) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (
lg 1).
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 punkt 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel on faktiliste asjaoludega ja õiguslikult põhjendatud hageja nõue teenuste võlgnevuse 5,32 € kostjalt väljamõistmiseks. 5. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue leppetrahvi (käitlustasu) 5000 EEK (319,56 €) nõude osas. Hageja nõude täpsustuse ja sellele lisatud soodushinnaga müügilepingu (Elisa Eesti AS liitumislepingu nr 1694215 lisa, lk 72) järgi kostja ostis 23.12.2008 soodushinnaga müügilepinguga hagejalt modemi FS AMILO MINI, tasudes selle eest 990 krooni. Soodushinnaga müügilepingus pandi kostjale kohustus, et lepingus märgitud telefoninumber peab olema avatud 24 kuu kestel pärast soodushinnaga vara ostmist. Müügilepingust nähtuvalt 5000 EEK suurune käsitlustasu ette nähtud liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud AS Elisa Eesti kulude katteks, kui klient soodushinnaga müügilepingu kehtivuse ajal peatab või lõpetab Elisa’ga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, või soodushinnaga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse, või kui klient muudab kasutatava miinimumarvega teenuspaketi või kuutasuga M-Interneti teenuspaketi väiksema miinimumarvega või kuutasuga teenuspaketi vastu. Selliselt vastab käitlustasu
Ka hageja ise käsitleb seda nõuet leppetrahvina. 3 6. AS Elisa Eesti ja S. P. vahel sõlmitud mobiilsideteenustega liitumise leping ja selle lisaks olev soodushinnaga müügileping on tarbijalepingud. Kostja kui füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, on
Soodushinnaga liitumislepingus sätestatud käitlustasu vastab
lg-s 1 sätestatud tüüptingimusele: soodushinnaga müügileping on AS Elisa Eesti poolt kastutatav tüüpleping ning käsitlustasu tingimus on eelnevalt väljatöötatud nimetatud tüüplepingutes kasutamiseks. Käsitlustasu kohaldamist ega selle suurust ei ole lepingupooled eraldi läbi rääkinud, AS Elisa Eesti kohaldab käsitlustasu tüüptingimust kostja suhtes ning kostja ei ole võimeline mõjutama tüüptingimuse sisu. 7.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuste tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja ja seisuga.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 8. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või teenuspaketi vahetamise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuseosutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on
Leppetrahv, mis rohkem, kui viiekordselt ületab soodushinnaga müügilepingu esemeks olnud vara hinna, on vaieldamatult ebamõistlikult suur. Kuna kostja on sellise tingimuse kehtivust oma kirjalikus vastuses vaidlustanud, ei saa hagejale, keda menetluses esindab õigusalaste eriteadmistega isik, olla üllatuslik, et kohus tõlgendab käsitlustasu tüüptingimusena ning hindab selle kehtivust.
Seega ei ole hagejal õigust soodushinnaga müügilepingust tulenevat käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi põhinõude summas 319,56 € (5000 krooni) osas rahuldamata. 9.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda lepingulist kohustust rikkunud võlgnikult viivist. Hagi osalise rahuldamise tõttu ei ole põhjendatud ka hageja nõue viiviste väljanõudmiseks. Kohus rahuldas hagi 5,32 € osas. Selle tasumise tähtaeg saabus 18.04.2010.
lg 1 kolmanda lause kohaselt on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus sätestatud määras 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse 02.04.2013 esitamise seisuga oli summalt 5,32 € arvestatud viivis 0,15% päevas muutunud sissenõutavaks summas 8,61 € (5,32 € x 0,15% x 1079 päeva). Kohus leiab, et põhjendatud on viivise väljamõistmine põhinõude ulatuses. Ka hageja ise on oma hagis ja hagi täpsustuses pidanud hea usuga kooskõlas olevaks vähendada viivisesumma põhinõudeni. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudega samas summas, s.o 5,32 €. 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 4 Kohus leiab, et hagejal puudunuks vajadus kohtusse pöörduda, kui kostjale oleks koheselt esitatud nõue ainult tasumata teenuste eest. Kostja on 02.04.2010 arvel näidatud varasema perioodi teenuste võlgnevuse tasunud küll hilinemisega, kuid enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamist. M-Interneti tasu suhteliselt väikest suurust arvesse võttes jäi see summa kostjal 02.04.2010 arvest ilmselt ekslikult tasumata. Võttes lisaks arvesse, et kohus rahuldas 649,78 € suurusest täpsustatud nõude 10,64 € ulatuses (s.o vähem kui 2% ulatuses), peab kohus õigeks jätta menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Seetõttu kohus ei määra lahendis kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suurust. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.