2-13-12639/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 28.augustil 2013.a. Paide kohtumajas 2-13-12639 KS hagi JS vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxx Hageja seaduslik esindaja LO, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxx Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Rene Hallemaa, epost: x Kostja: JS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx Hagihind 864.81 eurot Asja läbivaatamise aeg 08.08.2013.a. kohtuistungil RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista JS KS ülalpidamiseks alates 19.03.2013.a. igakuuliselt elatis 160 eurot (ükssada kuuskümmend eurot), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni KS täiesealiseks saamiseni xx.xx.xxxx või kuni KS täisealiseks saanuna põhi- või kutsehariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 3.Elatis maksta JS poolt KS a/arvele nr xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, märkides selgitusse „elatusraha“. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta riigilõiv kostja kanda, hageja õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ning ja muud poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 08.10.2009.a. Pärnu Maakohtu määruse alusel tsiviilasjas nr 2-09-39249 on kinnitatud LO ja J S vahel kompromiss, mille kohaselt maksab JS alates 16.10.2009 kuni tütar KS täisealiseks saamiseni igakuuliselt elatist 1000 krooni, makstes elatise LO arveldusarvele. Hageja leiab, et kohtumäärusega kokkulepitud summa ei kata ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi seoses elukalliduse tõusuga ning lapse kasvamisega, suurenenud on kulutused küttele, toidule, riietele ja jalanõudele. Lisanduvad kulutused, mis kaasnevad õppima asumisega kutsekooli. Hageja taotleb elatise suurendamist alates hagi esitamisest kehtiva miinimummäärani, paludes suurendada elatist 96.09 eurot. Kohtuistungil jääb hageja esindaja oma nõude juurde. Kostja vastuväited Kostja ei ole vaidlustanud hageja vajadust ülalpidamist saada, kuid leiab, et arvestades tema igakuist sissetulekut ei ole võimalik elatist tasuda suuremas summas kui varasemalt kokku lepitud. Ka on tal etteheiteid selle kohta, et hageja jättis xxxxx xxxxxxxxx pooleli, ei ela ema juures xxxxx ning tegelikult töötab xxxxxxxxxx xxxxx xx-s. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud lapse igakuiste vajaduste suurust, kuid on leidnud, et tema käsutuses olevad rahalised vahendid ei võimalda tal elatist nõutud ulatuses tasuda. Samas kostja on töövõimeline ning töötab (tl 52). PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad ülalpidamiskohustusest. Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on oma varasemates lahendites korduvalt selgitanud, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, sealhulgas töötama ja vajadusel suurema koormusega. Kuigi PKS § 102 annab kohtule võimaluse vähendada elatist mõjuval põhjusel, ei ole kostja neid põhjusi tõendanud. Kostja on töövõimeline ning tema sissetulek võrreldes hageja ema omaga, kes on töövõimetuspensionär (tl 18), on suurem. Eeltoodust lähtudes puudub alus nõutud elatise suuruse vähendamiseks. Kohus nõustub hagejaga selles, et iseenesest kooli pooleli jätmine ja alaealise elukoha muutus ei välista õigust saada elatist. Hageja ei eita, et töötas lühiajaliselt suveperioodil xx-s xxxxxxxxx xxxxx ning on esitanud töötamist kinnitavad tõendid (tl 68-73), kuid alaealise vanema kohustus elatist maksta sellest ei sõltu. Hageja kinnitusel on ajutise töötamise näol tegemist taskuraha kogumise eesmärgil tehtava tööga, et hagejal jääks pärast igakuiselt kantavate hädavajalike kulutuste kandmist üle raha täiendavate asjade ostmiseks ning hageja poolt väidetut ei ole kostja ka ümber lükanud. Hageja selgitusel on tal kindel plaan asuda sügisel õppima xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2 seepärast on hageja esitanud ka PKS § 97 p 2 alusel nõude elatise maksmiseks õpingute jätkumisel põhi- või kutsehariduse omandamiseni. Õpingute jätkamise kahtluse korral võib kostja nõuda hagejalt vastavat koolitõendit. Nõutud elatise suurus vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrale, mille alusel on lapse ülalpidamiskulutused kuus alates 01.01.2013.a. minimaalselt 320 eurot. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 alusel makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab antud nõude puhul kumbki pool oma menetluskulud ise. Samas rahuldas kohus 18.04.2013 määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks. Seega ei ole hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Antud juhul kohus rahuldas hageja nõude ning TsMS § 164 lg 2 mõttest tulenevalt kahjustaks menetluskulude jätmine hageja kanda oluliselt viimase olulisi vajadusi ega oleks õiglane. Seega jätab kohus riigilõivu kostja kanda ning muud poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. 10.05.2013 määrusega on kohus jätnud hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud täies ulatuses riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3