← Eesti

2-12-35035/17

Obsah (10)§ 415§ 416§ 317§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 177

Tsiviilasi nr 2-12-35035 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2013. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ Aktiva Finants esitas 05.09.

  1. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Dxxxxx Txxxxxxxxx võla saamiseks. Kohus tegi 26.09.
  2. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 19.03.
  3. a määrusega otsustati maksekäsu kiirmenetlus lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.04.
  4. a esitas OÜ Aktiva Finants Tartu Maakohtule hagiavalduse Dxxxxx Txxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 117,61 eurot, millest moodustab 58,83 eurot põhivõlg ja 58,78 eurot viivis. Kohus võttis hagi 07.05.
  5. a määrusega menetlusse, saatis kostjale hagimaterjalid ja kohustas kostjat vastavalt

§-le 394 hagile kirjalikult hiljemalt

  1. juuniks
  2. a. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale isiklikult kätte toimetada. Kostja teadaolevatel elukoha aadressidel saadetud dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus otsustas toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teada hagiavalduse ja hagile vastamise määruse kohta avaldati 08.05.
  3. a.

§ 317lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 08.06.2013.

a. Kostjat hoiatati

§-is 407 ettenähtud võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja märgib õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 28.10.2009. a AS-iga Elisa Eesti liitumislepingu, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus 2

(3)lepingut ja jättis teenuste eest nõuetekohaselt maksmata. AS Elisa Eesti on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu üldtingimustes kokku leppinud, et kostja maksab viivituse korral viivist arvestusega 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist üldtingimustes kokkulepitud määras, mis on 10.04.2013. a seisuga kokku summas 98,22 eurot. Hea usu põhimõttest tulenevalt on hageja vähendanud viivisenõuet 58,78 euroni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 117,61 eurot, millest moodustab 58,83 eurot põhivõlg ja 58,78 eurot viivis.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena 60 eurot nõude esitamisel tasutud riigilõivu eest ja 95,87 eurot õigusabikulude eest. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja on olnud vajalikud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras ja hageja lepingulise esindaja kulu on asjaolusid arvestades mõistlik ja jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Hageja menetluskulud kokku on 155,87 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.