§-le 96 on laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.
p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tartu Maakohtu 17.01.2011 otsusega tsiviilasjas 2-10-61839 ( tl 8-9) on muuhulgas välja mõistetud K. K. elatis A. K. kasuks alates 01.01.2011 igakuiselt 159,78 eurot kuni A. K. täisealiseks saamiseni 15.03.2013. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 14.02.2013 tõend ( tl 5) kinnitab, et Annete Kõiv õpib 2012/2013 õppeaastal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 11.b klassis. Seega on hageja jätkanud täisealiseks saanuna keskhariduse omandamist gümnaasiumis, mistõttu
§-st 97 p 2 tulenevalt on ta õigustatud saama kostjalt elatist. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2005 otsus asjas 3-2-1-7-05 ja 30.11.2004 otsus asjas 3-2-1-121-04). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsuses asjas 2
§-st 97 p 2 tulenevalt juba alates enda täisealiseks saamisest. Selline kostja seisukoht annab alust arvata, et ta siiski ei ole nõus hagejale andma ülalpidamist kogu selle aja vältel, mil hagejal oleks õigus ülalpidamist saada. Ka ei ole kostja kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks pärast hageja täisealiseks saamist temale ülalpidamist andnud. Seega on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine kohtuotsusega.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja nõuab kostjalt elatist 200 eurot kuus. Kostja oma kirjalikus vastuses on sellise suurusega elatisega nõustunud. Seega ei ole poolte vahel sisulist vaidlust asjaolu üle, et hageja poolt nõutav elatis vastab tema vajadustele ning sellises ulatuses elatise maksmine ei ole ka kostjale ülemäära koormav. Kostja õigeksvõtule ( elatise suuruse osas) tuginedes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatisena välja 200 eurot kuus.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega elatis mõistetakse reeglina välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Kostja vastuses avaldatud seisukoht, et ta peaks 25.03.2013 täisealiseks saanud hagejale elatist maksma alles alates 2013 juunist, ei ole kooskolas perekonnaseaduse mõttega. Käesoleva hagi on hageja lepinguline esindaja dateerinud küll 19.03.2013 kuupäevaga, aga tegelikult on see kohtule esitatud 25.03.2013, mis nähtub hagile kantud saabumistempli kuupäevast. Hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt so enda 3
§-s 97 p 2 on täisealise lapse õigus saada vanemalt elatist seostatud tema hariduse omandamisega selles õppeasutuses, kus ta jätkab õpinguid täisealiseks saamisel, kusjuures maksimaalselt on vanemal elatise maksmise kohustus kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Seega on ka käesoleval juhul kostja kohustatud hagejale ülalpidamist andma kuni viimase keskhariduse omandamiseni Gustaf Adolfi Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni. Kuna praegu pole täpselt teada, millal hageja õpingud keskhariduse omandamiseks praeguses koolis lõpetab, pole võimalik määratleda elatise maksmise tähtaja lõppu aasta või kuu täpsusega. Kohtu arvates on piisav, kui määratleda see tähtaeg vastavalt
§-s 97 p 2 sõnastatule. Kohus juhib poolte tähelepanu, et
MS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et menetluskulud tuleks hageja põhjendamatu kohtusse pöördumise tõttu jätta hageja kanda. Nagu kohus on juba eespool leidis, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Pooled ei ole käesolevas menetluses küll vaielnud elatise suuruse üle, ent pooltel on vaidlus olnud elatise maksmise tähtaja üle. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus on pooltele 25.04.2013 teinud ettepaneku esitada oma menetluskulude nimekirjad ( tl 16-17). Kostja oma menetluskulude nimekirja kohtu poolt antud tähtajaks esitanud ei ole. Hageja lepingulise esindaja 30.04.2013 e-kirjas puuduvad samuti andmed hageja menetluskulude kohta. Seetõttu puudub kohtul alus määrata käesolevas lahendis kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust. Elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta. Seega ei ole asjas tekkinud ka riigi kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.