2-12-8202/23

2-12-8202 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 6.märts 2013.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-8202 Tsiviilasi K L hagi JL vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Hagihind 1708.73 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osalesid: Hageja K L Kostja JL ) Kohtuistungi toimumise aeg 14.veebruar 2013.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Lahutada K L ja JL abielu, mis on sõlmitud 19.mail 2006.a. Lääne Maavalitsuses, abieluakti nr
3. Abielu lahutamisel soovis hageja taastada enda abielu eel viimati kantud perekonnanime ,,N’’. Vastava perekonnaseisukande tegemiseks peab hageja pöörduma Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda.
4. Jätta rahuldamata hageja nõue ühisvara jagamiseks. Kohtukulude jaotus
5. Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.
6. Jätta K Lile osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda ning riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud K Lilt riigituludesse välja mõistmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 1.Maakohtu menetluses on alates 23.02.2012.a. K L hagi JL vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 1 2-12-8202 Hagiavalduse kohaselt hakkasid pooled koos elama 17.juunil 2004a., XXXXX sündis pooltel poeg JL. Pooled abiellusid 19.mail 2006, mille kohta Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas on koostatud abieluakt nr.
7. 24.01.2007 sündis pooltel teine poeg XL. Hagejal oli varasemast suhtest eelnevalt juba kolm last. Kooselu ja abielu sujusid nii enam vähem. Kui kostja alkoholi tarbis oli ta vägivaldne. Kuivõrd alkoholi tarbimine muutus kostjal juba igapäevaseks ning kuna peres kasvas viis väikest alaealist last, siis ei soovinud hageja kostjat enam edaspidi näha ja käskis tal kodust välja kolida. Sellest ajast ei ela pooled enam koos ja kuna hageja elab juba oma elu teise elukaaslasega, soovib ta oma abielu lahutada ja jagada ka abielu ajal soetatud vara ning ka tekkinud võlad. Abielu ajal soetatud vara viis kostja kõik minema ja müüs maha ning hageja ei saanud sellest mingit tulu. Ühisvaraks on pesumasin hinnaga 5500 krooni, keraamiline pliit hinnaga 6650 krooni ja külmkapp hinnaga 5841 krooni. Abielu ajal tekkis AS Fortumile võlg elektri tarbimise eest summas 17 600 krooni, mis jäi hageja kanda kuna leping oli hageja nimel ja nüüdseks on see võlg kahjuks juba kohtutäitur Igor Prigoda menetluses. Hageja palub kohtul abielu lahutada ja vara jagada, kuna ta on eelnevalt kostjale teinud ettepaneku kohtuväliselt lahutada, kuid kostja ei ilmu kunagi välja. Hageja palub jagada abieluvara pooleks, kuna kostja viis ära kõik tulu, mis abielu ajal oli pooltel soetatud kogusummas 17 991 krooni ehk siis 1149.83 € ja AS IMATRA võlg jäi minu kanda summas 17600 krooni ehk siis 1124.85 €. Kostja kahele pojale elatisraha ei maksa. Hageja soovib, et kostja maksaks kodumasinate summast pool temale tagasi ja ka poole võlast maksaks ära. Kohtuistungil jäi hageja lahutuse nõude juurde, kuid loobus abielu ajal soetatud kodumasinate ühisvarana jagamisest. Hageja palus ühisvarana jagada vaid elektrivõlg summas 1124.35 eurot. KOSTJA SEISUKOHT 2.Kostja nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega. Kostja vaidles vastu hageja ühisvara jagamise nõudele väites, et ei tea elektrivõlast midagi ega ole nõus seda maksma, Kostja sõnul on see võlg tekkinud ajal, mil nende kooselu hagejaga oli lõppenud. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Kuivõrd antud asjas kinnitasid mõlemad pooled kohtuistungil, et nende kooselu lõppes juba 2009.a. jaanuaris ning abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja mõlemal on uus kooselu, siis on kohtu hinnangul tuvastatud, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Eeltoodud põhjusel ei pidanud kohus poolte lepitamist mõistlikuks. 4.Poolte abielu registreeriti 19.05.2006.a. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielulised suhted lõppesid 8.01.2009.a. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 8.12.2009.a. määrusega (maksekäsk) ts asjas nr 2-09-52893 kohustati võlgnikku K Li tasuma Fortum Elekter AS-ile põhinõudeid summas 11 992 EEK-i ja kõrvalnõudeid summas 1063 EEK-i ning hüvitama riigilõivu 750 EEk-i. Nimetatud määrusest nähtub, et põhinõude aluseks on elektrienergia võlgnevuse arve ajavahemiku eest 3.03.2009 – 29.07.2009.a. /t.l. 113-114/ ja 28.04.2004.a. Fortum Elekter AS ja K L vahel sõlmitud elektrienergia müügileping. Võlanõue on käesoleval ajal kohtutäitur Igor Prigoda menetluses /t.l. 17-21/. 2 2-12-8202 Kostja vaidleb nõudele vastu, leides et see võlg ei ole ühisvara, kuna on tekkinud peale abieluliste suhete lõppemist. 5.Alates 01.07.2010 kehtima hakanud nn uue PKS §-st 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et pooled ei vaidle selle üle, et nende abielulised suhted lõppesid 8.jaanuaril 2009.a, tuleb poolte ühisvara koosseis määrata kindlaks enne 01.07.2010 kehtinud PKS järgi, sest poolte varasuhe lõppes vähemalt 2009.a lõpuks. Poolte ühisvara jagamisel tuleb kohtul kohaldada aga alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 37 lg 3 sätestatut, mille kohaselt jagatakse ühisvara abielupoolte vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib AÕS §
9. Poolte abielu kestel soetatud ühisvara jagamise nõude lahendamisel tuleb kohtul juhinduda kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara ühisvara ning § 18 lg 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et poolte abielusuhted lõppesid 8.jaanuaril 2009.a, saab olla poolte abielu ajal soetatu ühisvaraks vara, mille pooled omandasid ajavahemikul 19.05.2006.a. kuni 8.01.2009.a. Tulenevalt asjaolust, et vaidlusalune võlg tekkis ajavahemikus 3.03.2009 – 29.07.2009.a., so pärast poolte abielusuhete lõppemist ja mõisteti hagejalt välja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 8.12.2009.a. määrusega, ei ole selle võla näol tegemist poolte ühisvaraga PKS § 15 lg 1 mõttes. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma väite kinnituseks, et elektrit, mille võlg temalt välja mõisteti, tarbis terve pere ka veel sel ajal, kui kostja kodus elas. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi ühisvara jagamiseks rahuldamata. 6.Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Pärnu Maakohtu 18.06.2012.a. määrusega rahuldati K L esitatud menetlusabi taotlus ja vabastati ta käesolevas asjas hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 383.46 euro maksmisest. Maakohus põhjendas määruses riigilõivu tasumisest vabastamist hageja majandusliku seisuga, leides, et ta tuleb riigilõivu tasumisest täielikult vabastada. Määruse resolutsioonis ei ole kohus märkinud TsMS § 190 lg 2 järgset regulatsiooni ega selgitanud hagejale, et hagi rahuldamata jätmisel mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja vabastatakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral riigi kasuks välja. Öeldu tõttu peab ringkonnakohus õigeks lähtuda TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud võimalust ning vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostja ei ole palunud hagejalt menetluskulusid välja mõista ning seetõttu tuleb eeldada, et ta ei ole kulutusi kandnud. Reena Undrest Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3