Obsah (9)

§ 8§ 94§ 100§ 101§ 108§ 113§ 1028§ 1030§ 1029

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 16. august 2013 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-13391 Hagi ese OÜ CX

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta lk 4 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles.

§ 101

lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.

§ 101

lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 1030

lg 1 kohaselt kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Kostja on hagile vastanud 15.04.2013 ja kostja vastusele esitas hageja järgmise vastuväite: Hageja jääb esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning palub hagi täielikult rahuldada vastavalt hagiavaldusele. Lepingu kohaselt pidi Hageja ülekanded tegema Lepingus määratud tähtaegadel Lepingus sätestatud kontole, milleks oli XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (vt hagiavalduse lisa nr 1, Lepingu punktid 4.3 ja 4.4). Et Hagejal ei õnnestunud makseid teha tähtaegselt, on Hageja juba hagiavalduses ise osundanud ja tasaarveldanud enammakstud osas viivise nõude, mistõttu on ainetud Kostja sellekohased etteheited. lk 5 Kostja vastuse punktist 2.

1. nähtuvalt on Kostja defineerinud, et enammakstud 10 000 eurot on tehtud maksega kuupäeval 24.05.2011, milline etteheide on aga eriti kummastav põhjusel, et Kostja on sellega esitanud pretensiooni ainsa makse kohta, mis tehti tegelikult just täpselt sellisele kontole nagu Lepingus kokku oli lepitud (konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX). Nagu tehtud maksetest näha, leppisid pooled pärast Lepingut maksete tegemise kokku teisiti. Tegelikkuses toimus Lepingu järgne tasumine Kostja soovil kolmele erinevale kontole: a. ddddddddddddddddd (vt hagiavalduse lisa 2a ja 2c), kaheksa makset kogusummas 70 000 eurot; b. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (vt hagiavalduse lisa 2b), üks makse kogusummas 10 000 eurot; c. ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ (vt hagiavalduse lisa 2d), kokku 12 makset kogusummas 200 000 eurot. Nimelt Lepingu järgselt pöördus Kostja senise äripartneri ja Hageja juhatuse liikme LLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLL (isikukood vvvvvvvvvvvvvvv) poole palvega teha Lepingu järgsed maksed teisiti kui oli algselt Lepingus kokku lepitud. Et tegemist oli tollal omavahel tihedalt suhelnud äripartneritega, ei olnud sellises kokkuleppes ega Hageja poolt Kostjale vastutulekus midagi iseäralikku. Kostja ja Hageja juhatuse liige LLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLL on olnud samaaegselt ka Ööklubi juhatuse liikmed (vt Lisa 1, OÜ Kuressaare Ööklubi registrikaardi väljavõte). Et 24.05.2011 makse erines teistest, soovis Hageja seejuures, et saajal oleks selge, mille eest ja kelle korraldusel kõnealune ühekordne summa saajale (Sia Ventspils Naktsklubi) laekub, märkis Hageja Kostja palvel selgitusse Kostja nime – K E H (vt hagiavalduse lisa 2b). Veelkord, tegemist oli ainsa maksega, mis tegelikult vastas Hageja ja Kostja vahelisele Lepingust tulenevale kokkuleppele. Seega, arvestades eeltoodut, on Kostja vastus Hageja arvates äärmiselt pahatahtlik ning kohut eksitav. Kostja peab alusetult saadud makse tagastama. Kostja üritab jätta vastusest muljet justkui ei omaks Kostja seotust SIA Ventspils Naktsklubiga, kuigi on ise soovinud Lepingus laekumisi kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, mis on nimetatud ööklubi arve. Lisaks on Hagejale teadaolevalt Kostja saajaga seotud isik (ettevõtte juhatuse liige). Hageja leidis, et otstarbekas on antud asja lahendamine kirjalikus menetluses. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 32/ hagi ei tunnista ja on seisukohal, et hageja kohustus hagiavalduse lisaks nr 1 oleva lepingu (edaspidi Leping) alusel tasuma Kostjale 270.000,00 eurot ning vastava summa on Hageja Kostjale ka tasunud. Hageja on 24.05.2011.a. teinud 10.000,00 euro suuruse makse äriühingule nimega SIA Ventspils Naktsklubi, millel aga ei ole mistahes puutumust Lepinguga. Kostjale ei ole teada, mis põhjusel tegi Hageja makse nimetatud isikule, kuid juhul, kui Hageja hinnangul on kõnealune makse alusetu, siis ei saa Hageja nõuda vastava summa tagastamist Kostjalt ning peab vajadusel pöörduma nõudega makse saaja ehk SIA Ventspils Naktsklubi poole. Seega ei ole Hageja tasunud Kostjale rohkem kui oli sätestatud Lepingu punktis 4 ehk Hageja on tasunud Kostjale üksnes Lepingus sätestatud tasu. Sealjuures rõhutab Kostja, et Kostja ei ole nõudnud Hagejalt Lepingu punktis 4.
2. sätestatud viivist, kuigi lk 6 hagiavaldusest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et Hageja ei tasunud makseid Lepingus sätestatud tähtaegadel vaid olulise hilinemisega. Kuna Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt puudub Hagejal Kostja vastu nõudeõigus, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes viidatud õigusaktidest, palub kostja: 1) jätta OÜ CX Consulting hagiavaldus rahuldamata; 2) jätta kõik menetluskulud OÜ CX Consulting kanda. Seoses Hageja 30.04.2013.a. seisukohaga selgitab Kostja /t.l. 42/, et kõik Lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tuli Lepingu kohaselt tasuda müüja ehk Kostja arveldusarvele. Lepingu punktis 4.
3. ja 4.
4. sisalduv kontonumber on ebaõige ning Hageja oli sellest ka teadlik, mida ümberlükkamatult kinnitavad Hageja enda poolt esitatud tõendid ja Hageja käitumine maksete tegemisel. Hageja on teinud kõik Lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed just nimelt Kostja arvelduskontole (nagu pooled Lepingus ka kokku leppisid) ning on Kostjale teadmata põhjusel esitanud kohtule maksekorralduse 10.000,00 euro tasumise kohta äriühingule SIA Ventspils Naktsklubi, väites pahatahtlikult, et antud makse on mingil põhjusel Lepinguga seotud. Hageja enda käitumisest tulenevalt on ilmne, et ka Hageja ise lähtus pooltevahelisest kokkuleppest, et maksed tehakse Müüja ehk Kostja kontole ning Kostja ei ole teadlik, mis põhjusel üritab Hageja siduda kolmandale isikule tehtud makset Hageja ja Kostja vahel sõlmitud Lepinguga. Juhul, kui Hageja tegi kõnealuse makse ekslikult, siis peaks ta pöörduma nõudega SIA Ventspils Naktsklubi poole mitte esitama alusetuid nõudeid Kostja vastu. Kostja kinnitab, et 24.05.2011.a. makse ei ole seotud Lepingu täitmisega. Kostja lisab, et Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks Hageja paljasõnalist ja ebaõiget väidet justkui oleks vaidlusalune makse seotud Lepinguga ning justkui oleks Hagejal mingil põhjusel õigus nõuda vastava makse tagastamist Kostjalt. Lähtudes eeltoodust palun kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
6. 2011 sõlmisid pooled OÜ Kuressaare Ööklubi osa müügilepingu, osa pandilepingu ja laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise lepingu/t.l..5/ (edaspidi leping), mille kohaselt kostja K E H müüs ja hageja OÜ CX Consulting ostis OÜ Kuressaare Ööklubi osa nimiväärtusega 20 000 krooni. Sama lepinguga anti hagejale üle ka osaühingu Kuressaare Ööklubi laenuvõlg kostjale summas 47518,02 eurot. Lepingu p. 4 kohaselt müüdi osa hinnaga 270 000 eurot. Ostuhinnast 20 000 eurot oli lepingu sõlmimise ajaks tasutud. Ülejäänud ostuhinna 200 000 eurot pidi ostja (hageja) tasuma hiljemalt
8. 2011 arvelduskontole nr. lk 7 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas ja 50 000 eurot hiljemalt
10. 2011 samale kontole. Esitatud kontoväljavõtete kohaselt maksis ostja (hageja ) 20 000 eurot kostja arvele nr. ddddddddddddddddd enne lepingu sõlmimist. Esimese osamakse
12. 2011 lepingus märgitud kontole summas 10 000 eurot/t.l. 9/. Edasi maksis hageja 200 000 eurot kostja arvelduskontole ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ/t.l. 11/ ja 50 000 eurot kostja arvele ddddddddddddddddd. Kostja tunnistab tema arvele kantud 270 000 euro saamist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas esimene makse peale notariaalse lepingu sõlmimist on tehtud õigustatult ja kas hagejal on õigus seda summat tagasi nõuda. Kostja tunnistab, et on oma arvele (arvetele) saanud hagejalt lepingus kokkulepitud 270 000 eurot, ehk teisisõnu, et hageja on oma lepingulise kohustuse täitnud, kuigi teatava hilinemisega. Samas vaidleb kostja vastu hageja nõudele ja leidis, et hageja on vaidlusaluse 10 000 eurot kandnud valele arvele. Kostja väitel teadis hageja, et lepingus märgitu on vale arvelduskonto number. Kostja oma väidet kuidagi ei tõendanud. Puudub igasugune alus eeldada, et hageja teadis asjaolust, et kostja poolt lepingu sõlmimisel antud konto number on vale ja tegelikult tuleb maksed teha muule arvele. Ka ei saa kohus usaldusväärseks pidada kostja väidet, et ööklubi arve, mis märgiti lepingusse ei oma lepinguga mingit puutumust ja ei ole kuidagi seotud kostjaga. Kohtule teadaolevalt on kostja Sia Ventspils Naktsklubi ööklubi juhatuse liige ja on selle ööklubi konto numbri määranud lepingu punktis 4 kontoks, kuhu tuleb teha järgmised osamaksed. Juhul, kui kostja ei soovinud lepingu täitmist sellele kontole ja soovis seda muuta, oli tal eelnimetatud ööklubi juhatuse liikmena võimalus see raha enda arvele üle kanda.

§ 1029

järgi, kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja

§ 1028

lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus hageja on kostja kui võlausaldaja korraldusel teinud lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks makse kolmandale isikule, milleks kohustas teda lepingusse kantud klausel arve kohta, kuhu makse tuleb teha. Hiljem on hageja kogu lepingust tuleneva kohustuse täitnud kostjale ja seega maksnud enam 10 000 eurot, mille tagasinõudmine kostjalt on põhjendatud. Oma nõudest on hageja maha arvanud viivise enda lepingulise kohustusega viivituse eest summas 1707,20 eurot. Kostja viivise suurusele vastuväidet ei esitanud. Põhinõude jääk seega 8292,80 eurot, mis kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele. Lisaks põhinõudele taotleb hageja viivise väljamõistmist kostjalt 7,75% aastas, kokku 769,72 eurot, mis on põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, lk 8 kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohtunik: Külli Mõlder /allkirjastatud digitaalselt/