Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub lugeda laenuleping sõlmituks Raha24 OÜ-le esitatud tingimustel põhjendusega, et 479.34 eurot on kantud kostja arvelduskontole ning kostja on osa laenu summast hiljem ka tagastanud. Kohus sellise laenulepingu sõlmimise käsitlusega ei nõustu. Kostja ja hageja vahelist võlasuhet reguleerivad raha ülekandmise hetkel kehtinud VÕS § 410 sätted tarbijakrediidilepingute kohta, aga ka lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades VÕS § 621 järgseid arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisusi. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega, isegi kui seda ei tehta kirjalikult ja isikut identifitseerides. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole lepingut sõlminud (tema ID-kaarti kasutas Ü.H.), laenulepingul ei ole tema allkirja ning hagile lisatud dokumendid ei tõenda lepingu sõlmimist. Kostja ei ole võetud laenu oma arvelduskontole tellinud. Seega väidab kostja, et ta ei ole 479.34 ülekandmise jaoks tahteavaldust teinud. Kohus on seisukohal, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepingut sõlmituks. Laenulepingu sõlmimist peab tõendama hageja. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda teinud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et Raha24 OÜ ja kostja on teinud tahteavaldusi laenulepingut vaidlusaluse summa suhtes sõlmida. Hagiavaldusele lisatud tõendid seda ei tõenda. Hagiavaldusele lisatud laenuleping on kohtu hinnangul laenuandja tüüptingimused, mitte konkreetse summa laenamise kohta sõlmitud leping konkreetsete tingimustega. Tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult juhul, kui on täidetud VÕS §-s 37 loetletud eeldused, mille kohaselt on tüüptingimus lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Sarnastel asjaoludel on samadele järeldustele jõudnud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11 tehtud määruses (p 11 ja 12). VÕS § 621 lg 5 kohaselt tuleb arvutivõrgus sõlmitud lepingute tingimused, sh tüüptingimused, kliendile esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Antud juhul eeltoodut järgitud ei ole ja tüüptingimused ei ole seega lepingu osaks. Hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.