KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. juuni 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-12413 Tsiviilasi M.S.e hagi M.S.e vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.S., isikukood x, eluk. x Kostja M.S., isikukood x, eluk. x RESOLUTSIOON Rahuldada M.S.e hagi. Lahutada M.S.e (S., isikukood
- x)ja M.S.e (S., isikukood
- x)abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx ning mille kohta tehti Pärnu Linna Perekonnaseisuosakonnas samal päeval kanne nr x. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a hageja tasutud riigilõiv, mis jätta kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Edasikaebamise kord Sisulised asjaolud 18.03.2013 on M.S. esitanud kohtule hagiavalduse M.S.e vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx Pärnu Linna Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta koostati abieluakt nr x. Septembrist x lõppes kooselu. Hageja elab koos nelja lapsega x, kostja x. 04.03.2005 sõlmiti poolte vahel abieluvaraleping (lisatud hagile), mille kohaselt jäi pärast lepingu sõlmimist omandatav vara poolte lahusvaraks. Ainsaks ühisvaraks on OÜ x, kus mõlemal poolel on 50% osalust. Kostja esitas 21.05.2013 vastuse, milles võttis hagi õigeks. Tsiviilasi nr 2-13-12413 Kohus kuulas pooled 12.06.2013 kohtus isiklikult ära, pooled jäid abielu lahutamise vältimatuse juurde ning kinnitasid, et ei soovi leppimisaega ega abielu jätkumist. Faktiliselt elatakse lahus kolm aastat, lapsed (kellest 2 on täisealised) on emaga, vaidlusi hooldusõiguse osas ei ole. Ühisvaraks olev ettevõte tegutseb, ka selles osas ei ole erimeelsusi. Kostja nõustus kandma hageja menetluskuludeks oleva riigilõivu. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled soovivad abielu lahutada ja ainsaks sisuliseks takistuseks selle tegemiseks väljaspool kohut on PkS § 64 teine lause. Selle kohaselt ei saa perekonnaseisuasutus abielu lahutada, kui vähemalt üks abielupooltest Eestis ei ela. Poolte kooselu on katkenud kolm aastat tagasi. Vaidlusi vara ega ühiste alaealiste laste hooldusõiguse osas pooltel ei ole. Kuivõrd pooled on väljendanud tahet nende vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ja nad elavad pikemat aega eraldi, leiab kohus, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kohus ei näe abielu taastamise perspektiivi. Seega rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Hageja on palunud aga kohaldada TsMS § 164 lg 2 sätteid ja jätta menetluskulud tasutud riigilõivu osas kostja kanda. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus seda teha juhul, kui menetluskulude poolte kanda jätmine ei oleks õiglane. Kuna kostja hageja tasutud riigilõivu tasumisele vastu ei vaidle, tuleb see kulu tema kanda jätta. Muud kulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 2
(2)