.48 eurot, ning osas, milles maakohus tühistas samas täitemenetluses alanud enampakkumise, vabastas võlgniku vara aresti alt ja kustutas kohtutäituri poolt võlgniku kinnisasjale seatud keelumärked. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ja jaotada uuesti menetluskulud.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada täiteasjas nr xxxxxxxxxxx kohtutäituri 01.04.2010 tasu otsuse sundtäitmine lubamatuks 1075.48 euro ulatuses ning jätta läbi vaatamata hageja nõuded tühistada samas täitemenetluses alanud enampakkumine, vabastada võlgniku vara aresti alt ja kustutada kohtutäituri poolt võlgniku kinnisasjale seatud keelumärked.
3. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Tunnistada täiteasjas nr xxxxxxxxxxx kohtutäituri 01.04.2010 tasu otsuse sundtäitmine lubamatuks 1075.48 euro ulatuses; 3) Jätta läbi vaatamata hageja nõuded tühistada kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) enampakkumine, vabastada vara aresti alt ja kustutada kohtutäituri poolt kinnistule seatud keelumärked; 4) Tühistada Pärnu Maakohtu 16.06.2014 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud täitemenetluse nr xxxxxxxxxxx peatamine; 5) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt; 6) Jätta maa- ja apellatsioonikohtumenetlustega seotud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
4. Võtta täiendavate tõenditena tsiviilasja juurde kohtu nõudmisel apellandi poolt 01.08.2016 esitatud kohtutäituri 01.04.2010 tasu otsus.
5. Jätta rahuldamata apellandi taotlused võtta täiendavate tõenditena vastu võlgniku allkirjaleht, sissenõudja 23.12.2013 e-kiri, kohtutäituri 23.04.2010 e-kiri ja võlgniku 28.05.2010 e-kiri. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist esitajale ei toimu.
6. Mõista A.P.ilt välja riigituludesse ühekordse maksena 50% apellatsiooniastme riigi õigusabi tasust, so 168 eurot. Makseinfo on lisatud otsusele. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest ja tasumisega viivitamise korral tuleb kohustatud isikul tasuda viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.