lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 21.03.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
§-de127 lg 1, 132 lg 4 ja 1043 palub hageja kostjalt õppesõiduauto rendiga seotud kulu 906,56 eurot ( so ilma käibemaksuta) välja mõista. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista viivise
§ l13 lg 1 teises lauses sätestatud määras so 0,19 eurot päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja oma 16.04.2013 kirjalikus vastuses (tl 39-41) vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja nõue on tõendamata. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 20.12.2012 toimus liiklusõnnetus ja kahjujuhtum, mille eest vastutuse võttis kostja. Kostja arvates pole hageja aga tõendanud, et liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki asemele teise sõiduki rentimine oli hagejale ilmtingimata majandus- ja kutsetegevuseks vajalik. Arve sõiduauto rendi eest ei tõenda veel rendisuhet, vaid võib üksnes viidata rendisuhte olemasolule. Arve esitamine ja selle eest tasumine ei tõenda hädavajadust teise sõiduki rentimiseks. Hageja on ise reklaaminud oma kodulehel koolituste korraldamist, kasutuses olevaid sõidukeid ning suurt teenuseid osutavate spetsialistide arvu. Kuna hageja omab väga suurt arvu spetsialiste ja üle-eestilist võrgustikku, peab tal olema üsna suur sõidukipark. Sellise asjaolu valguses on küsitav hageja väide, et sõiduki rentimine oli möödapääsmatu vajadus. Lisaks nähtub renditud õppesõiduauto kasutamise graafikust, et sõiduautot ei kasutatud kogu perioodi jooksul. Peale selle sisaldab graafik vastuolusid ( 21.12.2012 kasutas sõidukit kaks isikut ühel ja samal ajal). Välistada ei saa, et hageja teised sõidukid võisid samal ajal seista ning polnud kasutuses, kuigi neid oleks olnud võimalik kasutada. 2
Kostja vastusest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Hageja oma 21.04.2013 seisukohas (tl 46) leiab, et asjakohatu on kostja väide sellest, et sõidukit rendiperioodil igal päeval ei kasutatud. Sõiduk ei pidanudki igal ajahetkel olema pidevalt kasutuses. Sõiduki iga kasutuskorra kohta ei ole võimalik esitada tõendit. Seaduse kohaselt ei pea rendileping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Hageja esitatud rendiarve tõendab, et rendisuhe oli tasuline ja muud hageja tõendid kinnitavad, et rentimine oli vajalik ning renditud sõidukit ka reaalselt kasutati. Hagejale ei olnud varem teada, et Sõiduõpe OÜ rendib õppesõidukeid. Nimetatud ettevõtte koduleheküljel selline teave puudub. Hageja käesoleva menetluse käigus tehtud pöördumistele on Sõiduõppe OÜ seaduslik esindaja (juhatuse liige) kinnitanud, et õppeautot ei ole võimalik rentida. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Nii hageja kui kostja on olnud nõus kirjaliku menetlusega ning pole enda ärakuulamist soovinud. Hageja nõude aluseks on kostja kui mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuse põhjustamine, mille tagajärjel hageja väidetavalt sai varalist kahju. Mootorsõiduki käitamisel tekitatud kahju hüvitamise nõuet saab kvalifitseerida erinevate sätete järgi. Eelkõige on asjakohased võlaõigusseaduse suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitamist reguleerivad sätted.
kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest va sama paragrahvi punktides 1-5 loetletud juhtudel. Nimetatud norm sätestab mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse ning selle eesmärgiks on tagada mootorsõiduki otsese valdaja kui suurema ohu allika tegevusest lähtuva kõrgendatud ohu realiseerumise korral kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata mootorsõidukit valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Nimetatud riskivastutuse erikoosseisu puhul on tarvis arvestada ka
§-s 1056 sätestatud riskivastutuse üldkoosseisu norme.
lg 3 on sätestatud, et käesolevas jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Lähtudes eeltoodust on riskivastutusega kaetud juhtumite puhul seega võimalik paralleelselt ka süül põhinev deliktiline vastutus
Samale seisukohale on asutud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.04.2008 otsuses asjas 3-2-1-19-09 (punktis 11). Hageja on käesolevas asjas tuginenud peamiselt
§-de 1043 ja 1045 sätetele, kuigi on hagis viidanud muuhulgas ka riskivastutuse sätetele (
Kuna hagis esitatud asjaolud võimaldavad hageja nõuet lahendada muuhulgas deliktilise vastutuse üldsätete alusel, millele hageja peamiselt toetub, peab kohus põhjendatuks kontrollida hageja nõude põhjendatust eelkõige deliktilise vastutuse üldsätete alusel. 3
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejale kahju 20.12.2012 kostja kui mootorsõiduki juhi poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel, milles sai kahjustada hageja vara so mootorsõiduk. Selline kahju tekitamine on õigusvastane
Seega peab kahju tekitaja (kostja) kahju hüvitama
Kostja ei ole oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises kohtueelse menetluse käigus ega ka käesolevas asjas eitanud. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja ja tõendab teade liiklusõnnetuse kohta (tl 8), toimus 20.12.2012 Tartus liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja. Teatest liiklusõnnetuse kohta nähtub, et kostja juhtis sõiduautot Alfa Romeo 156 registreerimismärgiga 753 DEL ja sõitis Tartus Kaunase puiesteel tagant otsa sõiduautole Toyota Avant registreerimismärgiga 715MNM, mida juhtis Elmut Hint. Nagu on märgitud teates liiklusõnnetuse kohta ja nähtub sõiduauto Toyota Avensis registreerimisnumbriga 715 MNM fotolt ( tl 7), sai kokkupõrke tagajärjel tehnilisi vigastusi sõiduauto Toyota Avant tagaosa (sh lahti on tulnud summuti ning katki on tagumine kaitseraud) . E. K. A. S. koos spetsifikatsioonidega ( tl 9-12) nähtub, sõiduautol Toyota Avensis registreerimismärgiga 715MNM vahetati pagasiluuk, tagatiiva vasak ja parem kivikaitseteip, tagumine kaitseraud, tagumise kaitseraua tugiraud, kinnitus ja helkur ning tagumine summuti. Lisaks tuli värvida pagasiluuk, vasak ja parem tagatiib, tagumine kaitseraud ja tagumise sisepind. E. K. A. S. .01.2013 otsusega ( tl 13) on Autosõit OÜ-le hüvitatud liikluskahju 2941,55 eurot, mis tekkis 20.12.2012 Tartus Kaunase puiesteel sõiduautoga Toyota Avensis registreerimismärk 715 MNM toimunud liiklusõnnetuse tõttu. Otsuse kohaselt vastutab liikluskahju põhjustamise eest 100% ulatuses sõiduki Alfa Romeo registreerimismärgiga 753BFL juht, kes rikkus liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid. E. K. A. S. sisust nähtuvalt on hüvitatud sõiduki taastamisremondi kulud. Seega on õige ja LKindlS §-ga 44 lg 3 p 5 kooskõlas hageja väide, et talle on hüvitamata kahju, mis tekkis seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud sõidukit ei saanud kasutada. Kohtu arvates tõendavad sõidukist tehtud foto ja E. K. A. S. sõiduki remondi kohta, et sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga 715MNM sai 20.12.2012 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada sedavõrd, et selle edasine kasutamine remontimata kujul teeliikluses oli võimatu. Liiklusseaduse § 73 lg 1 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk peab vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Sellised nõuded on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruses nr 114 Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord. Nimetatud korra § 5 lg 1 p 1 ja lisa 3 p 6.1.2 ja p 6.1.4 sätetest tuleneb, et kahjustunud kaitseraua või väljalaskesüsteemiga mootorsõiduki kasutamine teeliikluses ei ole lubatud.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei 4
kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Erinevalt kostjalt kohus leiab, et hageja esitatud tõendid kinnitavad asjaolu, et hageja oli liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki asemele rentinud teise sõiduki ja seda ka faktiliselt kasutas.
lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega ei pidanud hageja rendileping Viisedroom OÜ-ga olema sõlmitud ilmtingimata kirjalikult. Asjaolud, et Viisedroom OÜ nõudis hagejalt rendi tasumist, mille hageja reaalselt tasus, osutab otseselt nendevahelise rendilepingu olemasolule. Kohtu arvates Viisedroom OÜ arve teksti „Autode kasutamise rent“ puhul on tegemist ilmse ebatäpsusega. Arves on märgitud üksnes ühe sõiduki registreerimisnumber, mistõttu võib 5
Käesoleval juhul esinevad kõik
§-s 132 lg 4 sätestatud kahju hüvitamise eeldused. Liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduk oli hagejale vajalik tema majandustegevuseks, kuid hageja ei saanud seda konkreetset sõidukit remondis oleku ajal kasutada. Hageja renditasu kujutab endast samaväärse asja kasutamise kulu liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki remondis oleku ajal. Kostja on muuhulgas hagejale ette heitnud ka seda, et asendusauto renditasu oli liiga kõrge. Viisedroom OÜ 23.01.2013 arve kohaselt oli renditasu ühes päevas 28,33 eurot (koos käibemaksuga 34 eurot). Hageja väitel ei olnud sõiduki rentimise hetkel talle teada ühtegi teist õppesõidukeid rentivat ettevõtet ja alles läbirääkimise käigus kostjaga selgus, et õppesõidukeid saab rentida Amserv Auto AS kaudu, kuid tunduvalt suurema renditasuga. Nii nähtub Amserv Grupi AS 14.03.2012 vastusest hageja järelepärimisele ( tl 32), et sõiduauto Toyota Avensis renditasu on 32 eurot päevas ( lisandub käibemaks). Õppesõidukeid Amserv Auto AS ei rendi, kuid lepingupartneri kaudu rentides oleks B-kategooria õppesõiduki rendihind 50 eurot päevas (lisandub käibemaks). Kostja väitel, mille kohta kostja on esitanud 15.04.2013 e-kirjavahetuse R. K. T. juhatuse liikme Raivo Kiisaga ( tl 43), on R. K. T. -st võimalik rentida õppesõiduks kohandatud autot renditasuga 20 eurot päevas ( kirjast ei selgu, kas see summa on käibemaksuga või ilma). Hageja esitatud registriandmete väljatrükist ja 18-19.04.2013 e-kirjavahetusest Sõiduõppe OÜ juhatuse liikme M. L. , et viimane on vastuseks hageja järelepärimistele vastanud, et õppesõidukeid rentida ei ole võimalik. 6
või 1056 sätetest ei tulene hageja kohustust teavitada kostjat sellest, et hageja kavatseb rentida asendussõiduki. Küll võib selline kostja kohustus tuleneda
§-s 139 lg 2 sätestatud kahjustatud isiku kahju tõrjumise või vähendamise kohustusest.
lg 1 ja 2 kohaselt kahjuhüvitist võib vähendada, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja on palunud kahjuhüvitise vähendamisel kohaldada
Kohtu arvates võimaldavad kostja poolt esitatud asjaolud ( et hageja oleks saanud kasutada teisi oma sõidukeid, rentida asendusautot odavamalt või oleks pidanud andma kostjale võimaluse otsida soodsama hinnaga asendusautot) kohtule kaaluda hoopis
139 lg 1 ja 2 sätete kohaldamist. Kohtu hinnangul kostja poolt ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis annavad alust pidada kahju hüvitamist käesoleval juhul äärmiselt ebaõiglaseks või mõistlikult vastuvõtmatuks just
Nagu kohus eespool tuvastas, muutus liiklusõnnetuses kahjustada saadud hageja sõiduk teeliikluseks kasutamiskõlbmatuks. Nagu kohus eespool tuvastas, oli see sõiduk vajalik hageja majandustegevuseks. Need asjaolud ei saanud olla ka teadmata ka liiklusõnnetust põhjustanud kostjale, kes liiklusõnnetuse põhjustajana viibis sündmuskohal ja nägi nii sõiduki vigastusi kui ka seda, et tegemist olid õppesõidukiga. Sellises olukorras oli kostjal alus eeldada, et kahju võib tekkida muuhulgas seoses sellega, et hagejal on vajalik kahjustada saanud sõiduki asemele rentida asendusautot. Hageja on asendussõiduki rentinudki koheselt liiklusõnnetuse toimumisele järgnenud päeval. Majandustegevuse katkematu jätkamise tagamise seisukohalt ei saa lugeda mõistlikuks, et hageja oleks pidanud laskuma kostjaga asendusauto rentimise teemal läbirääkimistesse. Seda enam olukorras, kus hageja ei olnud kättesaadav enda poolt kostjale 7
lg 1, 132 lg 4, 1043 ja 1045 p 5 alusel välja mõista tekitatud kahju katteks kogu hageja nõutav asendusauto renditasu so 906,56 eurot. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõudnud kostjalt alates hagi esitamisest viivise väljamõistmist
§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
§-s 94 lg 1 on sätestatud, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis- 8
§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis on 2013 esimesel poolaastal 7,75 % ja viivis arvestatuna hageja põhinõude suurusest on 0,19 euro päevas ( nagu hagiavalduses märgitud). Kuna seadusjärgne viivisemäär on muutuv ( sõltub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast intressimäärast), peab kohus õigemaks kostjalt viivise välja mõista mitte kindla viivisesummaga ( 0, 19 eurot päevas, nagu on taotletud hagis), vaid vastavalt
MS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise
§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest so alates 21.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on 15.05.2013 esitanud oma menetluskulude nimekirja ( tl 55), mille kohaselt hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ning lepingulise esindaja kulu 400 eurot ( ilma käibemaksuta). Kostja pole omapoolset menetluskulude nimekirja kohtu poolt antud tähtajaks esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagile lisatud maksekorraldusest (tl 6) nähtuvalt on hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja mõista kogu käesolevas menetluses tasutud riigilõiv so 125 eurot, kuna see vastab hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik kaudu ettenähtud riigilõivu täismäärast madalamale riigilõivumäärale. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on käesolevas menetluses esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Indrek S. . Advokaadibüroo S. ja S. 15.05.2013 arve ( tl 57) tõendab, et hageja peab õigusabi eest käesolevas asjas tasuma 400 eurot ( koos käibemaksuga 480 eurot). Õigusteenuse osutamise 9
§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni, tuleb TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt liita põhinõudele ühe aasta eest arvestatud lisanduv viivis ( so käesoleval ajal 7,75 % aastas). Ühe aasta eest arvestatud lisanduv viivis on seega 70,26 eurot (906,56 x 0,0775). Hagihind TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt on seega 976,82 eurot (906,56 + 70,26). Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Seega apellatsioonkaebuse esitamisel võetakse see menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on selgelt ebaõigesti kohaldatud materaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõigusenormi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ( TsMS § 637 lg 2-1) /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.